Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 20. novembril 2024 Reola kultuurimajas algas kell 17. Kohal oli 19 volikogu liiget, puudusid Kuldar Lepik ja Margot Võsokov.
Päevakord kinnitati ühehäälselt.
Päevakord:
Tegevuskava koostamise konsultant Marika Saar esines ettekandega.
Kambja valla arengukavas on kokku lepitud, et eesmärkide seadmisel ja arengu kavandamisel lähtutakse avatud juhtimisest, mis tähendab, et järgitakse avatud valitsemise põhimõtteid ja ollakse avatud uutele innovaatilistele ideedele.
Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist läbipaistvalt, dialoogis kodanikega ning huvide konflikte vältides.
Kambja vallavalitsus alustas 2024. aasta alguses avatud valitsemise tegevuskava koostamisega, et seada selged eesmärgid, tegevused ja mõõdikud avatud ning kaasavaks valitsemiseks. Protsessi käigus toimusid arutelud nii vabasektori, ettevõtjate ja noorte esindajatega kui ka volikogu liikmete ja vallavalitsuse meeskonnaga. Avatud valitsemise tegevuskava oli avalikul väljapanekul 12.09.2024 – 30.09.2024 ning kava avalik tutvustus toimus oktoobris 2024. Avatud valitsemise tegevuskava elluviimise periood on 2024. ja 2025. aasta.
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega, milles selgitas Kambja vallavalitsuse, Kambja vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ja valla haridusasutuste juhtide ettepanekut vallavolikogule hariduslepet mitte allkirjastada.
Haridusleppe läbirääkimised algasid haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) initsiatiivil 2024. aasta veebruaris ja koos käidi seitsmel korral. Läbirääkimistesse olid osapooltena kaasatud kohalikud omavalitsused (KOV), Eesti haridustöötajate liit (õpetajate esindaja), Eesti ametiühingute keskliit, Eesti koolijuhtide ühendus, erakoolide pidajate esindajad, riigikoolide pidaja esindaja (haridus- ja teadusminister) ja riik (HTM).
Haridusleppe esimene lause ütleb, et haridusleppe osapooled peavad esmatähtsaks, et iga noor Eestis peab saama parima hariduse olenemata sellest, millises asukohas ja oludes ta kasvab. Kindlasti on kõik läbirääkimistel osalenud osapooled selle väitega nõus, ebaselgeks jääb vaid, kuidas konkreetne hariduslepe ja sellesse jõudnud punktid eeltoodud väitele kaasa aitavad. Samuti saab nõustuda haridusleppe eesmärgiga anda üldhariduse õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja – koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning kooli pidajate ja -juhtide autonoomiat. Seda kõike saab teha vaid keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste koostöös, sest kõik mainitud osapooled on otseselt seotud hariduse korralduse ja arenguga.
Esimestel kokkusaamistel said osapooled pigem kuulata ministeeriumi ja ametühingu esindajaid, kes esitasid töörühmade tegevusi ja arvamusi. Viimastel kordadel lubati arvamust avaldada ka teistel osapooltel, kuid enamus teiste osapoolte ettepanekuid leppesse ei jõudnud. Küll muutus lepe iga koosviibimise eel lühemaks ning üldsõnalisemaks. Kaasamine leppe protsessis oli pigem näiline ja läbirääkimisteks vajalikke dokumente saadeti HTM-ist osapooltele napilt enne läbirääkimiste voorusid, mis välistas sisulise ettevalmistustöö nendega enne läbirääkimisi. Lisaks olid kõik dokumendid AK (ametkondlikuks kasutamiseks) märkega, mis välistas nende jagamise väljapoole saajate ringi. Selline teguviis välistas sisulised arutelud laiemas ringis. Eesti linnade ja valdade liit lahkus läbirääkimiste keskel laua tagant, kuna tal puudusid volitused omavalitsusi sel teemal esindada. Seega iga omavalitsus esindab antud leppes ainult ennast.
Üldjoontes on positiivne, et haridusvaldkonna kitsaskohtade teemal arutelud algatati, sest varasemalt ei ole nii paljude osapooltega valdkonna teemasid arutatud ega püütud probleemidele lahendusi leida. Siiski on läbirääkimiste tulem haridusleppe näol pigem kaunis dokument, mis toodud eesmärke ei täida ja lahendusi ei too.
