Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 23. augustil 2023 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungi algul oli kohal 18 volikogu liiget. Puudusid Tanel Melk, Meelis Michelson ja Alan Uibo.
Päevakord kinnitati ühehäälselt.
Päevakord
Ettekande tegi volikogu liige Urmas Kink.
Volikogu liikmed Toivo Salus, Kuldar Lepik, Urmas Kink esitasid eelnõu, mis näeb ette lõpetada Kambja valla osalemine Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koostöölepingus.
Kaasettekande tegi SA Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 3, vastu 10, erapooletuks jäi 4 liiget ning üks liige ei osalenud hääletusel. Volikogu ei lõpetanud koostöölepingut.
Ettekande tegi vallasekretär Marina Lehismets.
Uue korra kehtestamise eesmärk on tagada volikogu töös osalejate võrdne tasustamine.
Kaasettekandega esines majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kes kinnitas, et komisjon nõustus eelnõuga, kuid soovis lisada samasuguse tasustamise laiendamise ka komisjonide aseesimeestele.
Komisjoni esitatud muudatusettepaneku poolt hääletas 15 volikogu liiget, 3 jäi erapooletuks.
Volikogu otsustas määruse muudetult vastu võtta (13 poolt, 5 erapooletut).
Ettekandega esines abivallavanem Toomas Järveoja.
Mittetulundusühingu Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) baasil soovitakse luua roheenergia kompetentsikeskus, mis toetaks Tartumaa ettevõtteid, kodanikke ja omavalitsusi roheenergeetika ja energiatõhususe lahenduste valimisel, uute lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel. Kuna lähikümnenditel seisab maailm silmitsi mitmete kliimamuutustega ei jää puutumatuna ka Tartumaa: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine ja sellest tulenevad üleujutused ning tormide sagenemine on vaid mõned kliimamuutustest. Selleks, et nende muutustega toime tulla, on Tartumaa sarnaselt Eesti riigile võtnud teiste seas sihiks nii energia varustuskindluse ja taastuvenergia tootmise kui ka kliimateadlikkuse tõstmise. Rohepöörde alustalaks on sellealase teadlikkuse suurendamine ning kestlikkusele suunavate väärtuste ja teadmiste levik, eelkõige üldhariduse valdkonnas. Tartumaal on plaanis luua roheenergia kompetentsikeskus, mis on muuhulgas seatud eesmärgiks ka Tartumaa arengustrateegias. Selleks, esitab TREA rahastamistaotluse 30.08.2023 riigi tugiteenuste keskusele.
Projekti partnerid on Tartumaa omavalitsuste liit, Elva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Tartu linn ja Tartu vald. Projekti elluviimine on kavandatud aastatesse 2024–2026. Projekti tulemusena töötatakse välja nõustamismudel, millega pakutakse ettevõtetele, kodanikele ja omavalitsustele piisavat ning vajalikku tuge taastuvenergiale ja tõhusatele energeetikalahendustele üleminekul. Projekti tulemusena rajatakse Kambja valda Aarike hooldekeskusele salvestiga päikeseelektrijaamad.
Projekti rahastamise korral tuleb Kambja valla eelarvesse rahalised vahendid territooriumil tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks. Investeeringust 75% moodustab projektitoetus ning 25% on päikeseelektrijaama väljaehitamise kuludest omafinantseering.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni toetab Tartumaa roheenergeetika kompetentsikeskuse loomise projektis osalemist ning selle raames päikeseelektrijaamade rajamist Aarike hooldekeskuse hoonete katustele üksnes tingimusel, et loodavate päikeseelektrijaamade lahendused on elektri salvestusseadmetega.
Volinikud soovisid enne hääletamist vaheaega, mida neile ka anti.
Volikogu võttis otsuse vastu (9 poolt, 7 vastu, 2 erapooletut).
Otsusega lubatakse vallavalitsusel osaleda Tartumaa roheenergeetika kompetentsikeskuse loomise projektis, mis esitatakse rahastuse saamiseks riigi tugiteenuste keskusele ning planeerida Kambja valla 2024-2026. a eelarvetesse omafinantseering kogumahus 41 500 eurot.
Toomas Arumägi taandas end selle päevakorrapunkti arutelult ja hääletuselt.
Ettekande tegi abivallavanem Toomas Järveoja.
Kambja vallavolikogu 21.06.2023 otsusega nr 120 „Vallavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras“ anti Tõrvandi päästeseltsile tasuta kasutusse Kambja vana katlamaja aadressil Männi tn 2. See hoone on sobilik oma suuruselt ümberehituseks ja kerksuskeskuse loomiseks ning omab olulist tehnovõrgustikku. Päästeselts on Männi tn 2a kinnistu korrastanud ja likvideerinud seal olnud masuudihoidla, kuid uut hoonet ehitada sinna ei kavanda. Seetõttu on päästeselts esitanud vallavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks hoonestusõiguse lõpetamiseks.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon nõustus eelnõuga.
Volikogu võttis otsuse vastu (16 poolt, 1 erapooletu).
