Septembrikuu viimase nädala kolmel esimesel tööpäeval külastas Kambja valla koole õpetajate delegatsioon Iisraelist. Delegatsiooni juhi Arie Mandelboimi sõnutsi oli sõidu eesmärgiks tutvumine Eesti koolimaailma ja koolieluga. Lisaks Unipiha, Ülenurme ja Kambja koolidele vaadati ringi ka nii Peedu koolis kui Raplamaa mitmetes koolides. Eesti Rahva Muuseumis said juudiriigi esindajad tutvuda Eesti riigi ajalooga.
„Juba see, et saime teie kooliilmaga tutvust teha, näha seda oma silmaga, oli väga suurepärane asi,“ tänas Arie Mandelboim pärast külaskäiku saadetud e-kirjas. Tema juhitud delegatsiooni Eestisse tuleku üheks põhjuseks oli ilmselt just meie riigi hariduse väga hea maine, milles taheti veenduda ning tegelikku olukorda kohapeal oma silmaga näha.
„Iisraeli direktorite ja õpetajate delegatsioon koosnes valdavalt inimestest, kes tahavad oma koolielus muutusi, tegelevad koolielu sisulise arenguga,” märkis Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson, kes oli Iisraeli haridustegelaste tugiisikuks Kambja vallas. „Delegatsiooni juht Arie otsis Internetis tema jaoks huvitavaid Eesti koole ning sattuski niimoodi Unipiha kooli peale. Sain maikuus temalt meilikirja, milles esitati küsimus: „Kas te oleksite nii kena ja oleksite nõus vastu võtma meie haridustöötajate delegatsiooni?“ Olin meeldivalt üllatunud, et nii kauge riigi õpetajad ning direktorid tahavad tulla meile külla.”
Eha Jakobson saatis kaugele maale nõusoleva vastuse ning juba 24. septembri lõunaks olidki Iisraeli haridustegelased Unipiha koolis kohal. Parajasti oli suur vahetund ning lapsed mängisid õues. Osa hüppas keksu, teised mängisid peitust või sulgpalli. Alustuseks pakkusid külalistele piisavalt uudistamist nii õuesõppeklass ja õuesõppekoda kui ka loodusõpetuse tund väljas.
„Klassiruumides pidin ma tõlkima kõike seda, mis seintel rippus,” meenutas Eha Jakobson. „Neil oli väga suur huvi Eesti koolimaailma vastu tervikuna – alates lõunamenüüst kuni hindamissüsteemi, õpikute ja töövihikute, koolis toimivate reeglite ja huvialaringideni välja.”
Eha Jakobson märgib, et külalisi võeti lahkesti vastu ka nii Kambja kui Ülenurme koolis – näidati kooliruume ja vastati arvukatele küsimustele, külalisi tervitas ka Kambja vallavanem Aivar Aleksejev. „Ülenurme gümnaasiumi raamatukogu jättis neile sügava mulje ning selle kõrval asuvas nõupidamiste ruumis kaetud kohvilauas küsiti arvukalt küsimusi. Olev Saluveerilt küsiti muuhulgas ka seda, mida ta direktorina oma kõige olulisemaks ülesandeks peab.”
Eha Jakobsoni sõnutsi leidsid delegatsioonis osalenud Iisraeli direktorid pärast vestlust, et Eesti õpetajatel on suurem tegutsemisvabadus kui nende maal. Iisraelis olevat koolielu rohkem reguleeritud ning sellist õpetamismeetodite mitmekesisust ja loomevabadust neil ei ole. „Eriti hämmastas külalisi Unipiha ja Peedu looduslähedaste koolide olemasolu. Et need lapsesõbralikud koolid on alles ning toimivad, see näitavat meie lapsevanemate aktiivsust ühiskonnas.“
Eriline huvi oli Iisraelist tulnud külalistel kooli kontrollivate inspektorite ning riigieksamite ja testide vastu. See, et meil puuduvad kooliinspektorid, tuli neile üllatusena. „Kooliinspektorid on pigem nõunike rollis,“ selgitas Ülenurme gümnaasiumi direktor Olev Saluveer.
Delegatsiooni üldine seisukoht oli, et gümnaasiumi lõpus ei oleks vaja teha riigieksameid, vaid iga ülikool tehku need ise ning valigu nende põhjal välja tublimad tudengid.
LEMBIT JAKOBSON
Unipiha algkooli juht Eha Jakobson: „Ma olin väga üllatunud, et eriealiste laste õpetamine, mis meil tekitab endiselt õpetajate ja lastevanemate seas suurt vastasseisu, oli külaliste jaoks enesestmõistetav. Iisraeli koolirahvale oli eriealiste laste õpetamismeetod tuttav ja loomulik – nad vaatasid selle toimimist Unipiha koolis ning said toimuvast suurepäraselt aru.
Mulle meeldis just see, kuidas ja mida nad küsisid. See näitab, et Iisraeli haridusinimesed tahtsid sisuliselt aru saada, mis Eesti koolis ja koolimaailmas tegelikult toimub ning toimib.”
Iisraeli haridustegelaste delegatsiooni juht Arie Mandelboim ütles: „Mulle tundus, et teie maal on inimeste omavaheline suhtlemine lihtsam ja ausam. Meil on liiga palju veel kauboikapitalismi ja suured klassivahed inimeste vahel.”