Kambja vallavalitsus näeb haridusleppes järgmisi kitsaskohti:
- Kõik muudatused toimuvad olemasoleva rahastusmahu piires ehk KOVidele vahendeid juurde ei tule. See ei anna kindlust, et taas kord riigi hea tahe ei väljendu selles, et KOVid peavad selle kinni maksma. Riigieelarve strateegias on õpetajate tööjõukulude kasvuks 2025-2027 null eurot (494,8 mln eurot) ning aastal 2028 väheneb riigieelarvest antav summa omavalitsuste koolide õpetajate tööjõukulude toetamiseks nelja miljoni euro võtta (490,8 mln eurot). Ka see tõestab, et riik ei plaani kulutusi suurendada.
- Hariduslepe toob veel kord välja juba üle 10 aasta kehtinud seisukoha, et õpetajatöö on tervik, kuid samas räägib kontakttundide mahu vähendamisest 21 tunnile nädalas, mis on seotud kulude kasvu ja õpetajate arvu suurenemisega. Antud mõte ei lähtu kehtivast tööõigusest ning piirab koolipidaja ja koolijuhi autonoomsust, tuues kaasa vajaduse leida juurde õpetajaid, kes ülejäänud tunnid ära annaks. Samuti suurendab kulusid klassikoosseisude vähendamine, mis tingib suurema ruumide vajaduse ja taas kord õpetajate arvu suurenemise olukorras, kus õpetajaid on puudu ja piisavat järelkasvu ei ole.
- Õpetajate karjäärimudel puudutab vaid ca 10% õpetajatest (ajalooliselt on keskmiselt nii paljud õpetajad püüelnud vanemõpetaja ja meisterõpetaja taseme poole) ning ei lahenda õpetajate järelkasvu ega õpetajate puuduse probleemi. Kambja vallas on õpetaja karjäärimudelis pakutu juba täidetud, sest just töötati välja finantsmudel koolidele õpetaja töötasu arvestamiseks Kambja vallas, mille kohaselt õpetaja saab töötasuna ilma meisterõpetaja tiitlita ca 120% Eesti keskmisest töötasust.
- Kui õpetaja on taotlenud vanemõpetaja või meisterõpetaja taset ning selle ka saanud, kuid koolis ei ole talle vanemõpetaja tasemele vastavaid ülesandeid anda, siis töötasu peab ikka olema vanemõpetaja või meisterõpetaja tasemel. Meisterõpetaja teeb suures osas tööd väljapoole kooli ehk ei panusta oma asutuse õpilastesse, mis tähendab rohkem asendamistunde ja sellest tulenevalt suuremat koormust teistele kolleegidele.
Üldises vaates ei ole leping osapoolte kohustuste ja õiguste vaates tasakaalus. Lepingu täitmine on seotud olulise kulude suurenemisega omavalitsustele. Lepingul puudub finantsanalüüs ja lahendused-garantiid kulude katmiseks. Tänase rahastuse mahu juures ei ole omavalitsustel võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täita. Leping ei lahenda neid probleeme, mille lahendamist lepingus deklareeritakse.
Kambja vallavalitsus arutas haridusleppe teemat 31.10.2024 toimunud istungil ning jõudis seisukohale, et hariduslepet sellisel kujul ei toetata. Kambja vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon arutas haridusleppe teemat 05.11.2024 toimunud koosolekul ja jõudis otsusele, et hariduslepet sellisel kujul ei toetata. Komisjon nõustus vallavalitsuse arvamusega lepet mitte allkirjastada.
Abivallavanem Liis Rosin ning haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vetka selgitasid haridusleppe sisu ja tagamaid ka Kambja valla haridusasutuste juhtidele 12.11.2024 toimunud koosolekul ning valla haridusasutuste juhid nõustusid nii vallavalitsuse kui haridus- ja kultuurikomisjoni arvamusega lepet mitte allkirjastada rõhutades, et Kambja vallas on just jõustunud uus finantsmudel õpetajate töö- ja palgakorralduseks, mis võimaldab tööandjal olla iga töötajaga kokkulepetes paindlik ning maksta täistööajaga töötamise korral töötasu, mis on ca 120% Eesti keskmisest töötasust.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas komisjoni nõustumist vallavalitsuse arvamusega lepet mitte allkirjastada.
