Mida peab teadma 2025. aastast kehtiva ümardamisreegli kohta?

55
Sendid. Foto: Marko Ojakivi

Alates 1. jaanuarist 2025 on euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arvel­damise seaduse (EKVS) järgi kõigil kaupmeestel kohustus ümardada ostukorvi lõppsumma viie sendi täpsusega, kui makstakse sularahas. Ümardamisreegli eesmärk on vähenda­da 1- ja 2-sendiste hulka sularaharingluses.

Ümardamine toimub

  • Ainult sularahamakse korral. Maksekaardiga või muul viisil tasutavat summat ei ümardata.
  • Ainult ostukorvi lõpphinnale. Üksikute toodete hindu ei ümardata. Kui sularahaga ostetakse vaid üks toode, siis selle toote hind ongi ostukorvi lõpphind ja seda kassas ümardatakse.
  • Kui kauba eest tasutakse osaliselt sularahaga ja osaliselt kaardiga/kinkekaardiga/lojaalsuspunktidega, siis ümardatakse vaid ostu lõpphind, juhul kui selle eest tasutakse sularahaga.
  • Kui kaupmees tagastab kliendile toote/teenuse hinna sularahas, siis ümardatakse summat samadel põhimõtetel nagu ostutehingu korral – olenemata sellest, kas ostutehingul tasuti maksekaardiga, sularahas või kombineeritult.
  • Kui pandipakendi eest tasutakse sularahaga.

Kuidas ümardamine toimub?

Kui ostu eest makstakse sularahaga, tuleb müüjal ümardada ostukorvi lõpphind kassas üles-või allapoole lähima viie sendini. Selle tulemusel on sularahas makstes ostukorvi lõpphind kuni kaks senti kallim või odavam.

Ostusumma, mis lõpeb 1, 2, 6 või 7 sendiga, ümardatakse allapoole.

Ostusumma, mis lõpeb 3, 4, 8 või 9 sendiga, ümardatakse ülespoole.

Ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse hinna määramist ja avaldamist ühe sendi täpsusega. See tähendab, et kaupmehed võivad endiselt määrata hinnaks näiteks 3,99 eurot.

1- ja 2-sendised jäävad pärast ümardamisreegli kehtestamist ametlikuks maksevahendiks – nendega saab jätkuvalt maksta ja neid tuleb vastu võtta. Täielikult saaks 1- ja 2-sendised käibelt kõrvaldada vaid Euroopa Liidu tasemel tehtud otsusega ja sellist plaani praegu pole. Eesti seaduse kohaselt on kaupmees kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat käibemünti sõltumata nende väärtusest.

Loe lisaks korduvaid küsimusi ümardamisreegli kohta Eesti Panga kodulehelt.

Lisainfo: Eesti Pank

Ümardamisreeglile üleminek vajab tähelepanu

Eesti Pank ja Rahandusministeerium on vahepealsel ajal eraldi suhelnud ka omavalitsuste finantsistide ja ELVL esindajatega ümardamisreegli rakendamise ettevalmistuste teemal.

  • Ümardamine rakendub, kui kohalik omavalitsus astub isikutega eraõiguslikesse suhetesse. Näiteks vaatamisväärsuste, muuseumite ja ürituste piletid, raamatulaenutuse viivistasu, huviringide omaosalus, hoolekandeasustuste kohatasud, munitsipaallasteaedade kohatasud (tegemist eraõigusliku suhtega, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-128-16). Nende suhete raames tehtud sularahamaksed tuleb ümardada. Kui teenuse eest tasutakse arvega ja selle esitamise ajal ei ole valitav(ad) makseviis(id) teada, võib arvele lisada näiteks märkuse, et sularahas tasumisel rakendub ümardamisreegel. Raamatupidamisarvestuses ei käsitleta ümardamisega tekkivat erinevust käibe osana, vaid see on muu tulu.
  • Ümardamisele ei kuulu näiteks kõik tööga seotud tasud (põhipalk, muutuvpalk, lisatasud, preemiad jt), riiklikud ja kohalikud maksud, lõivud ja trahvid, pensionid ning kõik sotsiaalkindlustushüvitised ja –toetused, KOVi poolt makstavad sotsiaaltoetused (v.a sotsiaalteenused).
Kino maale
EelmineEnampakkumise korras antakse üürile äriruumid Tõrvandis Papli 6
JärgmineElektrilevi lõpetas liinihooldustööd Kambja/Kuuste keskpinge fiidril