Ilmselt märkas iga osaleja, et ka arhiivis olles möödub aeg sama kiiresti kui raamatukogus või raamatute seltsis. Ja kindlasti läks nii mõnigi külaskäigul osalejaist koduteele võrdlemisi kindla mõttega, et edaspidi on tal soov ja tahtmine tulla tagasi rahvusarhiivi kui ühte rikkalikku ja üha täienevasse varamusse. Külaskäigul külitselaste teejuhtideks olnud arhiivipedagoogid jagasid sellistki sõnumit, et nemad teevad meelsasti rahvusarhiivi ja selle tegevust tutvustavaid tuure ka väikegruppidele – näiteks huvilistele perekondadele või sõpruskondadele, kuid eelnevalt tuleb sobiv aeg kokku leppida. Perede ja teiste väikegruppide liikmetele pakutakse põnevat seiklust kahes arhiivindusega seotud põgenemistoas.
Arhiivihoone esimesel korrusel asuvat näitust „Kas sa tead?“ saavad huvilised vabalt ja tasuta külastada kõigil tööpäevadel. Põnevat vaatamist, kuid ka kuulamist, katsumist ja kaasategemist jätkub sellel näitusel kas terveks päevaks või suisa mitmeks korraks.
Külaskäik rahvusarhiivi oli ka sümboolne punktipanek Külitse raamatukogu 80. tegevusaastale. Sellest asjaolust innustatuna tõid raamatukogu fondi täiendamiseks kingiraamatuid nii Kambja vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anneli Vetka kui Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa. Vallavalitsuse kingiraamatu muudab kaasaja kontekstis eriliseks see, et pühendus ei ole sellesse kleebitud arvutikirjas lehena, vaid selle on oma käega kaunilt kirjutanud Anneli Vetka. Hiljuti ilmunud esinduslik raamat, mis tutvustab Guinnessi maailmarekordeid, viib mõtte aga sellele, et kui mitte maailmas või Euroopas, siis vähemalt Eesti mõõtkavas saaks Külitse raamatukogu kandideerida sellele rekordile, mis tooks esile, kui napilt on raamatukogus põrandapinda teeninduspiirkonna ühe elaniku kohta.
Külitsele kingitud luuletus
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on Külitse raamatukogu oma tegevusjuubelit tähistanud ühel korral varemgi – 2009. aasta detsembris, kui asutamisest oli möödunud 65 aastat. Tol korral lõpetas raamatukogu neljandat tööaastat oma uues ja hubases, kuid paraku kitsukeses asupaigas – nõukaaegse tüüpilise korrusmaja kahetoalises korteris. Et siis seal raamatute tarvis relssidel liikuvaid ja omajagu ruumi nõudvaid riiuleid veel ei olnud, kutsuti tähtsa päeva külaliseks Contra ehk Margus Konnula. Pärast meeldivas õhkkonnas kulgenud luuleküllaseid tunde jättis armastatud rahvakirjanik raamatukogu külaliste raamatusse sissekande: „Võttis Külitse mu vastu avasülitse.“ Ta kinkis külitselastele neist ja neile kirjutatud luuletuse, mille juhatab sisse värsirida „mõnus koht on Külitse“.
Kui Contra eelmisel aastal avaldas uue luulekogu „Kohalik elu“, siis sisaldas see valikut nendest luuletustest, mida ta on kirjutatud nendele küladele, alevikele ja linnadele mõeldes, kus tal on olnud kohtumisi ja esinemisi. Alapealkirja „Luulesõit ümber Eestimaa“ kandvasse kogumikku on Contra võtnud ka aastate eest Külitsest ja Külitsele kirjutatud luuletuse.
Kui Contra eelnimetatud luulekoguga seoses on vahva võimalus meenutada Külitse raamatukogu 65.aastapäeva tähistamist, siis tänavust tähistuspäeva hakkavad edaspidi loodetavasti meenutama mõne pere või suguvõsa või külaga seotud lugude kirjapanekud, mis on saanud selgemaks ja sirgemaks just rahvusarhiivis leiduvaid dokumente kasutades.
Toivo Ärtis