Volikogu otsustas toetada leppe mitteallkirjastamist (19 poolt).
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette sõlmida Kambja valla ja MTÜ Õnnemaa vaheline haldusleping noorsootöö korraldamiseks tähtajaga 01.01.2025–31.12.2027. Lepingu esemeks on Kambja vallale pakutavate teenuste osutamine avatud pere- ja noortekeskuse töö arendamise ning korraldamise kaudu, teenuse elluviimine Kambja vallas asuvate avatud pere- ja noortekeskuste baasil.
Vallavalitsus on tutvunud lepinguperioodi aruannetega, analüüsinud ellu viidud tegevuste vastavust halduslepingus toodud kohustustele ja ettepanekuid arengusuundadeks noorsootöö valdkonnas Kambja vallas tervikuna ning teeb ettepaneku volitada haldusülesande täitmine MTÜ-le Õnnemaa ja kohustada MTÜ Õnnemaa viima läbi terviklik noorsootöö teenuse osutamine Kambja vallas.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas halduslepingu sõlmida (19 poolt).
- Otsuste eelnõu OE1-4/80
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Külitse alevikus asuva Haaviku tee 17 maaüksuse (28301:001:1450) ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 03.06.2024 taotlus Kambja vallas Külitse alevikus asuva Haaviku tee 17 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmist (maatulundusmaast elamumaaks) ning ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 0,8 ha.
Kambja valla üldplaneeringu järgi ei ole planeeringualale määratud maakasutuse juhtotstarvet st maaüksusel säilib olemasolev maakasutuse juhtfunktsioon – maatulundusmaa. Kitsendavaks asjaoluks on väärtuslik põllumajandusmaa. Planeeringuala asub hajaasustusega alal, kus on minimaalne elamuehituseks võimalik maaüksuse suurus vähemalt 5000 m². Üldplaneeringus on välja toodud põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks. Ühe põhimõtte kohaselt tuleb loobuda elamualade rajamisest väärtuslikule põllumajandusmaale, aga on toodud välja ka erisus, et antud põhimõtet ei rakendata üksikelamute rajamisel.
Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev ja on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (19 poolt).
- Otsuste eelnõu OE1-4/84
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Palumäe külas asuva Kalda maaüksuse (kü tunnus 28201:004:0026) ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 05.08.2024 taotlus Kambja vallas Palumäe külas asuva Kalda maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarvetega Kalda maaüksuse jagamist elamumaa ja maatulundusmaa kruntideks ning elamumaa krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 2,4 ha.
Planeeritav maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis, kus kehtib Pangodi maasikukaitseala üldplaneering, mis on suurema detailsusega kui Kambja valla üldplaneering.
Maastikukaitseala üldplaneering ja valla üldplaneering täiendavad teineteist ning viimane ei muuda maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi analoogselt teistele maaaladele seatavate tingimustega. Juhul, kui valla üldplaneering ja maastikukaitseala üldplaneering ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta maastikukaitseala üldplaneering. Kui maastikukaitseala üldplaneeringus on mingi valdkond reguleerimata, kuid valla üldplaneeringus on see reguleeritud, tuleb arvestada valla üldplaneeringus toodut.
Valla üldplaneeringu järgi maaalale maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus. Maatulundusmaale on lubatud projekteerimistingimustega ehitada üks ühepereelamu kuni kolme abihoonega tingimusel, et kavandatavate hoonekomplekside vahekauguseks jääks vähemalt 100 meetrit. Nimetatud tingimus on täidetud.
Maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve ning määratud konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused. Maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on kogu üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks, millest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.
Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. Täiendavate vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (19 poolt).
