16.–17. mail käisid Kambja valla raamatukoguhoidjad Heli, Mare, Tiiu ja Kersti õppereisil Soomes, kuulsa Tuusula järve ümbruses. Just see piirkond kujunes 20. sajandi vahetusel ainulaadseks rahvusromantiliseks kunstnike kogukonna koduks. Helsingist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel asuv piirkond meelitas siia omal ajal elama Soome kunsti- ja kultuuri kuldajastu tuntumad esindajad. Siia lõid kodud kirjanik Juhani Aho ja tema kunstnikust abikaasa Venny Soldan-Brofeldt, kunstnik Eero Järnefelt, luuletaja JH Erkko, maalikunstnik Pekka Halonen, helilooja Jean Sibelius, luuletaja Eino Leino. Soome rahvuskirjanik Aleksis Kivi on samuti sündinud Tuusula lähedal Nurmijärvel ja on maetud Tuusula surnuaeda.
Tuusula järv asub täpselt Uusimaa valla keskel. Järve põhjapoolses otsas asub Järvenpää linn ja lõunas Tuusula linn.
Soomet võib nimetada raamatukogude riigiks
Oma õppereisi esimesel ja teisel päeval külastasime me loomulikult ka raamatukogusid. Teatavasti on soomlased maailma kõige õnnelikumad inimesed ja kindlasti suurendab nende õnnetunnet veelgi Soome raamatukogude tegevus. Soomet võib nimetada raamatukogude riigiks, sest riigis, kus 75% pindalast on kaetud metsaga, pole raamatukogud lihtsalt laenutamis- ja lugemiskohad. Raamatukogud on kujundlikult pelgupaigad karmi ilma eest, mis valitseb Soomes suure osa aastast. Samuti on need on kohtumispaigad, kus inimesed saavad kokku saada ja kohvi juua – soomlased muideks joovad väga palju kohvi. Need on ka kultuuriasutused, kus toimub väga palju erinevaid üritusi. Soome raamatukogud on multifunktsionaalsed, sest nendest saab laenutada või siis kohapeal kasutada väga erinevaid esemeid. Näiteks Järvenpää linnaraamatukogus, mida me külastasime, saab kohapeal kasutada arvuteid, koopiamasinat, skannerit, mikrofilmi lugejat, klaverit, 3D printerit ning laenata kasutamiseks käimiskeppe, lumelaudu, discgolfi kettaid, sangpomme ja sammulugejaid. Selline loetelu võib raamatukoguti erineda. Kõik see on loomulikult tasuta!
Tuusula vallaraamatukogu on ühtlasi keskkogu. Tuusula vallas elab 40 427 elanikku ja Helsinki läheduse tõttu on see kasvav vald. Valla keskraamatukogul on kaks harukogu, mis asuvad Jokelas ja Kellokoskis. Lisaks on raamatukogul väga uhke raamatukogubuss KIRRE. 2016. aastal ostetud DAF-marki veoauto on ümber ehitatud uhkeks raamatukogubussiks. Bussis on neli töötajat. KIRRE teenindab rahvast viiel päeval nädalas. Hommikuti sõidab buss mööda koole ja lasteaedu. Pärastlõunad ja õhtud on mõeldud teenindama vallaelanikke, kes elavad raamatukogudest kaugel. Kokku teeb buss umbes 70 peatust. Suvekuudel vurab mööda Tuusula parke ja randa ringi uhke raamatukoguratas.
Tuusula praeguse, 2001. aastal renoveeritud raamatukogu pindala on 2300 m2. Enne seda oli raamatukogu pindala alla 500 m2. Raamatukogu töötab kolmel korrusel. Esimesel korrusel on laste- ja täiskasvanute laenutusosakonnad ja ajakirjandussaal. Ülemisel korrusel on lugemissaal, kaks koosolekuruumi ja töötajate tööruumid. Keldrikorrusele ehitati raamatukogule ladu, mille avatud osa on klientidele vabalt ligipääsetav.
Tuusula valla põhjapoolseimas asulas Jokelas elab umbes 8000 inimest. Jokela haruraamatukogu tegutseb 1986. aastal ehitatud Jokela maja arhitektuuriliselt imelistes ja mugavates ruumides, samas majas on veel noortekeskus ja käsitöökool Helmi. Raamatukogus on 6 töötajat ja raamatukogu on avatud 36 tundi nädalas. Soome raamatukogusid iseloomustab tohutu avarus ja ruumikus. Hooned on uhked ja tehniline tase on kordades kõrgem kui Eesti raamatukogudes.
Järvenpää linn asub Helsingist 37 km põhjas. Linnaõigused sai Järvenpää 1967. aastal, enne seda kuulus ta Tuusula valla alla. Tänasel päeval on linn koduks rohkem kui 45 000 inimesele. Järvenpää linnaraamatukogu asutati 1932. aastal. Praegune maja ehitati 1987. Põrandapinda on raamatukogus 2800 m2. Samas majas asub ka Järvenpää kunstimuuseum. Paljud Soome raamatukogud on iseteenindusraamatukogud. See tähendab, et raamatukogu on avatud varajastest hommikutundidest hilisõhtuni (6.00–22.00). Loomulikult ei saa ringi kõndida terves raamatukogus, iseteeninduseks on avatud vastav ala. Raamatuid saab tagastada ning laenutada, kasutades laenutusautomaate. Laenata ja tagastada saab iseseisvalt ka teenindusaegadel. Raamatukogu uksed avanevad raamatukogu kaardi ja koodinumbriga. Teenust saavad kasutada ka teised sama süsteemi raamatukogude kliendid.
Soome raamatukogud on väga heal tasemel
Hiljutine uuring näitas, et Soome kulutab rahvaraamatukogudele 330 miljonit aastas, Eestis on see arv 32 miljonit. Soome on tipus 60,1 euroga elaniku kohta. Eesti kulutab 24, 6 eurot inimese kohta. Eestis on rahvaraamatukogud väga erinevatel tasemetel, suuresti sõltub meil raamatukogu olukord kohalikust omavalitsusest. Soome raamatukogusid aga iseloomustab üks ühine näitaja: kõik nad on väga heal tasemel ja seda loomulikult tänu riigipoolsele abile.
Hea lugeja, kui sa järgmisel korral Soome lähed, astu kindlasti sisse Helsingis asuvasse, soomlaste kõige kuulsamasse ja uuemasse raamatukogusse OODI! Sinna on kõigile vaba sissepääs. Usu mind, positiivne elamus on garanteeritud.
Kersti Ernits
Ülenurme raamatukogu raamatukoguhoidja
