Täna me räägime juubelijuttu ja tunneme, et aeg läheb ruttu.
Ülenurme gümnaasiumi direktor Olev Saluveer on otsustanud kiirust maha võtta. Juunikuu 10. kuupäeval tähistasime tema märgilisi sündmusi: 50 aastat haridustööd, sellest 20 aastat Ülenurme gümnaasiumi direktorina. Poolsajandisse mahuvad õpetajatöö Puurmani keskkoolis, Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi erinevates lütseumides, Tartu kutsehariduskeskuses ja Ülenurme gümnaasiumis. Tunnustamist väärib 38 aastat direktoritööd: 18 aastat kutsehariduskeskuses ja 20 aastat Ülenurme gümnaasiumis.
Olevi kogemustepagasis leidub, mida õpetada ja edastada kolleegidele ja õpilastele. Ta kuulub Tartumaa koolijuhtide ühenduse aktiivi. Sisehindamise nõunikuna on ta tegutsenud 10 aastat ja alates 2015. aastast on Olev olnud mentor vabariigis alustavatele noortele direktoritele.
Olevit iseloomustab uute teadmiste otsimine, aktiivne tegutsemine, rahulikkus argipäevas ja peotuju pidupäeval. Olev Saluveer on andnud suure panuse Ülenurme ja Kambja valla haridusellu. Tema eestvedamisel ühendati Tõrvandi algkool Ülenurme gümnaasiumiga, renoveeriti ja kaasajastati gümnaasiumi raamatukogu, söökla, tööõpetuse- ja käsitööklassid, õpetajate tuba, ehitati juurde algklasside maja, 2021. aasta septembrikuus avati kooli juures asuv renoveeritud staadion ja 2022. aasta lõpuks saab renoveeritud ja suuremaks ehitatud gümnaasiumi spordihoone. Olev Saluveer on hoolitsenud selle eest, et õpetus saaks toimuda kaasaegsel tasemel.
Ülenurme gümnaasiumi arendamisel on Olev Saluveer pidanud tähtsaks õppeprotsessi seostamist igapäevase eluga, õpilaste mõtlemisoskuse ja loovuse arendamist, hinnatud on meeskonnatöö. Gümnaasiumi koostööpartneriteks on Kambja vallas asuvad Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Põllumajandusmuuseum. Tema eestvõtmisel hoogustusid suhted ka partneritega välismaal ning tipnesid rahvusvahelise Pierre de Coubertini noortefoorumiga, mis korraldati Ülenurmel ja kus osalesid 23 riigi delegatsioonid kõigilt kontinentidelt.
Kooli traditsioonide hulka kuulub ka õpetajate elujutustuste koostamise traditsioon. Olev Saluveeri enda elujutustus valmis Ülenurme gümnaasiumi 11. klassi õpilase Märten Palli ja elujutustuse peategelase koostöös. Põhikooli 8. klassi õpilane Otomar Saar lõi loovtööna suurepärase portree Olev Saluveerist.
Pikaaegne ja edukas haridustöö väärib igati tunnustamist. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tänukiri on Olev Saluveerile tunnustuseks pikaajalise südamega tehtud töö eest Ülenurme gümnaasiumis.
Kooli kollektiiv on tänulik tehtu eest. Soovime kooli meeskonna poolt Olevile toredaid puhkusehetki ja loodame, et nüüd on aega reisimiseks, fotografeerimiseks, rahvatantsuks, rattasõiduks, suusatamiseks ja teisteks meelepärasteks tegevusteks.
Ülenurme gümnaasiumi kollektiivi nimel
MAILI MESIPUU
Head tulemused sünnivad koostöös
Vestlesime Olev Saluveeriga jäätist maiustades ja kohvi rüübates ühel kenal päikeselisel hommikul pärast seda, kui märgilise tähtsusega tööjuubelid olid peetud ning Ülenurme gümnaasiumi uue juhi nimi avalikustatud. Detailirohkes tagasivaates siinse koolijuhina tegutsetud aastatele jõudis Olev ikka ja jälle tõdemuseni, et oluline on koostöö, järjepidev areng, asutusesisene mikrokliima.
Oma esimest töökohta meenutab Olev mõnusalt muheledes: „Ma pole tegelikult kunagi tahtnud õpetaja olla! Esimest direktori-töökohta vastu võttes mõtlesin, et oleks hea, kui kolm aastat vastu peaksin, parem kui viis…“
Uhkusega nimetab poolsajandipikkuse haridustöökogemusega koolijuht 20 aasta jooksul Ülenurme koolis saavutatut: „Oleme praegu ju Rae vallast siiapoole jääva vabariigi suurim kool. Meil on hea gümnaasium asjalike õpetajatega – iga neljas põhikooli lõpetaja on sellekevadiste kokkuvõtete järgi puhtalt viieline! Paraku tõesti paljud neist lähevad edasi linna…
Meie õpilane on lausa rahvusvaheliselt tunnustatud: Violeta Jürgens on saanud kuldmedali koguni rahvusvahelisel olümpiaadil!
Kui Ülenurme tööle tulin, oli üks esimesi ettevõtmisi vahetada välja koolihoone süngepruunides toonides uksed, toonida maja heledamatesse-helgematesse värvidesse. Kooli siseelus loobusime korrapidajaõpetajatest nii koolimajas kui sööklas. Leppisime kokku, et õpetajad ei saada korrarikkujaid lihtsalt tunnist välja, vaid leiavad mooduse neid tunnis osalema motiveerida. Ajapikku oleme, vahel ka väikeste erimeelsustega, viinud ellu ümberkorraldusi, mis lõpuks on osutunud asjalikeks ja edasiviivateks. Meil on kriidivabad tahvlid ja LED-valgustus, põrandaküte, algkoolimajas pole enam üld-, vaid klassigarderoobid. Meil on klassides puutetundlikud televiisorid, mitte kulukad dataprojektorid. Me ei ole mobiilivaenulikud ega korja tunni alguses õpilastelt nutiseadmeid. Toitlustamine ja koristamine on üle antud firmadele ja nüüdseks ollakse selle muutusega harjunud ning rahul. Aastate jooksul on kooli hoogsalt edendatud ja arendatud. Üks mu suuremaid unistusi oli kooli oma ujula – sellega on praeguseks küll nii, nagu on…
Olen alati väga oluliseks pidanud järjepidevat arengut ja täiendõpet, direktorgi peab kogu aeg õppima. Olen püüdnud seda teha ka rahvusvahelisel tasemel, oleme tõhusalt arendanud rahvusvahelisi suhteid ka koolis. Silmaringi avardamine on ülioluline. Eestis on haridusega hästi, aga me ei tohi jääda paigale. Võin kinnitada, et olen ikka tulnud hommikuti rõõmuga tööle, mul on olnud põhjust olla rahul ja rõõmus. Olen rahul oma kolleegidega, õpilastega, lapsevanematega.
Kooli puhul on eriti oluline sisu – seda peab iga päev arendama. Kooli tulevikuvaate võtaksin kokku lausesse „Olen rahul, kui koolil läheb hästi!““
Kauaaegse direktoriga vestles
MAIRE HENNO
