Keerulistel, et mitte öelda kriisiaegadel, pöörame rohkem tähelepanu sellele, et meil oleks kõik eluks vajalik tagatud. Elekter ja soojus on ühed kõige olulisemad nendest asjadest, mida me normaalse elu tagamiseks vajame, sest nendest sõltub peaaegu kõik muu. Samas ei ole elekter ega soojus iseenesest saadaval – neid tuleb kuskil ja millestki toota. Igasugune tootmine kasutab loodusest saadavaid ressursse ja kuna loodus koos oma varudega on lõplik, aga inimesi kui energia tarbijaid ja nende soove tuleb aina juurde, siis tulebki tarbida teadlikult ja võimalikult ratsionaalselt.
Harjumusi muutmata on energiakulu ikka sama
Elektri puhul saab säästu fokusseerida mitut moodi. Kõige elementaarsem on lihtsalt vähem tarbida – jätta ära mittevajalikud kulutused. Sellekohaseid nippe leiab paljudest koduajakirjadest. Teine tee on kergendada elektri tootmist, proovida suuremat tarbimist nihutada ajale, kui elektrivõrk on vähem koormatud – öötundidele või nädalavahetusele. Ja siis on veel võimalus püüda kasutada võimalikult tõhusaid seadmeid, mis teevad rohkem tööd vähema energiakuluga. Selle viimasega tuleb olla ettevaatlik, sest ka uute masinate tootmiseks kasutatakse energiat ja loodusvarasid, nii et iga kahe aasta tagant uue ja tõhusama külmiku ostmine ei anna mingit säästu ei pere eelarves ega ka globaalsetes ressurssides. Erinevad elektripaketid avaldavad mõju küll rahakotile, aga harjumusi muutmata on energiakulu ikka sama.
Mõistlikum on renoveerida hoone korraga ja kompleksselt
Toasooja puhul aitab alati see, kui harjutada ennast vähemaga. Lühikeste pükste ja T-särgiga on mugav olla 24°C juures, aga kui katsetada, siis pole hullu ka viis kraadi vähema sooja ja džempriga.
Alati tasub meeles pidada, et iga kraad toatemperatuuri muutust tähendab soojakulu vähenemist 5–10%. Seejuures on mõju arvele võimsam just renoveeritud majades.
Kilovatt-tundide keeles rääkides on soojuse tarbimine renoveerimata hoonetes kordades suurem kui elektri tarbimine, seepärast on ka energia säästmise võimalused soojuse osas palju arvukamad kui elektri osas. Teisest küljest nõuab nende võimaluste teoks tegemine palju mahukamaid muudatusi, mis kindlasti ei ole igale elanikule jõu- ja oskuste kohased. Kõige mõistlikum on muidugi renoveerida hoone korraga ja kompleksselt, aga kui selleks võimalust pole, siis on loogiline alustada akendest ja ustest. Seejärel on hea vaadata üle lae või katuse soojustus ja kui need on tehtud, tasub edasiste tegevuste kohta küsida nõu asjatundjalt.
Alati kehtib nõuanne: iga säästetud kWh toob kaasa ka kokkuhoitud euro!
Kalle Virkus
MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur diplomeeritud ehitusinsener
