Volikogu istungil 22.02.2023 andsid kuus volikogu liiget volikogu esimehele üle umbusaldusavalduse abivallavanem Triin Nõmmistu suhtes, mis läks volikogus hääletusele 22.03.2023.

Abivallavanema umbusaldamise tingis eelkõige ebapädevus oma haldusala ülesannete täitmisel ning võimalik korruptiivne käitumine.

Nimelt otsustasid abivallavanem T. Nõmmistu ja haldusjuht Ü. Plakso algatada nn haldusosakonna koosolekul Nõlva tee ja Kasevälja tee tänavavalgustuse hanke.

Revisjonikomisjon kontrollis tänavavalgustuse hanke läbiviimise protseduuri ning leidis, et hanke puhul võis tegemist olla riigihangete läbiviimise korra rikkumise ja korruptsiooniga.

Valla paljude tänavavalgustust vajavate teede/tänavate hulgast (ca 17 erinevat taotlust vallaelanike poolt erinevates kohtades tänavavalgustuse rajamiseks) valiti välja just Kasevälja tee 500 m lõik ja Nõlva tee 200 m lõik. Nimetatud tänavalõikude valimist prioriteetsena teiste teede/tänavate ees ei ole otsustes ega protokollides põhjendatud. Kahtlusi nimetatud valiku õiguspärasuse osas süvendab asjaolu, et Kasevälja tee antud lõigul elab abivallavanemaga koos Reformierakonna valimisnimekirjas kandideerinud vallavolikogu liige. Seega eksisteerib reaalne huvide konflikti olukord.

Kirjalikud kutsed hankest osavõtuks saadeti kolmele ettevõttele, mille nimed edastas hankespetsialistile valla haldusjuht Ü. Plakso. Kuivõrd hankes nimetatud tööde tähtajaks kehtestati sisuliselt ainult 2 kuud, reageeris kutsele ainult üks firma – ELTAM OÜ, kelle pakkumine tunnistati koheselt edukaks. Hanke summaks kinnitati 57 019, 98 eurot (2022. a eelarves oli tänavavalgustuse rajamiseks eraldatud 60 000 eurot) ning tööde lõpptähtajaks 30.12.2022.

Hanke võitjaks tunnistatud ELTAM OÜ juhatuse liige M. Liblik on haldusjuht Ü. Plakso hea tuttav. Mõlemad kuuluvad MTÜ Partsi-Uibujärve külaseltsi juhatusse ning on ka selle MTÜ otsesed kasusaajad. Lisaks kuuluvad mõlemad ka Reformierakonna Põlvamaa osakonna koosseisu. Siin eksisteerib otsene huvide konflikt.

Vallavalitsuse istungist, kus eelnimetatud hange kinnitati, võtsid osa nii T. Nõmmistu kui ka Ü. Plakso. Kumbki ei informeerinud asjakohaselt võimalikust huvide konflikti olukorrast ega taandanud ennast hankeküsimuste arutelult.

Lähtuvalt Kambja valla riigihangete läbiviimise korrast ei tohi hanke menetlemisest osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses.

Lisaks on läbiviidud hanke puhul rikutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mis sätestab, et vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

Hanke võitja, ELTAM OÜ, esitas juba 29.11.2022 vallavalitsusele palve töövõtulepingu pikendamiseks kuni 30.04.2023. a. Vallavalitsus otsustas 04.01.2023 esitada töövõtjale lepingu täitmise nõude, andes tööde teostamiseks uue tähtaja, mis kattus töövõtja enda taotlusega – 30.04.2023. Sisuliselt pikendati hanget esialgse 2 kuu asemel 6 kuuni. Sellega muutusid oluliselt hanke tingimused ning vallavalitsus oleks pidanud de facto tähtaja pikendamise asemel kuulutama välja uue hanke. Võib üsna julgelt eeldada, et kui algselt oleks olnud hanke tähtajaks 6 kuud, siis oleks hanke hind kujunenud tunduvalt odavamaks. Seda tõestavad potentsiaalsetelt töövõtjatelt hiljem küsitud hinnapakkumused (ca 17 000 eurot odavamad).

Töövõtulepingus fikseeritud leppetrahvi tööde mittetähtaegsel teostamisel, 200 eurot päevas, vallavalitsus ei nõudnud.

Vallavalitsuse istungil, kus pikendati sisuliselt hanke tähtaega, osalesid jällegi T. Nõmmistu ja Ü. Plakso, kes ka seekord ennast antud küsimuse arutelult ei taandanud.

Kuna läbiviidud hankemenetluses esines huvide konflikt ning seda läbi viinud isikud rikkusid korruptsioonivastast seadust toimingupiirangu rikkumise näol. Revisjonikomisjon palus pädevatel organitel läbi viia kontrollimenetluse ülalkirjeldatud asjaolude seadustele vastavuse osas. Samale seisukohale asus ka valla arengu- ja planeerimiskomisjon. Kahjuks ei ole artikli trükkimineku ajaks menetluste tulemused veel selgunud.

