Igal aastal eraldatakse peredest keskmiselt 300 last, kes kõik vajavad tuge ja turvatunnet. Mida rohkem tegeletakse ennetustööga ja probleemide märkamisega, seda rohkem avastatakse ka ebaturvalises või -stabiilses keskkonnas elavaid lapsi, kelle teekonnal heaoluni saame me kõik abiks olla. Üle Eesti otsitakse kriisihooldusperesid, kes saavad vanemate hooleta jäänud lastele pakkuda kiirelt ajutisi peatuspaiku võimalikult kodukoha lähedal.
Kui oleme ehk rohkem kuulnud hooldusperedest, kes pakuvad pikaajalist hoolt ning kelle eesmärk on lapsega koos kasvada ühtseks perekonnaks kuni tema täisealiseks saamiseni, ning erihooldusperedest, kes on valmis oma hooliva tiiva alla võtma just erivajadusega (riskikäitumisega, aga ka füüsilise või intellektipuudega) lapsi, siis kriisihoolduspere eesmärk on olla ajutine, kuid võimalikult kodulähedane maandumispaik lapsele ning asendus turvakodule.
Kriisipere olemus on olla lapsele toeks lühikesel perioodil – kas päev, mõni nädal või paar kuud – kuni tehakse otsused edasiste sammude osas. Peamised probleemid, mille tõttu lapsed vajavad perest eraldamist, on vanemate sõltuvus- ja vaimse tervise häired ning vägivald (kas lapse suhtes või vanematevaheline), mis kulmineeruvad üldiste vanemlike oskuste puudumisega. Traumeeritud ja abivajava lapse jaoks võib niigi keerulist olukorda süvendada see, kui ta peab ajutiselt minema mõnda asutusse või turvakodusse, mis asub kodukohast kaugel ning kus tihti ka inimesed vahetuvad. Kriisihoolduspere saab aga pakkuda ajutist, kuid stabiilsemat peatuspaika. Lisaks saab lapsel säilida muu harjumuspärane elukorraldus – ta saab jätkata kooli- või lasteaiateed oma kodukohas, tegeleda oma hobidega ning viibida vaatamata keerukale eluetapile tuttavas ja koduses keskkonnas.
Kriisiperesid on vajaka üle Eesti
Eestis on kriisihooldusperesid hetkel ainult kolm – Tallinnas, Toilas ja Tapal – kuid reaalne vajadus on kümme korda suurem. Eesmärk on, et igas Eesti vallas võiks olemas olla kohalik „päästerõngas“. Näiteks Elva vallas on Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna Lastekodu heaks partneriks Elva Perekeskus, kes on vajadusel abiks leidmaks kriisi- ja erihooldusperesid just Elva vallas ja Lõuna-Eestis või pakkumaks oma spetsialistide tuge ja seda vajadusel 24/7. Oluline on, et kiiresti vajatav abi ei oleks kauge ja pealinnakeskne, vaid igas Eesti nurgas oleks turvavõrk kriisihooldusperede ja tugiteenuseid pakkuvate asutuste näol olemas.
Milleks olla valmis?
Kriisihoolduspere puhul on ülioluline paindlik elukorraldus – hetk, mil sinu abi vajatakse, saabub ootamatult, kuid siis on sinu olemasolu lapse jaoks parim variant. Sel hetkel pead sa olema valmis lapse vastu võtma juba kahe tunni jooksul ning eluks vajalikud baasasjad peavad olema varutud, eriti näiteks juhul, kui sinu hoolt vajab beebi. Kriisihoolduspered peavad olema valmis oma hoole alla võtma lapsi imikueast teismeliseni, vanuses 0–17.
Oluline on teada, et seesuguse määramatu valmisoleku eest saab kriisihoolduspere ka perepalka ning iga kuu on ette nähtud ka niinimetatud puhkusepäevad. Pere ise ei pea tegema tohutult kulutusi, vaid Tallinna Lastekodu toel on tagatud esmatarbeasjad ning isiklikke asju (nagu näiteks jopesid või muid kallimaid tarbeesemeid) hangitakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja eestkostjaga. Laps saab ka eraldi toetust kaheksa eurot päevas isiklike kulude katteks.
Kui reaalne kriisiolukord on kätte jõudnud, siis tuleb arvestada, et laps ei pruugi head ja turvalist keskkonda otsekohe osata vastu võtta – tema jaoks on see harjumatu ja võõras ning seetõttu peavad kriisihoolduspere vanemad olema kannatlikud ja mõistvad. Siiski on suur võimalus, et laps on õnnelik turvalisse pereringi saabumisest, kus ta on oodatud ja hoitud.
Milline on protsess kriisihoolduspereks saamiseks?
Kriisihoolduspereks soovijad peavad olema vähemalt 18-aastased. Neile tehakse taustauuring ning hindamise viib läbi Sotsiaalkindlustusamet. Peale esmavestlust peab kriisihoolduspereks kandideerija saatma ka tervisetõendi, mille väljastamine on enda tasuda. Seejärel tuleb läbida PRIDE eelkoolitus ja traumateadliku hoolduse koolitus. Pärast positiivset hindamisotsust sõlmitaksegi Tallinna Lastekoduga käsundusleping. Kogu protsess võtab aega üldjuhul 6 kuud. Periood on sedavõrd pikk ka taotluslikult, et veenduda, kas perekonna motivatsioon seejuures säilib.
Kriisihoolduspereks olemine on algusest lõpuni vabatahtlik – ka peale lepingu sõlmimist on võimalus igal hetkel sellest rollist loobuda. Iga ettevalmistav protsess on väga personaalne ja perest lähtuv ning ükski eeltegevus ei kohusta peret mitte milleski.
Kriisihooldusperedele on võimaldatud ka perede tugiteenused – peretoetaja, psühholoogiline nõustamine, mentorlus, tugigruppides osalemine, supervisioonid – et saada uusi teadmisi, aga ka anda võimalus jagada oma muresid, rõõme, hirme ja kogemusi.
Kõige olulisem on – anna endast märku! Kui tunned, et kriisihoolduspereks olemine võiks olla midagi sulle, siis esmavestlus meie inimestega, kus saad küsida kõik oma küsimused, annab vastused, kas kogu teekonna ettevõtmine võiks olla sinu kutsumus.
Uuri veelgi lähemalt www.kriisipere.ee või võta ühendust e-aadressil kriisipere@tallinnalastekodu.ee või telefonil 5919 7758.
ELVA PEREKESKUS ja TALLINNA LASTEKODU
