Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 17.01.2024 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungilt puudusid Olavi Jänes ja Kuldar Lepik, istungi algul ka Brit Mesipuu.
Tanel Melk tegi ettepaneku arvata päevakorrast välja punktid 9, 11, 13, 14, leides, et volikogul puudub pädevus neid arutada. Võeti 10 min vaheaeg, mille järel volikogu esimees küsis punktide esitajatelt, kas nad soovivad punktide väljajätmist hääletada korraga või ühekaupa. Esitajad soovisid 5 min vaheaega, mida ka võimaldati. Toimus hääletus päevakorrapunktide väljajätmise üle. Otsustati nimetatud punktid välja jätta (10 poolt).
Päevakord kinnitati 12 poolthäälega.
Päevakord
Abivallavanem Toomas Järveoja ja OÜ Europolis esindaja tegid ettekande, milles selgitas, et määruse muutmine on vajalik seoses 01.07.2023 jõustunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatusega. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Kambja valla asumeid ning selle alusel toimub veemajanduse valdkonna arendamine vallas. Arengukava investeeringute tabel annab sisendi valla edasisteks eelarvesse kavandatavate investeeringute jaoks.
Kava on koostanud OÜ Europolis AS-i Emajõe Veevärk tellimusel.
Brit Mesipuu saabus istungile.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Enne hääletamist võeti 5-minutiline vaheaeg.
Eelnõusse viidi sisse muudatus ( 14 poolt, 1 vastu, 4 erapooletut).
Volikogu otsustas arendamise kava vastu võtta (14 poolt, 5 erapooletut).
Istungilt lahkus virtuaalselt osalenud Rauno Kiuru.
Kambja lasteaia Mesimumm direktor Terje Rüütel esines ettekandega.
Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt koostab lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava. Arengukava tegevuskava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse lasteasutuse arendamise põhisuunad ja -valdkonnad ning arengukava uuendamise kord. Eelnõu avaldati valla- ja lasteaiaveebis. Ettepanekuid väljapaneku ajal ei esitatud.
Kaasettekandja hariduskomisjoni esimees Margot Võsokov kinnitas komisjoni ühehäälset nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas arengukava ühehäälselt kinnitada (18 poolt).
Vallasekretär Marina Lehismets tegi ettekande.
Eelnõu nägi ette arvata välja Kambja valla valimiskomisjoni koosseisust Kristi Kull ja Marge Einola nende volituste ennetähtaegse lõppemise tõttu ja nimetada valimiskomisjoni koosseisu Marlene Tammoja ja Kristina Reigo.
Kambja vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 150 on moodustatud Kambja valla valimiskomisjon. Valimiskomisjoni liikmed Kristi Kull ja Marge Einola tegid avaldused, mille kohaselt nad soovivad valla valimiskomisjonist ennetähtaegselt tagasi astuda. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt lõpevad valla valimiskomisjoni liikme volitused ennetähtaegselt tema tagasiastumisega. Valla valimiskomisjon peab olema vähemalt 5-liikmeline, seetõttu tuleb tagasiastunud liikmete asemel nimetada uued valla valimiskomisjoni liikmed.
Volikogu otsustas valimiskomisjoni koosseisu muuta (18 poolt).
Finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega.
Eelnõu näeb ette Kambja valla 2024. aasta eelarve kogumahus 46 280 557 eurot.
2024. aasta eelarve koostamisel on rakendatud ettevaatavat kokkuhoiupoliitikat.
Uuest aastast rakenduvad mitmed olulised maksumuudatused, mis avaldavad mõju valla tulubaasile kui suurendavad põhitegevuse kulusid ja sunnivad leidma kokkuhoiukohti.
Muudatuste tulemusel väheneb valla tulubaas ning käibemaksu tõus suurendab põhitegevuse kulusid.
Mitmed varem sihtsummadena ülekantud toetused kaovad ja on kirjutatud tulubaasi üksikisiku tulumaksu sisse vabariigi keskmiste näitajate alusel. Ümberkorralduste mõju on raske prognoosida ja kasutatud on riigi poolt soovitatud metoodikat.
Omavalitsustele pandud kohustused kasvavad esmaste arvestuste järgi. Nende täitmiseks arvestatud katteallikad ja lisaraha tuleb leida põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kulude ümberjaotamisest.
Personalikuludest on suurendatud miinimumpalkasid ja arvestatud palgatõusuga 1,77% kuni 5%. Miinimumpalga tõus 13%. Majanduskulud on jäänud reeglina 2023. aasta tasemele või vähenenud. Oluline on väga säästev majandamine, sest suureneb käibemaks 2% ja tuleb valmis olla ka võimalikeks energiahindade muutusteks.
Peamised muudatused, mis 2024.a rakenduvad ja mõju avaldavad või mille mõju ulatust on 2024.a eelarve projekti koostamise käigus raske hinnata:
- Alates 2024. aastast laekub residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,89% (varem 11,96%) ja riiklikust pensionist 2,5%.
- Tasandusfondi vähenemine. Eelarvestrateegias planeeritud 2024. a tasandusfondi vähenemine 1,1 miljonit eurot võrreldes 2023.aastaga, 2024.a eelarve projektis vähenemine tuginedes Rahandusministeeriumi korrigeeritud andmetele 718 262 eurot, vähenemine võrreldes 2023. a 52,3%.
- Käibemaksumäära tõus 2% (20%-lt 22%ni);
- Suur surve tööjõukulude osas – miinimumpalga tõus 13%, õpetajate palgatõus 1,77%, lisaks lisanduvad täiendavad majandus-ja tööjõukulud seoses 2024.a avatava Tõrvandi kooliga. Võimalikud lisarühmad Linnavere lasteaias;
- Antavate toetuste hulka on arvestatud lisanduvad hooldusreformi kulud, mida kajastatakse toetusena. 2024.a planeeritud summas 735 220 eurot, 2023.a vastavalt 408 128 eurot ja 2022.a täitmine 121 966 eurot;
- Euribori kõrge määr ja võimalik jätkuv tõus ka 2024.a.