- Otsuse eelnõu OE1-4/83
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Räni alevikus asuva Kassisilma tn 6 krundi ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukokad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 21.02.2024 taotlus Kambja vallas Räni alevikus asuva Kassisilma tn 6 krundi detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 17.04.2007 otsusega nr 30 kehtestatud Räni küla Põllu kinnistu lõunapoolse osa detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundile määratud ehitusõigus kahe kuni kahekorruselise äri-/tootmishoone püstitamiseks. Hoone maksimaalseks kõrguseks on määratud 10 m ning suurimaks ehitisealuseks pinnaks 30% krundi pindalast (1682 m²). Planeeringuga lubatud ehitusmaht ehitisealuse pinna kohaselt on realiseeritud.
Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Kassisilma tn 6 krundil kehtiva ehitusõiguse suurendamist ning 50% ärimaa/50% tootmismaa sihtotstarbe muutmist 100% ärimaaks.
Planeeringuala suurus on 5605 m².
Kambja valla üldplaneeringu järgi on planeeringualale määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsioon ning asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas planeeringu kehtestada (18 poolt, 1 erapooletu).
- Otsuse eelnõu OE1-4/82
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette lubada OÜ-l Kiisasaare Angus omandada (registrikood 16278200) Kambja vallas Ivaste külas asuv Haabmetsa kinnistu (registriosa nr 4134104, katastriüksuse tunnus 28201:009:0059, pindala 22,34 ha, sihtotstarve maatulundusmaa).
Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse alusel võib juriidiline isik, kes soovib omandada põllumajandusmaad ja metsamaad kümme hektarit või rohkem sisaldavat kinnisasja ja ei ole kinnisasja omandamise tehingu aastale vahetult eelnenud kolmel aastal tegelenud metsa majandamisega või põllumajandustoodete tootmisega, omandada põllumajandusmaad või metsamaad kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal.
OÜ Kiisasaare Angus soovib omandada Haabmetsa kinnistu, mille kogupindala on 22,34 ha, sellest haritavat maad 12,26 ha, looduslikku rohumaad 3,30 ha metsamaad 6,06 ha ja muud maad 0,71 ha. OÜ Kiisasaare Angus on tegelenud metsa majandamisega ja põllumajandussaaduste tootmisega alla kolme aasta. Kuna kinnistu koosseisus on põllu- ja metsamaad kokku üle 10 ha, esitas ühing kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest tulenevalt vallavolikogule taotluse omandada Ivaste külas asuv Haabmetsa kinnistu.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas anda loa kinnistu omandamiseks (19 poolt).
- Otsuse eelnõu OE1-4/78
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette seada tasuta ja tähtajatu notariaalne isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks Kambja vallas Lemmatsi külas asuvale Aadi kinnisasjale (kinnistusosakonna registriosa nr 225704, katastriüksus tunnusega 94901:005:0469).
OÜ Keskkonnaprojekt on projekteerinud Külitse aleviku elamupiirkonna jaoks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni magistraaltorustike lahenduse alates Tartu linnas asuvast liitumispunktist kuni Kannistiku tee lõpus asuva peapumplani.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas seada isikliku kasutusõiguse (19 poolt).
- Otsuse eelnõu OE1-4/81
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda vallavalitsusele nõusolek võõrandada avaliku enampakkumise korras Kambja vallale kuuluv Räni alevikus asuv Künka kinnistu (4105 m², registriosa nr 24732750, katastritunnus 28301:001:0936).
Kambja vald ei vaja avalike ülesannete täitmiseks eelpool nimetatud vara. Kinnistul asuvad seadustamata plekkgaraažid, enampakkumise võitjal on kohustus tagada vähemalt 6 kuuline periood alates kinnistu omanikuks vormistamise kuupäevast kinnistul olevate ehitiste teisaldamiseks nende omanike poolt. Tegemist on maareformi seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maaga, mis tähendab, et enne võõrandamise otsustamist on vajalik välja selgitada kinnisasja vajalikkus. Vallavalitsus on välja selgitanud, et riigil puudub huvi nimetatud kinnisasja suhtes ja tellis OÜ-lt Ober Haus Hindamisteenused hindamisakti turuväärtuse määramiseks, milles on määratud kinnisasja turuväärtuseks 269 000 eurot.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas kinnisvara võõrandada (19 poolt).
- Otsuse eelnõu OE1-4/71
Järgmine volikogu istung toimub 18.12.2024.
Istung lõppes kell 18.07
