Käes on sügis ning sellega kaasnevad pikad ja pimedad ööd. Pimedust hakkavad jälle ära kasutama need inimesed meie hulgast, kes oma tegudega päevavalgust ei kannata.
Seetõttu tuleks teistel, kes soovivad oma vara säilimist, taas järele mõelda, kas neile kuuluv vara ei ole kergeks saagiks vargale. Kui on vähegi võimalik, siis enne pikkade ja pimedate õhtute ning ööde saabumist, tuleks igaühel meist üle vaadata oma väljas olevad asjad ja paigutada nii, et need ei oleks silma all juhuslikule möödujale, kes pimeduse saabudes võib neid himustada.
Elu näitab, et kõik asjad, mis on laokil ja ei ole korralikult hoitud, võivad sattuda kellegi kolmanda valdusesse, kes nendest tulu saab. Selliste juhtumite ärahoidmiseks tuleks teha igaühel meist olenev asjade säilimiseks. Üheskoos peaks üle vaatama need kohad, kus hoitakse hinnalisemaid asju ning vajadusel paigaldama nendesse kohtadesse valgustuse. Pimedus on see, mis meelitab kohale vargaid ja lõhkujaid.
Soovitusi turvaliseks liiklemiseks jalakäijaile ja jalgrattureile
Kui oleme üle vaadanud oma vara, siis peaks jälgima veel ka oma igapäevast turvalisust teedel ja tänavatel liikudes. See tähendab seda, et jalakäijad ja jalgratturid, kes liiguvad pimedal ajal teedel ja tänavatel, peaksid olema nähtavad.
Iga kolmas raske liiklusõnnetus, milles inimesed vigastada saavad, juhtub pimedal ajal. Eriti tähelepanelik peab olema sügisel ja talvel pimedal ajal teel kõndides, kui lisaks vähesele päeva-valgusele halvendavad nähtavust vihma- ja lumesadu ning udu. Liikudes maanteel, kus tänavavalgustus puudub ja sõidukite kiirused on suured, satub jalakäija üksteisele vastutulevate sõidukite tulede valgusvihku – sel juhul muutub jalakäija autojuhile täiesti nähtamatuks.
Autojuhi nähtavus on pimedas väga piiratud – kui jalakäija näeb sõidukit, ei tähenda see veel seda, et autojuht näeks jalakäijat teel. Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eraldab autojuht ilma helkurita tumedas riietuses jalakäijat alles 26 m kaugusel, heledasse riietatud inimest 38 m kaugusel. Esimesel juhul ei saa otsasõitu vältida kiirusel üle 40 km/h, teisel juhul kiirusel üle 50 km/h.
Asulas lähituledega sõitva auto juhile annab pimedas vilkuv helkur märku, et ees kõnnib inimene. Maanteel, kaugtulede valgusel, märkab juht helkuriga varustatud jalakäijat juba 300 m kauguselt. Autojuhile jääb piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja jalakäijast ohutult mööduda. Helkur võib päästa elu. Helkur tuleb kinnitada riiete külge nii, et oleks igale poole nähtav.
Jalgrattal peab pimedal ajal põlema nõuetekohane valge tuli ees ning taga ja külje peal peavad olema helkurid. Jalgrattur peab arvestama sõidukile kehtivaid nõudeid, sest ta on juht ning vales kohas sõites ei oska autojuht temaga arvestada, samuti ei tohi jalgrattal vändata joobes peaga.
Kambja valla konstaabel Nelly Ruuge,
kadett Toomas Plaado