Pangodis Unipiha algkooli õuel toimus juba neljandat korda muinastulede öö pereüritus. Saime rõõmu tunda ilmataadi täielikust soosingust, säravast päikesest ja õhusoojast isegi pärast päevaloojakut.
Laadal, mis oli eelkõige mõeldud lastele, pakkusid oma kaupa ehtsa käsitöö ja maiustuste müüjad. Lapsed kasutasid usinalt pakutud võimalusi ja said osa ka mõõgavõitlusseltsi korraldatud viikingimängudest. Mängudes osalejaid premeeriti potikese värske meega, mida sponsoreeris Mäeala talu. Kagu Vibuklubi juhatusel ja varustusega said vibu laskmises osavust proovile panna kõik, olenemata vanusest. Pisemad lustisid väikeses viikingitelgis põhupidu pidades. Nii tore oli seda kullasadu kõrgele õhku lennutada ja ennast hooga põhku heita.
Õpitoad olid sellel aastal kunstilised: oli nii kuivatatud lilledest piltide loomine kui ka trafarettmaalingud savikrohviga. Vanu lihtsaid seltskonnatantse õpetas ja saatis karmoškal Ülo Saaremõts. Lastele mõeldud kirjandust sai osta otse autoritelt, Aidi Vallikult ja Madli Zobelilt endilt. Lapsed said ka poniga sõita ja neid turvasid noored haldjad Mia, Lota, Mirell ja Sandra, kes laenasid poni Metsaraja talu perenaiselt.
Kogu peoplats oli täis lillemaalingutes haldjaid ja viikingimeigiga noorsõdalasi. Nendega kaunistas lapsi maalinguhaldjas Feralia. Kogu laadamelu saatis vabatahtliku kandlemehe Osvald Pähno kaunis muusika. Ürituse reklaami usinate jagajate vahel loositi välja peaauhind, milleks oli pool liitrit mett Mäeala talust.
Hämaruse saabudes süttisid tõrvikud, mis jäid platsi valgustama ja maagilist udu tekitama Pangodi järve kaldanõlvale, kust paistis järvel uhkeldav viikingite draakonilaev, ümbritsetud vees peegelduvatest küünaldest. Lõke sai tõrvikuga süüdatud ja kontsertprogrammi alustasid korraldajad Lichettey Aavik ja Anari Kroon juba traditsiooniks kujuneva regilauluga „Meil on tuba tuule pealla“. Nii nagu regilaulus ikka, moodustab eeslaulja vastavate teemade tähtsuse tõstmiseks ja inimeste ühtsustunde loomiseks selleks puhuks erilisi kodukanti kalliks pidavaid salme ja lauluridu, et hoida ühtset kodukandi tunnet. Sellel aastal oli šamaanitrumm kogu loole sügavust andmas. Õhtu muusikalist osa jätkasid ansambli „Kaval käsi“ noored vahvate lugude ja juttudega. Neile järgnes peaesinejana kahemeheansambel „Väliharf“ oma lustlike, rahvale teada-tuntud pillilugudega. Sai kaasa laulda ja ka tantsujalad ei jäänud paigale ning keerlesid kogu õhtu lõkke ees. Pisukeseks puhkuseks tantsijatele kujunes tuleteater Zerkala etteaste erinevate tuleelementide keerutuste ja lennutustega.
Peo kulminatsiooniks lendasid lõpusõnade, “Laev viib kaunid hetked muinasaega, mäletamaks mälestuste mäletamist,” saatel põlevad nooled tuleskulptuuriks mõeldud laeva poole, aga et vibuküttide nooled kas ei tabanud seda või ei raatsinud nad pidu sellega lõpetada, tuli laev loitsuga põlema meelitada. Loitsiti pikalt ja kaua ning lõpuks saadigi laev mälestuste lõõmas teele saadetud. Pärast seda otsustas ansambel „Väliharf“ tantsulõvidele oma esinemisega veel rõõmu valmistada ja mängis mitmeid lisalugusid.
Kogu üritust saatis puhas rõõm ja kõik sellise ürituse korraldamisega seotud pisikesed probleemid lahenesid tänu korraldusmeeskonna üksteist toetavale suhtumisele imeväel ja tehnikaajastule kohaselt kiiresti.
Kõige enam toetas haridusselts Tõrviku tegemisi Kambja Vallavalitsus oma tengelpungaga, kultuurikorraldaja Peep Puis aga helivarustusega. Aitäh!
Eriline tänu kuulub meie vabatahtlikele noortele nii oma kui naabervallast. Mehist jõudu ja nutikust näitasid Joosep, Robert, Aleks, Tõnis. Eleri oli abiks kõikjal, kus vaja. Palju tänu fotograaf Kayvo Kroonile ja videosalvestajale Kasper Markus Kroonile. Samuti täname teisi vabatahtlikke: kogukonnaliikmeid ja kooliperet, sõpru ja tuttavaid, kes olid abiks peo- ja laadaplatsi ettevalmistamisel ning paikaseadmisel, planeerimisel ja asjaajamisel. Tore on elada kogukonnas, kus tullakse küsima: „Ega ma kuidagi aidata saa?“ Sellise ühtehoidmise ja kokkukuulumistunde nimel on rõõm tegutseda!
Anari Kroon
Muinastulede öö peakorraldaja
