Lasteaia õpetajad on üha enam olukorras, kus tuleb leida praktilisi meetodeid või lahendusi laste tugevate tunnetega toimetuleku toetamisel. Iga päev tuleb rühma töötajatel lahendada laste sotsiaal-emotsionaalseid probleeme, mis väljenduvad sageli käitumisraskustes. Kaasava hariduse võtmes on oluline leida erinevate osapoolte koostöös lahendusi ja meetodeid, kuidas tagada rühmas rahulik sisekliima. Uusi meetodeid katsetades ja oma kogemusi jagades on olulisel kohal järjepidevus, analüüs ja parendustegevuste välja toomine ning rakendamine. Seda kõike on Soinaste lasteaias Laululind aastaid praktiseeritud ning kui tekkis võimalus osaleda Tartu Ülikoolis toimuval täiendkoolitusel „Kaasav haridus lasteaia meeskonnale”, andis see võimaluse oma kogemustepagasi avardamiseks.
Koolituse käigus arenes välja idee uurida rahupesa efektiivsust lapse emotsionaalse arengutaseme toetajana tema tugevate tunnetega toimetulekul meie lasteaias. Õpetajate valmisolek ja hakkamasaamine sotsiaal-emotsionaalsete raskustega laste toetamisel nõuab õpetajatelt järjepidevalt arenemist, mistõttu otsustati koolituse lõputöö raames välja selgitada, kuidas toetab eesmärgipärane rahupesa meetodi rakendamine lapse emotsionaalset toimetulekut tema tugevate tunnete puhul. Pilootuurimuse käigus otsiti vastuseid mitmetele uurimisküsimustele:
Millised on õpetajate ja õpetaja abide teadmised ning oskused laste toetamisprotsessist tugevate tunnetega toimetulekul?
Milline on õpetajate ja õpetaja abide hinnang rahupesale kui toetavale meetodile laste tugevate tunnete toetamise protsessis?
Kuidas toetab rahupesa meetodi rakendamine lapse emotsionaalset toimetulekut tugevate tunnete ajal Soinaste lasteaia Laululind näitel?
Uurimuses osalesid kõik õpetajad ja õpetaja abid Laululinnu lasteaia Soinaste ja Eerika majast. Ankeetküsitluse käigus uuriti töötajate arvamusi ja kogemusi rahupesa meetodist.
Nimetus „Rahupesa“ tuleneb ingliskeelsetest sõnadest nagu „calm down corner“ ja „peace corner“. Idee pärineb algselt Linda Lantierilt (2008), kelle sõnul on „Rahupesa” füüsiline paik ruumis, mille abil saab toetada lapse eneseregulatsiooni oskusi ning sisemist tasakaalu. Rahupesade põhisuund on olnud toetada traumade all kannatavaid lapsi, kuid seda võivad kasutada kõik lapsed, kes tunnevad end emotsionaalsena, stressis, vihasena või on muul viisil emotsionaalselt kontrolli alt väljas (Lantieri, 2008). Vahendid rahupesas on erinevad ning sõltuvad lapse vajadustest (Kosky & Curtis, 2008). Murphy (2019) toob välja, et rahupesa on koht, kus laps leiab mugava istumisvõimaluse, sensoorsed rahunemise vahendid ja tegevused. Lantieri (2008) toob välja, et rahupesas võiks olla vahendeid, mis lapsele meeldivad ja talle hingelist kosutust pakuvad. Samuti on tema sõnul oluline, et pesas oleks lapsele piisavalt ruumi ka mugavaks pikaliheitmiseks.
Uurimistulemustest, mida võrdlesime teooriaga, selgus, et nii õpetajad kui õpetaja abid vajavad täiendavaid teadmisi rahupesast. Huvitava asjaoluna joonistus välja töötajate ühine nägemus rühma meeskonnatöö paranemisest ajal, kui rühmas on kasutusel rahupesa. Rühma meeskonnatöö paranemine aitab kindlasti kaasa laste emotsionaal-sotsiaalsete raskuste leevendamisele ja rühma rahulikuma sisekliima kujunemisele. Õpetajate ja õpetaja abide hinnangul toetab meetod lapse tugevate tunnetega toimetulekut. Teooriast lähtuvalt (Ho & Funk, 2018; Lantieri, 2008; Krull, 2018) on emotsionaal-sotsiaalsete raskustega lastel vaja, et neid toetaks tasakaalukas, hooliv ja praktilisi võtteid õpetav täiskasvanu ning rahulik sotsiaalne keskkond. Uuringu käigus selgus, et rahupesa rakendamist hinnati väärtusliku muutusena, mis omakorda tõi kaasa positiivseid muudatusi rühma sisekliimas. Samas tagab see lapsele stabiilsema kasvukeskkonna, kus ta võib tunda end turvalisemalt, hoitult ja kaitstult. Uurimus kinnitas, et kõik vastanud on valmis lähima aasta jooksul rahupesa oma rühmas teadlikult rakendama.
Kaasava hariduse seisukohti silmas pidades on oluline, et lastega töötaksid professionaalsed õpetajad, kes väärtustavad ja panustavad iga lapse parima õppe- ja kasvatustegevuse ning -keskkonna kujundamisesse, samuti oleksid valmis katsetama ja järjepidevalt rakendama erinevaid praktilisi meetodeid ja metoodikaid. Rahupesa meetod on üheks väärtuslikuks abimeheks igale rühmale toetamaks kõikide laste oskusi oma tugevate tunnete väljendamisel ja nendega hakkamasaamisel.
Koostatud lõputööga on võimalik tutvuda Soinaste lasteaia Laululind kodulehel (https://laululind.kambja.info/) ning Tartu Ülikooli kaasava hariduse veebilehel (https://kaasavharidus.ut.ee/).
Koostajad
Soinaste lasteaia Laululind Eerika filiaali eripedagoog AGNES AASMÄE
Eerika filiaal õppealajuhataja VIENO RJABOVA
Soinaste lasteaia Laululind direktor KAIA PÄRN
Kasutatud kirjandus:
Lantieri, L. (2008). Building Emotional Intelligence. Electronic University.
Kosky, C. & Curtis, R. (2008). An action research exploration integrating student choice and arts activities in a sixth grade social studies classroom. Journal of Social Studies Research, 32(1), 22-27.
Ho J. & Funk, S. (2018). Promoting Young Children´s Social and Emotional Health. Külastatud aadressil https://openlab.bmcc.cuny.edu/ece-110-lecture/wp-content/uploads/sites/98/2019/12/Ho-Funk-2018.pdf
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus.