Otsusega antakse nõusolek Kambja alevikus Männi tn 2a kinnistule (registriosa nr 4926104) MTÜ Tõrvandi Päästeselts kasuks seatud hoonestusõiguse lõpetamiseks.
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 26.04.2023 taotlus Kambja vallas Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ülase tn 5a maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 0,24 ha.
Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneering ja kehtestada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest (11 poolt, 7 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 13.02.2023 taotlus Kambja vallas Kullaga külas asuva Vereve maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Vereve maaüksuse jagamist elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 6,3 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringu kohaselt on võimalik maatulundusmaa (kui see asub väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikul, väärtuslikul põllumaal, metsamaal) hoonestamiseks väljastada projekteerimistingimused, kui kavandatava uushoonestuse ja olemasoleva hoonetekompleksini jääb vähemalt 250 m. Arvestades olemasolevate hoonetekomplekside kaugust ei jää Lepa maaüksusele maa-ala, mis oleks kaugemal kui 250 m olemasolevatest hoonetekompleksidest. Üldplaneeringu kohaselt tuleb sellisel juhul ehitusõiguse saamiseks koostada detailplaneering. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Kullaga külas asuva Vereve maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. (11 poolt, 7 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 22.02.2023 taotlus Külitse alevikus asuva Vainopõllu maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda maatulundusmaa sihtotstarbega Vainopõllu maaüksuse muutmist ärimaaks ning ehitusõiguse määramist ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 0,75 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala nn valgel alal ehk maakasutuse juhtotstarve on määramata. Üldplaneeringust tulenevalt on maatulundusaladel lubatud maakasutuse sihtotstarve ka ärimaa. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni ühehäälset nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Külitse alevikus asuva Vainopõllu maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. (12 poolt, 5 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-Masso, ja Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, korterelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sotsiaalmaa krundile lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 28 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal sh tiheasustusalal. Seega ei saa kavandatud muudatust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu oli 22.03.2023 toimunud Kambja vallavolikogu istungi päevakorras. Vallavolikogu ei toetanud otsuse eelnõud ning detailplaneeringut ei algatatud. 19.04.2023 toimunud vallavolikogu istungil anti vallavalitsusele ülesanne ette valmistada detailplaneeringu mittealgatamise eelnõu. Peale ülesande saamist alustasid detailplaneeringu algatamisest huvitatud isik ja vallavalitsus uuesti läbirääkimisi detailplaneeringu algatamiseks ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimiseks. Huvitatud isik ja vallavalitsus on jõudnud kompromisslahenduseni ning puuduvad alused detailplaneeringu mittealgatamiseks.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-Masso, ja Väetiseküüni–Lennuvälja tee lõik 4 ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest (12 poolt, 6 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 17.04.2023 taotlus Lemmatsi külas asuva Vanapapli tee 2 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda 100% ärimaa sihtotstarbega Vanapapli tee 2 maaüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 0,3 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmise ala. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas. Planeeringualal kehtib Vastse-Kuusiku maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 17.05.2005 otsusega nr 46). Detailplaneeringuga moodustati ärimaa krunt ning määrati ehitusõigus ärihoone püstitamiseks. Uue detailplaneeringuga soovitakse suurendada lubatud hoonete arvu ja ka ehitisealust pindala.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni ühehäälset nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Lemmatsi külas asuva Vanapapli tee 2 maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. (13 poolt, 5 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 24.04.2023 taotlus Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu ja abihoonete ning ärimaa krundil ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (hajaasustusega alal). Üldplaneeringus on sätestatud, et vastava juhtsihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 25% piiritletud ühe kasutusala mahust. Seega ei saa planeeritud lahendust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja on sellega kooskõlas.
Planeeringuala suurus on u 9,2 ha.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:0506) ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. (12 poolt, 6 erapooletut).
Peeti 10 minutilist vaheaega. Istungilt lahkusid Rauno Kiuru ja Avo Alliksaar.
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 05.12.2022 taotlus Reola külas asuva Nirgi tee 3 krundi detailplaneeringu algatamiseks. Nirgi tee 3 krundil kehtib Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti maaüksuste detailplaneering. Detailplaneeringu kohaselt Nirgi tee 3 krundi sihtotstarve tootmismaa ning määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Planeeringuga on määratud krundi maksimaalne täisehitusprotsent (23%), hoonestusala (1571,8 m²), hoonete arv (4). Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat detailplaneeringut Nirgi tee 3 krundi osas – kaaluda 100% tootmismaa sihtotstarbega Nirgi tee 3 maaüksuse muutmist ärimaa krundiks, suurendada hoonestusala ja ehitisealust pindala ning ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 0,7 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal. Üldplaneeringus on sätestatud, et vastava juhtsihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 25% piiritletud ühe kasutusala mahust. Seega ei saa planeeritud lahendust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev ja on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Reola külas asuva Nirgi tee 3 maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. (11 poolt, 5 erapooletut).
Toomas Otsatalo taandas end selle päevakorrapunkti arutelult ja hääletuselt.
