Tõuksid on tänavatel tagasi – olgem üheskoos tähelepanelikud ja teadlikud

Kevade saabumisega tulevad tänavatele tagasi ka mullu suure hooga populaarsust kogunud elektritõukerattad. Paraku toob tõukside liikluspilti saabumine nobeda ja vaevata sõidu kõrval kaasa ka hulga uusi ohte ning hoolimatu liikluskultuuri.

Politseitöös näeme kahjuks, et meie praegune tõuksikultuur on sarnane 90ndate Eesti liikluskultuuriga, kus kihutati, ei kantud turvavööd, sõideti joobes peaga, pargiti suvalistes kohtades ja nõnda edasi.

Samad probleemid, mis olid toona liikluses, on täna, 30 aastat hiljem, aktuaalsed ka tõuksidega. Paraku tuleb nentida sedagi, et senised meetmed nagu ennetamine ja hoiatamine ei ole olnud piisavad ning nüüd peab tõuksikultuur muutuma ja arenema hakkama. Nii tuleb ka politseinike jaoks tänavune tõuksihooaeg teistsugune – aitab hoiatamisest! Iga tõuksijuht peab arvestama, et kui paned tõukerattaga sõites ohtu end ja teisi, saadad korda muid liiklusrikkumisi, siis järgnevad neile ka tõsised tagajärjed.

Tõuksiga äärekivisse või vastu mõnda sõidukit

Enamik elektritõukeratastega toimunud õnnetusi on ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, kus mingil põhjusel kaotatakse tõukeratta üle juhitavus. Sagedased on ka juhtumid, kus elektritõukerattaga kihutatakse sõiduteel liikuvale autole ootamatult ette või külje pealt sisse. Kokkupõrked sõiduautodega toimuvad tihti just ülekäiguradadel, kus autojuhil ei jää tavaliselt aega reageerimiseks ega peatumiseks, kuna tõuksi liikumine kõnniteelt autoteele on ootamatu ja kiire. Seejuures ei teadvusta juhid, et neil ei ole kergliikuriga ülekäigurada ületades eesõigust või ei veenduta ristmikke ületades piisavalt enda turvalisuses ja ei võeta hoogu maha.

Ka tõuksijuht peab olema kaine

Kukkumiste põhjuseks on enamasti näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted, ootamatu takistus teel või alkoholijoove. Kergliikurite peamine häda on väikesed rattad ja ebatasase tee korral võib sõitja kergesti kukkuda. Seejuures näitab statistika, et umbes 30% kõigist õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest on olnud alkoholijoobes ja nende osalusel toimunud õnnetused on tavaliselt kukkumised. Alkoholi tarvitanud kergliikurijuhid sattusid õnnetustesse enamasti õhtustel ja varahommikustel tundidel, enim nädalavahetuseti. Siinkohal tasub meelde tuletada, et alkohol ei käi kokku ühegi sõiduki juhtimisega – ka tõukeratast tuleb juhtida kaine peaga. Kuna alkohol mõjutab inimese motoorikat ja häiritud on tavapärane koordinatsioon, siis on alkoholi tarvitanud inimesel suur tõenäosus kergliikuriga sõites kaotada juhitavus, kukkuda või sattuda õnnetusse. Seda tõestab ka statistika, sest enamus joobes juhtidega toimunud kergliikuriõnnetustest on kukkumised. Kahjuks kipuvad liiklejad seda lihtsat põhitõde unustama ja seavad ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud.

Kiiver pähe ja sõiduvahendil vaid üksi!

Samuti ei kanna paljud tõuekrattajuhid jätkuvalt kiivrit, mistõttu on tõukeratturitega juhtunud õnnetuste puhul vigastused sageli tõsised. Küll aga ütleb seadus, et kuni 16-aastastele kergliikurijuhtidele on kiiver lausa kohustuslik. Just kiiver võib raskemate õnnetuste puhul päästa inimese elu ja on helkuri kõrval üks odavamaid elukindlustusi!

Tänavapildis tuleb politseil aga kõige sagedamini sekkuda olukordadesse, kus elektritõukerattaga sõidab korraga kaks inimest. Kahekesi on kergliikur tunduvalt halvemini juhitav ja pahatihti on ka õnnetused seetõttu kergemad juhtuma. Seejuures on väga oluline mõista, et kõik liikluses osalejad saavad anda panuse turvalisusesse ja teha endast oleneva, et õnnetust ei juhtuks – käitugem liikluses arvestavalt, liikleme kainelt ja olgem hoolsad!

Möödunud aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis registreeriti ühtekokku 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50 inimest. Liikluses vigastatute arv tõusis eelkõige tõuksiõnnetuste tõttu, mis viitab kergliikurite kasvavale riskile Eesti liikluses.

Roomet Ruunik
Tartumaa piirkonnapolitseinik