I koht Tartumaa kolmandate klasside õpilaste jutuvõistlusel
Ühel ööl ärkas Triin üles. Ta kuulis mingit imelikku saginat. Kui ta üles tõusis ja tule põlema pani, nägi ta, et mänguasjakast pole seal, kus see õhtul oli.
Triin lükkas mänguasjakasti sinna, kus see peaks olema. Oh imet! Mänguasjakastist tuli välja üks punaste juustega suhkruvatist karu. Triin küsis talt, et kes sa oled ja kust sa tuled. Suhkruvatikaru vastas talle, et ma olen suhkruvatikaru Liisy ja tulen magusamaalt. Liisy ütles Triinule, et tule minuga kaasa, ma näitan magusamaad. Triin vastas talle, et ma olen liiga suur, ma ei mahu kasti sisse. Aga siis juhtus midagi imelikku. Liisy võttis oma kotist haldjatolmu ja puhus seda Triinule peale. Järsku muutus Triin sama väikseks kui Liisy ja nad hüppasid mänguasjakasti sisse.
Triin oli hämmastuses, kui suur mänguasjakast tegelikult on. Liisy võttis Triinul käest kinni ja nad läksid rongijaama, kust pidi minema rong magusamaale. Terve rongijaam oli täis igasuguseid tegelasi. Osad olid Triinu mänguasjad, osad tema lemmikmultikate tegelased ja osad raamatutegelased. Triin kohtus seal Lumivalgekesega, kes ootas rongi muinasjutumaale. Veel kohtus ta banaaniga, kes tahtis puuviljamaale minna, et oma tädiga kohtuda.
Liisy ja Triin läksid ühe rongi peale. Nad arvasid, et rong läheb magusamaale, aga läks hoopis soolasemaale, kuna tüdrukud ei osanud lugeda, kuhu rong läheb. Sõit kestis kaks mängutundi. Kui rong peatus, ütles Liisy Triinule, et see ongi meie peatus, lähme maha. Ja mis nad nägid – kõik oli roheline ja soolane, mitte roosa ja magus. Triin oli kurb, et ta ei saanud magusat. Ja soolast ta ei tahtnud, sest ta vihkas soolast. Nad läksid tagasi ja sõitsid uuesti ja uuesti, aga ei jõudnudki kunagi magusamaale. Triin läks mänguasjakastist välja ja muutus suureks.
Sellised olidki Triinu öised seiklused mänguasjakastis.
Marili Meremaa
Foto: Gellinger (cc)