Lisaks veel abivallavanema vastutusalast (abivallavanemal puudub ametijuhend ning talle pole määratud isegi konkreetseid tööülesandeid), mis küll ei puuduta umbusalduse algatamise aluseks olnud tänavavalgustuse teemat, vaid 2022.a lõpus läbi viidud Tõrvandi kooli ehitushanget. Hanke võitjaks tunnistati ehitaja, kelle pakkumus oli ca 20 miljonit eurot. Nii majanduskomisjon kui ka arengu- ja planeerimiskomisjon ei olnud sellise summaga päri ning soovitasid hanke tühistada, mida volikogu viimasel hetkel ka tegi. Uue väljakuulutatud hanke puhul saab vald tõenäoliselt hakkama 15 miljoni euroga. Nimetatud juhtum tõestab veenvalt, et abivallavanem ei ole oma haldusalas pädev ega saa oma tööga hakkama. Lisaks juhtisid umbusaldusavalduse esitajad tähelepanu asjaolule, et toimunud 28 vallavalitsuse istungist on abivallavanem teinud ettekande ainult 4 istungil!

Kuni umbusaldushääletuseni võis loota, et valdav enamus volikogu liikmetest on tulnud volikogusse seisma valla arengu ja vallarahva heaolu eest ega tolereeri korruptiivset käitumist. Hääletustulemused olid aga enam kui üllatavad – 12 volikogu liiget toetasid ilmselgeid korruptsiooniilminguid ja valla rahadega hooletut ümberkäimist ning ebapädeva abivallavanema ametis jätkamist. Üllatavalt selgus pärast volikogu istungit, et kaks päeva varem oli kahel vastu hääletanud volikogu liikmel, kes töötavad vallale kuuluvates asutustes, ootamatult tõstetud töötasu.

Pean enda kohuseks need kaksteist nime ka siin ära tuua, et vallaelanikud oleksid umbusaldushääletuse tulemustega täpsemalt kursis.

Umbusaldamise vastu olid: Avo Alliksaar, Ivar Tedrema, Aivar Aleksejev, Heiki Sarapuu, Rauno Kiuru, Toomas Arumägi, Arne Peda, Ülo Karpov, Tanel Melk, Meelis Michelson, Margot Võsokov, Argo Meresaar.

Tahaks väga loota, et valla ametnikud, aga ka volikogu liikmed, teevad eeltoodust omad järeldused ning volikogu ei pea rohkem umbusaldusavaldusi menetlema.

Urmas Kink
volikogu aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Lugu on keeleliselt ja faktiliselt toimetatud infolehe väljaandja poolt.

Tänavavalgustuse rajamine on valla inimestele väga oluline

Olen Kambja valla arengusse panustada saanud 2017. aastast, mil osutusin valituks vallavolikokku.

Olen oma tööülesannete täitmisel alati lähtunud seadustest ning valla juhtimises kaasa rääkimisel puuduvad mul igasugused isiklikud – või ärihuvid.

Eelarves ette nähtud summa tänavavalgustusele oli kasutamata

1. septembril 2022 abivallavanemana tööle asudes selgus juba esimestel töökoosolekutel haldusjuhiga, et valla eelarves ette nähtud summa tänavavalgustusele oli kasutamata, kuid aasta lõpuni olid jäänud vaid loetud kuud. Arutasime erinevaid tänavalõike, kuhu lühikese ajaraamiga oleks võimalik valgustus rajada, kuna vallaelanikele on tänavalgustus väga oluline küsimus ning eelarves ette nähtud summa tuleks seadustele tuginedes eesmärgipäraselt kasutada. Lauale jäid Kasevälja tee, Nõlva tee ning Roosi tänav. Eelarve ulatuses oli võimalik rajada tänavalgustus Kasevälja teele ja Nõlva teele. Mõlema objekti puhul on tegemist liinipikendustega, mis ei nõudnud eraldi elektriliitumise rajamist.

Varasemale kogemusele tuginedes tundus aasta lõpuks objekti valmimine reaalne. Valdkonna eest vastutava abivallavanemana andsin haldusjuhile ülesande koostada lähteülesanne hankeks. Täna teame ja mõistame, et tähtaja määramisel olime liialt optimistlikud, mida oskame tulevikus paremini arvestada. Küll aga puudub revisjonikomisjoni esimehel õigus väita, et antud küsimuse puhul on tegemist korruptsiooniga. Tänavavalgustuse hanke puhul ei toimunud kellegi taandamist vallavalitsuse istungilt, sest selleks puudus vajadus.

Miks just Kasevälja tee?

Olen osalenud kahel korral kohalike omavalitsuste valimistel ning hiljuti ka Riigikogu valimistel ning seetõttu suhelnud väga paljude meie valla elanikega. Kasevälja tee puhul on tegemist keset Ülenurme alevikku asuva tänavalõiguga, kuhu vallavalitsus lähiaastatel tee laiendust või kõnnitee rajamist ette ei näe. Seda olen Ülenurme elanikele ka selgitanud. Tegemist on tänavalõiguga, kus tänavavalgustuse rajamine oli kõige soodsam võimalik viis parandada liiklusohutust ning elanike turvatunnet. Ühtlasi on antud tänavalõigule rajatud tänavavalgustuse kasusaajate ring suurem kui üksnes selle tänava elanikud, kuna teed kasutavad ka tervisespordi harrastajad.

