Eesti külaliigutajad Soome avatud külade päeval

450
Kråkö külamaja. Foto: Eha Jakobson

Nagu meil on ka Soomes igal aastal avatud külade päev. Seekord sõitsid seda kaema ka kolmkümmend organisatsiooni Kodukant esindajat, et tutvuda Soome küla kogukondade eluga. Meie siht oli Emäsalo, mis on saar Ida-Uusimaal Porvoo lähedal. Saare ja maismaa vahel on 30 aastat tagasi ehitatud sild. Tegemist on kakskeelse alaga, sest siin on sajandeid elanud rootsi kogukond.

Meid võtsid vastu Ida-Uusimaa külade ühenduse esindaja, kes tutvustas meile organisatsiooni, mis on üsna sarnane meie Kodukandile. Kohaliku kogukonna esindaja kõneles, et neil on õigupoolest kaks seltsi – üks, mis tegeleb majandusasjadega ja teine, mis tegutseb kultuuri ja ajalooga. Muidugi teevad nad koostööd. Soome riik loeb külaelu strateegiliselt tähtsaks, toetades külasid, millest annavad tunnistust ka kaunid külamajad.

Pärast silla valmimist aga kadusid ka kohalikud koolid, sest lapsi jäi väga väheks, kuna noored inimesed kolisid linna tööle. Praeguseks kasutatakse endisi koolimaju näiteks külapoena või küla seltsimajana. Endisi koole on ehitatud ümber ka kodudeks.

Saarel pole kirikut, kuid on kabel, mis on endine talukoht, kuid omaniku poolt saare kogukonnale kingitud. Jumalateenistust peetakse korra kuus ja selleks sõidab kohale kirikuõpetaja Porvoost.

Avatud külade päeval demonstreeriti merepäästet ja mootorsaekunsti, ei puudunud suveturg, kus müüdi juurvilja ja marju, küpsetisi ja käsitööd. Kohal oli ka kirbuturg ja traktorite näitus.

Kråkö külla jõudime just ühislaulmise ajaks. Laulsime vapralt kaasa, sest saime laulikud, kus oli nii soome- kui rootsikeelseid laule. Oli ka tuttavaid viise, näiteks „Suvepäev Kangasallas“, mis on olnud ka Eesti kooride repertuaaris. Omaltpoolt esitasime „Saarema valssi“, ikka tänu nüüdisaegsele võimalusele sõnad internetist üles leida. Viis oli muidugi kõigile teada. Muidugi teenisime ära tulise aplausi.

Kas meil on soomlastest midagi õppida? Vast suuremat panustamist kohalikku ellu, koostööoskust ja üksteisemõistmist.

Tore ja kasulik oli ka omavahel kokku saada, sest räägiti üksteise muredest ja rõõmudest.

Meie kandist võttis reisist osa haridusselts Tõrviku juhatuse esimees Eha Jakobson.

Aitäh organisatsiooni Kodukant juhatuse liikmele Anneli Kanale, kes oli nii reisi organiseerija kui giid.

Eha Jakobson
haridusseltsi Tõrvik juhatuse esimees

Kino maale
EelmineMeie Meistrid – Kambja nobenäpud
JärgmineÜlenurmel toimub maakaitsepäev