Olen Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse eriala tudeng ja tulin juunikuus Kambja valla keskkonnaspetsialisti juurde praktikale. Juuni lõpus Kambja järve ääres jalutades märkasime tee ääres ebatavaliselt käituvat väikest hallvarest. Lind liikus veidralt ning hoidis ühte tiiba kõrgemal. Tema ümber luusis ka üks kass. Proovisime varest pappkasti püüda, et ta kassi juurest eemale viia. Õnneks suutis lind siiski kassist kaugemale lennata ja võttis suuna teisele poole teed. Pärast seda oli puu otsast kuulda ka vareste kisa ehk linnupoega jälgisid tema vanemad. Sellel korral ei olnud inimese sekkumine vajalik.
Metslooma tuleks abistama minna juhul, kui loom on tõesti hätta sattunud.
Metsloom loetakse hättasattunuks või abivajavaks, kui loom on silmnähtavalt vigastatud ning vigastus ei laabu iseeneslikult; loom on abitus seisundis (näiteks on loom jäänud kinni või sattunud väljapoole oma loomulikku elukeskkonda); loomapoeg on orvustunud ning seejuures on orvustumise kohta selge veendumus.
Metsloom ei ole hättasattunud või abivajav, kui loom käitub ebatavaliselt, kuid ei ole nähtava vigastusega; looma kohatakse linnaruumis; loom on loomataudikahtlusega või sellesse nakatunud; loomapoeg näib abitu, kuid kelle orvustumise kohta pole veenvaid tõendeid.
Helista Häirekeskuse riigiinfo telefonile 1247 nõu saamiseks, kui kohtad: hättasattunud metslooma; maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits); maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma; looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooriasse kuuluvat looma (sh lindu); looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hunt, karu, ilves, hallhüljes). [1]
Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.
Metslooma kohtamisel võib tekkida soov ta endale koju viia ja seal teda ravida või suureks kasvatada. Metsloomad kardavad inimesi ja see stress võib nende tervisele halvasti mõjuda. Inimesele on ohuks metslooma küünised ja hambad, millega loom võib inimest vigastada. Lisaks kannavad metsloomad endaga kaasas mitmesuguseid haiguseid ja parasiite, mis sageli on inimsilmale nähtamatud, kuid võivad edasi kanduda lemmikloomadele või inimesele endale. Lestad, täid, kirbud, puugid ja paelussid on vaid üksikud näited metsloomade parasiitide kirjust nimekirjast. [2]
Elisabeth Olesk
