Kedrafest on savitöö ja keraamika sündmus, mille eesmärk on tutvustada eelkõige potikedral treimist ning tõsta savitööga tegelejate meisterlikkust, ärgitada potiketrade aktiivsemat kasutuselevõttu kogu Eestis.
Korraldajad on oma päeva planeerinud kaheosalisena: koolitus, kus saavad osaleda nii algajad kui ka edasijõudnud, ning potikedral treimise võistlus.
Kedrafesti meeskond
Andri Viinalass – Kedrafesti päämees, kes on Reola kultuurimaja juhataja ja kogu Kedrafesti eelarve eest vastutaja, lepingute sõlmija ja tehniline tugi – näiteks potiketrade kokkuvedamise logistik ja tänukirjade üleandja. On pannud käsi savi peale, andekas.
Kai Paks – Uhti kõrtsiemand, kelle hoovi peal ja sepikojas ja kõrtsihoones kogu see sündmus toimub. Muretseb auhindu ja söödab-joodab nagu perenaisele kohane. On pannud käsi savi peale, andekas.
Aili Palm – Kedrafesti treimisvõistluse proua, kes seisab selle taga, et Kedrafesti treimisvõistluse juhend on vormitud, võtab vastu registreerunud võistlejad, otsib kokku žürii, viib läbi võistluse, glasuurib ja põletab võistlustööd ja muretseb auhindade kätteandmise ning võistlejate kohalejõudmise eest Mardilaadale. On pannud käsi savi peale, andekas.
Tiina Konsen – Kedrafesti kuulutajanaine, kes on Tartu linna poolne koostööpartner, kelle häid ideid sai kasutada juba Kedarafesti sünni juures ja sealt alates on Tiina ja Tiigi seltsimaja tublide koostööpartnerite abiga sündinud Kedrafesti plakatid, flaierid, näoraamatulehe kujundused, tänukirjad. On pannud käsi savi peale, andekas.
Astrid Hallik – Kedrafesti kirjutajamamsel, kes protokollib koosolekud, küsib kummalisi küsimusi, aitab läbi rääkida, kirjutab kokku rahataotlused ja teeb lõpuks ka aruanded. Ei pane käsi savi peale, kardab, et hakkab meeldima.
Eelmisel aastal toimunud esimene Kedrafest läks hästi, lausa nii hästi, et 2017. aastal toimunud Kedrafest sai Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu preemia „Maakonna tegu 2017“. Andri ja Tiina käisid preemiat kätte saamas. Kuna preemiaga liigub kaasa ka veidi preemiaraha, siis otsustas meeskond seda raha mitte omavahel ära jagada, vaid viia sisse uuenduse. Nimelt anti Kedrafestile meistripäeva vorm. Otsustati kutsuda sündmusele üks oma ala meister, kes annab sellele oma näo, nimetab enda kõrvale koolitaja, loob kogu päeva ideestiku ja osaleb ka Kedravõistluse žürii töös. Ning tunneb rõõmu käsitööst – nii nagu on see meie tänavuse teema-aasta pealkiri.
Kedrafesti kunstiliseks vormijaks on Eva Krivonogova. Eva on lõpetanud Tartu kunstikooli ja õppinud Ahvenamaa rahvaülikoolis. On olnud keraamikakursuse juhendaja Tartu lillekoolis ja keraamikaateljee kunstnik Tartu kunstikombinaadis ARS ning portselanmaali ateljee kunstnik ASis Tuvikene, alates aastast 2003 Tartu rahvaülikooli keraamika kursuste juhendaja.
Eva kutsus koolitama Kaur Vasli Räpinast – õpetama nii edasijõudnuid kui algajaid. Aitas Uhti kõrtsi hoovis, korraldas hobuvankril väga imelise keraamikanäituse ja ka väikese väljamüügi. Lisaks lubas Eva tuld all hoida nii tünnipõletus- kui ka puupõletuskoolitusel.
Tänavu oli imeline suvi, soe, päikesepaisteline ja tuleohtlik. Korraldajad pidid teatama ühe ja teise põletuskoolituse edasilükkamisest suure tuleohu tõttu. Uhti kõrtsi hoovil oleva puupõletusahju kütmine toimus hoopis septembri lõpus ja siis juba nii nagu päriselt, tulelont korstnast väljas.
Võistlus muidugi toimus. Andri oli aidanud kohale transportida kedrad, Uhti kõrtsi sepikojas oli neid üleval lausa 7. Vahepeal oli Aili kibedasti tööd teinud, kokku pannud Kedrafesti žürii koosseisus Kristi Kull (Kambja valla arendusjuht), Virve Tuubel (Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu esindaja, ERMi metoodik) ja Eva Krivonogova (Kedrafesti kunstiline vormija keraamik, Tartu rahvaülikooli turundus- ja koolitusassistent, keraamikaringi juhendaja). Olid registreeritud ka osavõtjad ja neid oli omajagu, ning valmis olid pandud auhinnad.
ERRi portaal kirjutas, et teist aastat järjest korraldatakse Eestis ainulaadset potikedral treimise võistlust. Kuna festivali toimumispaik on ajaloolises kõrtsis, siis on võistlusel valmivad nõud seotud kõrtsiteemaga ja kannavad koondnimetust Uhti kõrtsinõu. Iga osaleja saab soovitud koguses savi, et treida kõrtsinõu, mille mahutavus peale kõrgkuumuspõletust oleks 1 toop ehk 4 kortlit ehk 4×0,3074 l (19. saj mahuühik). Mahutavus 1 toop tuleb tähistada nõu sees joonega. Selle puudumisel loetakse toobimõõduks triiki täis võistlustöö. Töö teostamiseks on aega poolteist tundi.
Mardilaadal kuulutati välja Kedrafest 2018 võitja ja premeeriti järgmised osalejad:
- peapreemia ja tiitel „Uhti kõrtsinõu 2018“ – Kaur Vasli;
- publikupreemia „RAHVATOOP 2018“ ja eripreemia originaalse sangateostuse eest – Liis Jaamets;
- preemia täpseima mahutavuse eest visuaalse vaatluse põhjal – Kaur Vasli;
- funktsionaalsuse preemia – kõige kõrtsilikum nõu, sobivaim Uhti kõrtsis kasutamiseks – Igor Smirnov;
- loomingulisuse preemia – Kai Paks.
Järgmisel aastal tehakse POOLETOOBINE KRAAPEN. Nüüd saavad kõik huvilised aegsasti harjutama hakata ning 2019. a võistlusest osa võtta.
Suur tänu, Anne, Linda, Kai, Igor, Liis ja Kaur, kes te oma osalemisega võistlusel Kedrafestist Kedrafesti tegite. Ootame teid taas järgmisel aastal Uhti kõrtsiõuele Kedrafestist osa saama!
ASTRID HALLIK,
Tartumaa omavalitsuste liidu kultuurinõunik
