Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 15.05.2024 Reola kultuurimajas algas kell 17. Kohal 19 volikogu liiget.
Tehti ettepanek tõsta päevakorra viimane punkt esimeseks. Volikogu kinnitas päevakorra ühehäälselt.
Päevakord:
Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink esines ettekandega.
Vallavanem Illari Lään esines ettekandega, milles selgitas, et Kambja vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 18 „Kambja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning finantsjuhtimise kord“ muutmise eelnõuga soovitakse täpsustada mõne sätte sisu ja mõtet ning viia sisse muudatused (nt elektroonilise keskkonna kasutuselevõtt, komisjoni nime muudatus jms).
Kaasettekandja volikogu majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (19 poolt).
Terviktekst:
Kambja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning finantsjuhtimise kord
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega eelnõust, mille eesmärk on tõsta alates 01.09.2024 muusikakooli õppemaks 50 eurole kuus (tõus 11,1%) ning täiskasvanute õppemaks 80 eurole kuus (14,3%).
Kehtiv kohamaks on reguleeritud Kambja vallavolikogu 22.02.2023 määrusega nr 30 „Ülenurme muusikakooli õppemaksu kehtestamine“, mille kohaselt lapsevanem maksab õppemaksu 45 eurot kuus ja täiskasvanu õppes osalemise õppemaks on 70 eurot kuus.
Vastavalt huvikooli seadusele moodustuvad huvikooli eelarve tulud riigi- ja valla- või linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikooli põhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest. Huvikooli kulud kaetakse kooli pidaja poolt kinnitatud eelarve alusel.
Muusikakooli põhimääruse kohaselt on õppimine koolis tasuline. Kooli õppetasu määrad, õppetasust vabastamise ja soodustuste andmise korra ning tasumise korra kehtestab volikogu.
Muusikakooli majanduskulud on kasvanud ning samuti on kasvanud personali töötasud õpetajate miinimumpalga tõusu taustal.
Eelnõu koostamisel on arvestatud Ülenurme muusikakooli hoolekogu 22.02.2024 ettepanekut. Muusikakooli protokollist saab välja tuua võrdluse teiste muusikakoolide õppetasudest: Elva vald 40 eurot, Nõo vald 45 eurot, Tartu vald 45 eurot, Tartu linn 55 eurot, Põlva vald 45 eurot, Narva linn 40 eurot, Võru linn 30 eurot, Paide linn 28 eurot, Peipsiääre 30 eurot, Koeru vald 25 eurot, Türi vald 25 eurot, Valga vald 25 eurot, Jõhvi vald 16 eurot. Paljudes muusikakoolides on õppetasud märkimisväärselt väiksemad.
Majanduskomisjonis (08.02.2024) on arutlusel olnud ettepanek siduda muusikakooli õppemaks ka alampalgaga. Huvikooli õppemaksu sidumine alampalgaga ei ole kõigi suhtes õiglane ega paindlik. Tuleb mõelda näiteks töötutele lapsevanematele. Neil on õppemaksu alampalgaga sidumisel ilmselt võimatu lastele huviharidust võimaldada. Käesoleval õppeaastal on nimekirjas 22 peret, kellel õpib muusikakoolis 2 last ning suur õppemaksu tõus ei oleks neile jõukohane. Muusikakooli tasu sidumine alampalga määraga ei täidaks praktikas oma eesmärki, kuna käiks paljudele inimestele üle jõu.
Muusikakooli tasu saab ka iga aasta üle vaadata, sidumata seda ühegi piirmääraga. Ainus positiivne aspekt muusikakooli õppetasu sidumisel alampalgaga oleks see, et see kindlustaks vaidlusteta iga-aastase tasu tõusu. Tegemist oleks kergema vastupanu teed minemisega.
Kambja vallal on raskusi ka lasteaiakoha tagamisega ning lastel või täiskasvanutel huvihariduse ligipääsetavuse tagamine ei ole põhjendatud, mistõttu ei seota eelnõus muusikakooli tasu alampalgaga ning selle suurus vaadatakse üle iga-aastaselt.
Laste õppemaksu tõus 11,1% võrra tähendab täiendavat tulu 2024 II poolaastal 4040 eurot.
Volikogu hariduskomisjon toetas ühehäälselt muusikakooli õppemaksu uut määra.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles selgitas, et Kambja vallavolikogu 17.04.2024 määruse nr 11 „Kambja valla eelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise kord” muutmise eelnõu eesmärgiks on reguleerida Kambja valla eelarvest ühistranspordile eraldatav toetamise, toetusraha kasutamise aruandlus, s.o ettenähtud toetuste kasutamise kontrollimine ja toetusraha tagasimaksmise kord.