Nõudsime lepingu täitmist koos täiendava tähtaja seadmisega

Ostumenetluse käigus saadeti kutse hankes osalemiseks kolmele pakkujale, kes vastasid riigihanke tingimustele ning kellega on vald varasemalt koostööd teinud. Pakkumuse esitas üks ettevõte ning vallavalitsus kinnitas hanketulemused. Haldusjuht ei ole vallavalitsuse liige ning rünnakud tema võimaliku huvide konflikti osas on pahatahtlikud.

Enne töö tähtaja saabumist edastas töövõtja lepingu pikendamise avalduse. Kahetsusväärselt jäi see avaldus kahe ametniku vahel kommunikeerimata. Jaanuari algul tõdesime vallavalitsuses, et riigihangete seadusest ja lepingust tulenevalt ei ole meil võimalik lepingut pikendada, kuid saame töövõtjalt nõuda lepingu täitmist koos täiendava tähtaja seadmisega. Eesmärk oli valgustuse rajamine lõpuni viia.

Väärtuslikud õppetunnid

Kahtlemata on töö abivallavanemana andnud mulle väärtuslikke õppetunde. Mul on väga töökas meeskond oma vastutusalas, nii haldusosakonnas kui ka maa- ja ehitusosakonnas. Olen alati valmis tunnistama eksimusi, kui neid on tehtud ning Kambja vallavalitsuses oleme ka õppimisvõimelised. Küll aga ei saa ma kuidagi aktsepteerida laimu, valeväiteid ja ebaõiglust ei enda ega oma meeskonna vastu.

Oleme praeguseks esmasel kujul valmis saanud Kambja valla teehoiukava, mis kajastab nii eesootavaid kergliiklustee lõike, teede rekonstrueerimisi kui ka tänavavalgustuse ja kõnniteede rajamist. Teehoiukava saab olema vallavalitsuse tööplaaniks, mida rakendades on objektide valikud põhjalikult läbi kaalutud.

Nõlva teele ja Kasevälja teele tänavavalgustuse rajamise otsus oli ajendatud eelarveaasta lähenevast tähtajast ning soovist tagada elanikele turvalisem elukeskkond. Kambja vallavolikogu opositsioonil puudub pädevus antud küsimuses õiguslikke hinnanguid anda, seda saavad teha ainult õiguskaitseorganid. Samuti ei ole volikogu liikmetel õigust levitada valeväiteid ja laimu ei abivallavanema ega ka ametnike kohta.

Kinnitan, et ei Nõlva teele ega Kasevälja teele tänavavalgustuse rajamine ei ole kindlasti olnud pahatahtlik, üksikisiku huvidest lähtuv või ebaseaduslik. Tänavavalgustuse teema on jätkuvalt meie valla inimestele väga oluline küsimus. Järgime edaspidi teehoiukavas kokku lepitud tööplaane, et valitud objektid ja tööd oleksid põhjalikult kaalutud ning toetaksid arengukava eesmärke. Saadud kogemused on väga väärtuslikud ning me jätkame vallaelanikele turvalise elukeskkonna arendamist.

Triin Nõmmistu
abivallavanem
Eesti Reformierakond

Kasevälja tee elaniku kommentaar

Suur tänu Kambja Vallavalitusele! Märtsikuu esimesest nädalast on nimetatud valgustus umbes 500-meetrisel teeosal töös ning ohutus Kasevälja teel lapsevankritega, laste ja koertega liikuvatele inimestele on oluliselt paranenud. Jalakäijate liikumine on kandunud ka hilistele õhtu- ja varajastele hommikutundidele, mida varasemalt pimeduse ning ohtlikkuse tõttu pigem välditi.

Kasevälja tee probleemiks on kitsas, kohati alla 4 meetri laiune teekatend, kuhu peab mahtuma kahesuunaline auto- ja jalakäijate liiklus. Kasevälja teel on Kaasiku põiktänava ja Villa elurajooni uute majade valmimisega viimase viie aasta jooksul jalgsi liikujate arv kordades kasvanud. Jalakäijatest moodustavad olulise osa lapsed, kes ei oska piisavalt autoliiklusega arvestada. Jalakäijate ja autoliikluse toimumisel ühel eraldamata teealal on kõige efektiivsemaks meetmeks tee valgustamine.

Jätkuvaks mureks on umbes 200-meetrine tänavajupp, Tartu maantee poolt algav Kasevälja tee osa, mis on tänavavalgustuseta ja on nüüd uueks ohtlikuks teelõiguks. Nimelt külgneb see osa ehitatava Kevadnurme elamurajooniga. Pimedal teeosal on nüüd kokku saanud ehitustransport ja -masinad ning valgustatud teelt pimedasse sattunud jalakäijad.

Andres Kaseväli
Kasevälja tee 2 elanik alates 1998. aastast
teede-ja keskkonnaehituses tegutseva ettevõtte OÜ GREENGREID juhatuse liige