Haaslava meeskoor sai saja-aastaseks
14. jaanuaril tipnes Kambja valla sünnipäevanädal Ülenurmes spordihoone piduliku avamisega. Samal päeval, paar tundi enne Ülenurmes toimuva vägeva peo algust, koguneti Reolas veelgi vägevamat juubelit tähistama. Haaslava meeskoori laulumehed silusid Reola kultuurimaja fuajees vilunud liigutusega oma punased pintsakud ja kikilipsud tavapärasesse esinemisasendisse ja asetusid hiljukesi publikuga täitunud saali seinaäärtesse. Saali keskmist käiku pidi tulid tõtakal sammul poodiumile oma elu esimest tõsist etteastet tegema Ülenurme gümnaasiumi noormehed – 7., 8., ja 9. klasside poisid ja koorivanem vilistlane Ats-Artur Ploomipuu. Kokku on kooris 20 noort laulumeest, kes kõik vabatahtlikult avaldanud soovi noorte meeste koori tulla. Sihikul on 2023. aasta koolinoorte laulupidu.
Läbi terve alanud aasta kestva sündmusteseeria HAME 100 esimene sünnipäevakontsert oli noortekoori esimene avalik esinemine – staažika lauluseltskonna üliümmargune juubelipidu sai üksiti ka vastse koori esinemiste avalöögiks. Avalauluks valitud F.A Schulz/Fr Kuhlbarsi (Villi Andi) „Eestimaa, mu isamaa“ kostis lavalt noorte ja värskete ning saalist juba kogenud meeshäälte ühise rõhutatud jõulisusega kui tõotus: „Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel!“
Mõlema koori dirigent Kalev Lindal räägib plaanidest: „Juubeliaasta etteasteid alustasime kontserdiga Reola kultuurimajas. Kontserdikava koostades jäid sõelale neli peamist tuumideed: mehed, lauluvägi, isamaa ja järjepidevus.“
Kontserdi laulud olidki peamiselt isamaalised ja tõsised – rõhutamaks Rüütli-ajastu meelsust?
„JAH. Tõsiste meeste tõsine algus. Isamaalise varjundiga. Tänapäeva segaseks läinud kommertsiaalses ajas, paljuski pealiskaudses ja eestimeelsusest õõnsaks kulutatud sõnadega maailmas…
Haaslava meeskoor on ilma liialdamata praeguse seisuga üks suuremaid täies elujõus tegutsevaid meeskoore Eestis üleüldse. Paneb mõtlema… Seda enam on meie koori missioon, järjepidevus, vastutus ja elutahe tähelepanuväärsed sügavamate allhoovusteni. Hea koori võim ja vägi kujuneb koostöös, see sõltub iga üksiku laulja valmisolekust, panusest ja vastastikusest usaldusest üksteise ja dirigendi vastu. Olen siiralt tänulik ja avaldan austust kõigile oma lauluvendadele, kellega oleme oma teed käies koos ära söönud mitukümmend puuda soola…
Olen südamest rõõmus, et praeguse Ülenurme Gümnaasiumi Noorte Meeste Koori noored laulumehed on tõsiselt pühendunud ja asjalikud vennad. Minu jaoks oli võimas tunnetada ühise nimetajaga energiat nii iseseisvast esimest korda avalikkuse ees olemisest kui ka koos vanemate lauluvendadega koos musitseerimisest.“
Esimese dirigendi Aksel Rüütli aeg on raamatusse koondatud
Kalev Lindal: „Et meie koori muljetavaldav ajalugu saaks talletatud ka nii-öelda käegakatsutavasse vormi, on juubeliaastal plaanis ilmutada kolm kroonikaraamatut: Aksel Rüütli aeg (1923–1965), Johannes Loosti aeg (1965–1987), Kalev Lindali aeg (1987–2023 jne). Seekordsel kontserdil esitlesime Taivo Kirmi koostatud sinikaanelist I perioodi kroonikat. Järgmine suur kontsert toimub 15. aprillil Tartus ja selleks ajaks ilmub II perioodi raamat, musta kaanega. 16. detsembril teeme suure aastalõpukontserdi ja ilmutame kroonikatriloogia III, valgekaanelise raamatu.
Sillaotsa kooli õpetaja ning pühendunud ajaloohuvilise Taivo Kirmi koostatud koori algusaega tutvustav raamat annab detailirohke ülevaate koori saamisloost ning selleaegsest kultuurielust.
Põnev on lugu koori sünnikuupäevaga, see pandi paika alles Haaslava Meeslaulu Ühingu juhatuse koosolekul 1931. aasta 22. jaanuaril, kus otsustati, et kuivõrd Haaslava Tuigo Meeskoor võttis 1923. aastal osa VIII üldlaulupeost ja pärast seda on „teotsenud vahetpidamatult“, siis saagugi see koori asutamisaastaks. „Asutamispäevaks võetakse 15. jaanuar.“ Nõnda sai tulevane Haaslava meeskoor kokkuleppe korras oma sünnipäeva – sünniaasta siit ja –kuupäev hoopis sealt.
Koorikroonika avaraamatu on kujundanud ja küljendanud Haaslava meeskoori II tenor Margus Nõmm.
Kooriloo esimese dirigendi Aksel Rüütli meenutamiseks sai Reolas sõna ka tema lapselaps Hannes Astok. Vahetud mälestused ettevõtliku kooli- ja koorijuhi igapäevaelust ja sealhulgas ka tema kodustest tegemistest sobitusid hästi juubelikavasse ja andsid koori looja tegemistest toreda ülevaate.
Esimeseks juubelikontserdiks on koor teinud tõhusat tööd, harjutatud on mehiselt ning pühendunult. Kontsert oli mõnus kuulata ja ehkki põhirõhk oli sedapuhku tagasivaatavalt ajastukohane ja isamaaline, ei jäänud kõlamata ka koorile omased lõbusamad lood ega koori baritonilaulja Aksel Meoma loodud ja lausa rahvalikuks lauluks kujunenud „See oli siis…“. Küllap kulgeb juubeliaasta laulude ja esinemiste lugu aina tõusvas joones, sest Haaslava meeskoori noodimapp on mahukas ning lauluseltskond loominguline, tuumakas ja kokkuhoidev. Dirigent Kalevi muhelusega vürtsitatud sõnul jagub iga kuulaja ootuste tarvis alati midagi hingerõõmustavat: „Tegelikult on meil vastavalt oludele, situatsioonidele ja meeleoludele repertuaarivalikus eripalgelisi lugusid laial emotsioonide skaalal: kurbusest ja pühast jumalsõnast ewergreen popi, klassika, joviaalsete joomalaulude, õhkavate serenaadide ja tantsuliste lustilugudeni… 3. juunil korraldame Kurepalus tavapärasest natuke suurema Haaslava meestelaulupäeva, kuhu kutsume pidusse kõik lauluvennad ja -õed. Tulge kuulama-vaatama ja osa saama! Suur tänu toetajatele, sõbralikule ja asjatundlikule publikule ning laulumeeste peredele!“
Mõnusa vurtsu ja sütitava elevusega koondab dirigent Kalev napisõnaliselt, ent veenvalt tulevikuplaane: „Elame veel, laulame veel!“
Oli nauditav kontsert – aitäh selle toreda elamuse eest! Innukust ja kordaminekuid väärikaks juubeliaastaks ja loomulikult veel väga pikkadeks lauluaastateks!
Maire Henno
