Lumekingades retk läbi Valgesoo raba

985
Giid Lasse jutustab lumekingades noortele matkajaile rabas elavatest loomadest. Foto: Marika Lehiste

Läksime klassikaaslastega Valgesoo rappa räätsamatkale. Me olime ootust täis. Ilm oli väga ilus, sadas lund ja polnud sugugi külm.

Meid tuli tervitama grupijuht Lasse. Giid rõhutas, et pole olemas halba ilma, vaid on valesti valitud riietus. Mitte keegi meie klassist polnud varem räätsadega matka kogenud. Lasse aitas meile lumekingad jalga ja olime matkaks peaaegu valmis. Pidime vaid õppima, kuidas räätsadega kõndida, sest neid ei saa libistada nagu suuski. Algul oli imelik, aga peagi harjusime ära.

Esialgu liikusime mööda rada, aga hiljem suundusime juba sügavasse rabalumme. Me kõndisime pikas rivis. Aeg-ajalt keegi komistas ja kukkus või viskas end niisama naljaviluks pikali, tehes lumeingleid. Kui mõni väsis eespool lumes sumpamisest ära, võis ta suunduda tahapoole. Giid ütles, et just taga kõnnivad kõige targemad: nimelt esimesed sõtkuvad raja sisse ning viimased lihtsalt jalutavad ja naudivad loodust. Paljud tegid pilte imekaunist loodusest. Nautisin raba lummavaid vaateid. Ainuüksi härmas puude pärast oli matk imeline.

Oma matkal ei märganud me ühtegi looma, isegi mitte loomajälgi, sest värske lumi oli need oma vaibaga katnud. Me läbisime umbes kolm kilomeetrit. Olime väga tublid, sest me tegime vaid paar puhkepeatust, mil matkajuht sai meile rabast rohkem teadmisi jagada. Kõige eredamalt jäi mulle meelde see puhkepaus, kui Lasse tutvustas loomade väljaheiteid. Kui ta oli näidatud eksponaadid kotti pannud, võttis ta välja hoopis sinise koti ja pistis sealt ühe pruuni pabula suhu. See olevat ühe looma väljaheide, mis on eelmisel päeval korjatud ja on söödav. Giid pakkus pabulaid ka meile maitsta: „See on „Kalevi“ väljaheide!” Pabulad osutusid mandliteks šokolaadis. Saime kõvasti naerda ja see oli päeva parim nali.

Matk lõppes lõkke ääres piknikuga, kus kõigile pakuti kuuma mustsõstrateed. Tegime veel vahva lumesõja, ehkki kindad olid lumepallide tegemisest läbimärjad.

Mulle väga meeldis räätsamatk, sest see oli uudne, põnev ja ma sain koos klassiga veeta meeldejääva päeva.

LAURA LOTTA SÄGI,
Kambja kooli 6. kl õpilane

Kino maale
EelmineKuidas jõuda oma unistuste töökohani?
JärgmineJaanuarikuu toredad kohtumised Aarikel