Määruse muutmise vajalikkus tuleneb aspektist, et vallal on õigus sõlmida lisaks avaliku teenindamise lepingutele ka sihtotstarbelisi toetuslepinguid ühistranspordikeskusega.
Ühistranspordiseaduse kohaselt kehtestab valla eelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise korra vallavolikogu määrusega. Muudatuse eesmärk on tagada toetuse kohaldamine ka olukordades, kus ühistranspordipeatused jäävad väljaspoole Kambja valla haldusterritooriumi, kuid veod toimuvad siiski Kambja valla elanike vajadustest tingitult.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann ütles, et komisjon tegi muudatusettepaneku.
Volikogu otsustas määruse koos muudatusega vastu võtta (19 poolt).
Määruse eelnõu ME1-4/27
Terviktekst:
Majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann esines ettekandega, milles selgitas, et Kambja vallavolikogu 23.08.2023 määruse nr 34 „Vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja hüvituse määrad ning maksmise kord” muutmise eesmärk on lõpetada volikogu komisjoni esimeestele, komisjoni liikmetele ja volikogu liikmetele tasu maksmine, et hoida kokku eelarvelisi vahendeid valla eelarvelistest vajadustest lähtuvalt. Volikogu esimehe ja tema asendajale tasu maksmist käesolev muudatus ei puuduta.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Volikogu ainupädevuses volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine ning volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas vallavolikogu majanduskomisjon.
Volikogu otsustas määrust mitte vastu võtta (8 poolt, 10 vastu, 1 erapooletu).
- Määruse eelnõu ME1-4/25
Urmas Kink ja Eve Kurist taandasid end päevakorrapunkti arutelust ja hääletuselt.
Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega, milles selgitas, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse alusel moodustab volikogu hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonna territooriumil vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni. Samuti nimetab volikogu vallasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed. Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab vallasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad. Jaoskonnakomisjoni liikmed esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Moodustatakse neli valimisjaoskonda:
- Põllumajandusmuuseumis häärberi hoones Pargi 4, Ülenurme alevik
- Tõrvandi raamatukogus Ringtee 1, Tõrvandi alevik
- COOP-i Külitse kaupluses, Kiigemäe tee 2, Külitse alevik
- Kambja teenuskeskuses Kesk 2, Kambja alevik
Volikogu otsustas komisjonid moodustada (16 poolt, 1 erapooletu).
Vallavalitsuse maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega eelnõust, mille eesmärk on tunnistada kehtetuks Tüki V kinnistu detailplaneering Koovitaja tn 7 ja Koovitaja tn 9 kruntide osas.
Kambja vallavalitsusele esitati 21.07.2023 avaldus Ülenurme alevikus asuvate Koovitaja tn 7 ja Koovitaja tn 9 kruntide osas Tüki V kinnistu detailplaneeringu (kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 18.12.2001 otsusega nr 44) kehtetuks tunnistamiseks.
Detailplaneering on realiseeritud, see tähendab kõikidel moodustatud kruntidele on püstitatud üksikelamud.
Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Samuti võib tunnistada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Vallavalitsus kaalus esitatud avaldust ning leidis, et avalduses esitatud ulatuses detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ülejäänud planeeringuala ulatuses detailplaneeringu elluviimist, sest detailplaneering on realiseeritud. Samuti ei rikuta planeeringuala ega ka naaberkinnistute omanike õigusi ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Koovitaja tn 7 ja Koovitaja tn 9 maaüksuse osas on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Vallavalitsus koostas detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu ning edastas eelnõu planeerimisseadusest tulenevatele isikutele arvamuse andmiseks. Arvamuse avaldamise tähtajaks määrati 26.04.2024. Arvamuse andmise perioodil isikud koostatud eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Kaasettekandja volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistada (13 poolt, 1 vastu, 5 erapooletut).
Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Räni alevikus asuva Kassisilma tn 6 krundi ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 21.02.2024 taotlus Räni alevikus asuva Kassisilma tn 6 krundi detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 17.04.2007 otsusega nr 30 kehtestatud Räni küla Põllu kinnistu lõunapoolse osa detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundile määratud ehitusõigus kahe kuni 2-korruselise äri-/tootmishoone püstitamiseks. Hoone maksimaalseks kõrguseks on määratud 10 meetrit ning suurimaks ehitisealuseks pinnaks 30% krundi pindalast (1682 m²). Planeeringuga lubatud ehitusmaht ehitisealuse pinna kohaselt on realiseeritud.
Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Kassisilma tn 6 krundil kehtiva ehitusõiguse suurendamist ning sihtotstarbe (50% ärimaa/50% tootmismaa) muutmist 100% ärimaaks.
Planeeringuala suurus on 5605 m².
Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsioon ning see asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja selle koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada (12 poolt, 7 erapooletut).
Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega lelnõust, mis näeb ette algatada Räni alevikus asuvate Keskküla ja Pärna maaüksuste ning lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 11.09.2023 taotlus Räni alevikus asuvate Keskküla ja Pärna maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 06.03.2012.a otsusega nr 3 kehtestatud Räni küla Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneering.
Detailplaneeringu kohaselt moodustati detailplaneeringuga 25 elamumaa krunti (9 korterelamuga ning 16 üksikelamuga), 2 transpordimaa krunti ning 1 sotsiaalmaa krunt.
Koostatava planeeringuga soovitakse muuta detailplaneeringut väikeses osas (ümberkruntimine), et võimaldada läbipääsu tee rajamist Pärnasalu ja Tiigrisilma tänavate vahel.
Planeeringuala suurus on u 2,4 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud elamumaa maakasutuse juhtfunktsioon ning see asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja selle koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga. Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas detailplaneeringu algata (15 poolt, 4 erapooletut).
Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Sipe külas asuva Kasesaare (kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 21.12.2023 taotlus Sipe külas asuva Kasesaare maaüksuse osaala detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kasesaare maaüksuse jagamist ja muutmist elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 1 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul põllumaal. Väärtuslikul põllumaal on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jääks kavandatud hoonete kompleks teineteisele lähemale kui 250 m ning sellest tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada (10 poolt, 2, vastu, 7 erapooletut).
Urmas Kink lahkus istungilt.
Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Soinaste külas asuva Rehepapi tee 39a krundi ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 06.03.2024 taotlus Soinaste külas asuva Rehepapi tee 39a krundi detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 20.09.2005 otsusega nr 92 kehtestatud Soinaste küla Rehe 1, Rehepapi ja Rattasepa kinnistute detailplaneering.
Detailplaneeringuga on krundile määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise äri-/tootmishoone püstitamiseks. Hoone maksimaalseks kõrguseks on määratud 12 m ning suurimaks ehitisealuseks pinnaks 1400 m². Juurdepääs krundile oli planeeritud Rehepapi teelt.
Täiendavalt on väljastatud detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused (nr 1911802/05930), millega lubati rajada Rehepapi tee 39 ja 39a krundile juurdepääs Tõrvandi–Lemmatsi riigiteelt.
Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Rehepapi tee 39a krundil kehtiva ehitusõiguse suurendamist ning 50% ärimaa/50% tootmismaa sihtotstarbe muutmist 80% tootmismaa/20% ärimaaks ning uue mahasõidu rajamine Tõrvandi–Lemmatsi riigiteelt.
Planeeringuala suurus on u 0,6 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsioon ning asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja selle koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada (18 poolt).
Volikogu liige Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelult ja hääletuselt.
Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Ülenurme alevikus asuvate Kaasiku tn 17 ja Kaasiku tn 19 kruntide ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 29.02.2024 taotlus Ülenurme alevikus asuvate Kaasiku tn 17 ja Kaasiku tn 19 kruntide detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 08.02.2011 otsusega nr 6 kehtestatud Ülenurme aleviku Villa maaüksuse ning lähiümbruse detailplaneering.
Detailplaneeringuga on kruntidele määratud ehitusõigus elamu ja abihoone püstitamiseks. Elamute korruste arvuks on määratud kaks ja kõrguseks kuni 8,5 m, abihoone korruste arvuks on määratud 1 ja kõrguseks kuni 5 m. Samuti on määratud krundile hoonestusala.
Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Kaasiku tn 17 ja Kaasiku tn 19 kruntidele kehtiva ehitusõiguse (ehitisealune pind) ja hoonestusala suurendamist.
Planeeringuala suurus on u 0,6 ha.
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud elamumaa maakasutuse juhtfunktsioon ning see asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja selle koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.
Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada (9 poolt, 1 vastu, 7 erapooletut).
Volikogu liige Alan Uibo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette lõpetada vallavolikogu alatiste hariduskomisjoni ja kultuuri- ja spordikomisjoni tegevus ning moodustada haridus- ja kultuurikomisjon, mille tegevusvaldkonnad on haridus-, kultuuri- ja spordiküsimused.
Eelnõu esitaja volikogu liige Alan Uibo leiab, et arvestades hariduskomisjoni ning kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekutel arutletavate teemade valdkondlikku kattuvust ning nende mahtu, on otstarbekas anda haridus-, kultuuri- ja spordiküsimused ühe komisjoni pädevusse.
Volikogu võttis otsuse vastu (16 poolt, 1 erapooletu).
Järgmine istung toimub 19.06.2024.
Istung lõppes kell 19.08.