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 10.04.2023 taotlus Räni alevikus asuva Sipelga põik 13 krundi detailplaneeringu algatamiseks. Sipelga põik 13 katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, pindalaga 14247 m². Maaüksus on hoonestatud (puurkaevu pumbamaja). Planeeringuala läbib tsentraalne veetorustik ning erinevad elektri õhuliinid, mis kitsendavad maaüksuse kasutust. Maaüksusel kehtib Räni alevikus asuva Soome 2 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 12.09.2006.a otsusega nr 96). Detailplaneeringu kohaselt on Sipelga põik 13 maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ning planeeringuga nähti ette maaüksusel arendusala tarbeks puurkaevu rajamine ning tuletõrjevee maa-aluse mahuti paigaldus.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega krundi jagamist eraldiseisvaks kruntideks (elamumaa, transpordimaa, maatulundusmaa) ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist ridaelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa ning see asub Räni aleviku tiheasustusalal. Lähtuvalt eeltoodust on koostatava detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.
Planeeringuala suurus on u 1,7 ha.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Räni alevikus asuva Sipelga põik 13 krundi (kü tunnus 94901:005:1233) ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. (9 poolt, 1 vastu, 5 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 16.05.2023 taotlus Tõrvandi alevikus asuvate Ringtee tn 43a ja Näki tee 2 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringualal kehtib Ratasepa maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 30.05.2006 otsusega nr 56), millega moodustati elamumaa krundid ning määrati ehitusõigus elamute ja abihoonete rajamiseks.
Planeeringu eesmärk on muuta kehtivat detailplaneeringut Ringtee tn 43a ja Näki tee 2 kruntide osas – kaaluda kruntide liitmist, uue hoonestusala määramist ning hoone korruselisuse suurendamist kuni 2 korruseni. Muus osas jääb kehtima Ratasepa maaüksuste detailplaneering.
Planeeringuala suurus on u 0,37 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ja on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustmist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Tõrvandi alevikus asuvate Ringtee tn 43a ja Näki tee 2 maaüksuste detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest (9 poolt, 7 erapooletut).
Ettekande tegi maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik.
Kambja vallavalitsusele esitati 24.05.2023 taotlus Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarvetega Vaarika ja Maasika maaüksuste muutmiseks elamumaa sihtotstarvetega kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 3 ha.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala nn valgel alal ehk üldplaneeringus ei ole määratud maakasutuse juhtotstarvet (säilib olemasolev maakasutus) ning asub hajaasustusega alal. Hajaasustusega alal on minimaalne krundi suurus ehitusõiguse saamiseks 3000 m2. Ehitusõiguse saab määrata projekteerimistingimustega, kui planeeritavate hoonekomplekside omavaheline kaugus on suurem kui 100 m. Planeeritavate hoonekomplekside omavaheline kaugus jääb alla 100 m ning sellest tulenevalt tekib detailplaneeringu koostamise kohustus. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustmist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. (9 poolt, 7 erapooletut).
Ettekandega esines abivallavanem Toomas Järveoja.
Kavandatav Köstrimäe uuringuruum asub Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Nii maakonnaplaneeringu kui valla üldplaneeringu kohaselt on kehtestatud rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, sh metsade raadamise keeld.
Kavandatava uuringuruumi alal asub Eesti terviseradade võrgustikku kuuluv Kambja terviserada, mida on koostöös RMK-ga arendatud ja hooldatud juba aastakümneid. Matka- ja suusarajad on tihedas igapäevases kasutuses ja on eriti olulised kohalikule elanikonnale, samas käivad seal inimesed tervisesporti harrastamas kaugemaltki. Vastuseisu kavandatavale geoloogilisele uuringule Köstrimäe uuringuruumis on vallavalitsusele väljendanud ka SA Eesti Terviserajad. Kavandatav uuringuala on populaarne koht lasteaia ja koolide väljasõitudeks, seal korraldatakse Kambja tervisejooksusari ja talvised suusaüritused. Geoloogiliste uuringute läbiviimine kahjustaks oluliselt sealseid terviseradasid.
Uuringu eesmärgiks on selgitada uuringuruumi piires leiduva purdmaterjali (liiv, kruus) kvaliteeti, mahtu ning kasutamise võimalusi. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna kaevandamisõigust.
Uuringuruumiga piirneb Kambja alevik ja kolm majapidamist. Kolliaugu kinnistul tegeletakse loodusturistide majutusega. Võimaliku maavara väljaveotee ääres asub 14 majapidamist. Nende omanikud on rajanud omale kodu just arvestades looduskaunist ümbrust, samas privaatsust ja lähedust kohalikule tõmbekeskusele Kambjale.
Kambja vallavolikogu leiab, et uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega, samuti valla üldplaneeringuga. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine, siis toob see kaasa sealsetele maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni seisukohta, millega uuringut ei toetata.
Volikogu otsustas mitte nõustuda geoloogilise uuringu loa väljastamisega Köstrimäe uuringuruumis (16 poolt).
Järgmine istung toimub 27.09.2023.