Eeltoodud tegurite tegelik mõju valla eelarvele selgub ilmselt kõige täpsemalt 2024.a lõpuks.
2024. aasta eelarve projektis ei sisaldu võimalikud 2023. aasta eelarves kasutamata jäävad sihtotstarbelised vahendid, mille mahud selguvad peale eelarveaastast kokkuvõtete tegemist ja lülitatakse 2024. aasta eelarvesse 2024. a eelarve menetlemise käigus. Siis korrigeeritakse ka riiklikud toetused ja nende arvel tehtavad kulutused.
Majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegi kaasettekandes ülevaate komisjonis toimunud eelarve arutelust.
Eelnõu läheb teisele lugemisele.
- Määruse eelnõu ME1-4/220
Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik tegi ettekande.
Määruse muutmise eesmärk on viia see vastavusse vahepeal muutunud õigusaktidega ja täiendada määrust uute õigusaktide alusel vajalike sätetega.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni ühehäälset nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (18 poolt)
Plaanipärane 10 min vaheaeg.
Abivallavanem Liis Rosin tegi ettekande, milles selgitas, et Tõrvandi kooli valmimise eeldatav tähtaeg on juuni 2024 ja sellega seoses on vajadus ka koristusteenuse pakkuja järele. Vallavalitsus soovib korraldada riigihanke avatud hankemenetlusena, et leida õppehoone hooldus- ja valvekoristusteenuse pakkuja perioodiks 01.08.2024–30.07.2027.
Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes. 2024. aasta eelarve kinnitatakse eeldatavalt veebruari lõpus, aga selleks, et koristusteenust õigeaegselt pakkuma saaks hakata, tuleb hange välja kuulutada juba enne eelarve vastuvõtmist.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas anda loa hanke korraldamiseks (17 poolt)
Abivallavanem Liis Rosin tegi ettekande.
Eelnõu nägi ette lubada vallavalitsusel osaleda MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus korraldatava sotsiaaltranspordi uue riigihanke ettevalmistusprotsessides ja sõlmida pärast riigihanke tulemusi uus haldusleping ühistranspordikeskusega kuni neljaks aastaks sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks.
Valla ülesandeks korraldada sotsiaalteenuse osutamist, mille hulka kuulub ka sotsiaaltransporditeenus. Kambja vallavalitsus soovib sõitjavoogude iseärasusest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt kasutada ühistranspordiseaduses sätestatud õigust volitada Tartumaa ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma ühistranspordiseadusega pandud ülesandeid seoses sotsiaaltransporditeenuse logistika- ja veoteenuse korraldamisega ning anda keskusele nende ülesannete täitmiseks vajalik raha.
2022. a otsusega volitas volikogu sõlmima haldusleping Tartumaa ühistranspordikeskusega sotsiaaltransporditeenuse logistika- ja veoteenuse korraldamiseks. Tartumaa ühistranspordikeskus viis läbi sotsiaaltransporditeenuse hanke, mille tulemusel osutab Tartu maakonnas sotsiaaltransporditeenust OÜ Tartaline. Alates 01.01.2024 on OÜ Tartaline poolt pakutava sotsiaaltransporditeenuse veokilomeetri hind koos käibemaksuga 2,38 eurot. Antud hind on omavalitsusetele liiga kõrge ning takistab teenuse piisavat osutamist.
Tartumaa ühistranspordikeskus on valmis läbi viima uue sotsiaaltransporditeenuse hanke, mille väljakuulutamiseks on vajalik volikogu otsus. Hetkel kehtiva lepingu järgi peab OÜ Tartaline tagama ühe osana nii tavasõidukid kui erisõidukid (raamitransport). Ühistranspordikeskuse andmetel kasutatakse erisõidukeid oluliselt vähem kui tavasõidukeid. Seetõttu on uues hankes planeeritud hankida eriosadena sotsiaaltransporditeenus tavasõidukitega ja erisõidukitega. Hanke ebaõnnestumisel jääb kehtima Tartumaa ühistranspordikeskuse ja OÜ Tartaline vahel sõlmitud teenuse osutamise leping.
Kaasettekandja sotsiaalkomisjoni esimees Brit Mesipuu kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas anda loa hanke korraldamiseks (17 poolt).
Abivallavanem Toomas Järveoja tegi ettekande.
Eelnõu nägi ette lubada vallavalitsusel esitada projektitaotlus riigi tugiteenuste keskusele Ülenurme gümnaasiumi ja muusikakooli energiasäästmise lahenduste parendamiseks meetmesse „KOV hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 2023“.
Meetmetingimustele ja hindamiskriteeriumitele vastav hoone, millel energiasääst ja kokkuhoid tulevikukuludelt oleks suurim on Ülenurme gümnaasium ja muusikakooli hoone. Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid.
Projekt on kavandatud aastatesse 2024–2026 ja sellega soovitakse saavutada kütte-, ventilatsiooni ja valguslahenduste tänapäevane lahendus, mis annab tulevikukuludelt kokkuhoiu ja energiasäästu. Seadmed on kaugjuhitavad erinevate hooneosade kaupa, mis võimaldab masinad kuluefektiivsemalt tööle seadistada. Ventilatsioon paigaldatakse soojustagastusega, et minimeerida soojakadu hoones.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas anda luba projektis osalemiseks (17 poolt).
Toomas Otsatalo esines ettekandega.
Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks.
Istung lõppes kell 20.11. Järgmine volikogu istung toimub 21.02.2024.
