Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 29. juunil 2022. a algusega kell 16.00 Tõrvandi alevikus Ringtee 1 saalis. Kohal oli 19 volikogu liiget.
Tehti ettepanek päevakorra muutmiseks ja see kinnitati 14-punktilisena.
Päevakord:
Finantsjuht Eve Jaanus ja revisjonikomisjoni esimees Triin Nõmmistu tegid ettekande.
Volikogu otsustas kinnitada Kambja valla 2021. a majandusaasta aruande (otsuse poolt hääletas 19 volikogu liiget).
Abivallavanem Alar Arukuusk ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Määrus kehtestab Kambja vallas uue jäätmehoolduseeskirja, mis on kooskõlas jäätmeseadusest tulenevate nõuetega. Eeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamisel, korraldatud jäätmeveo rakendamisel, jäätmete liigiti kogumisel ja kogutud jäätmete käitlemise osas.
Määruse regulatsiooni peamiseks eesmärgiks on edendada jäätmete tekkekohal liigiti kogumist läbi korraldatud jäätmeveo viisil, mis aitab Kambja vallal täita jäätmete taaskasutamise riiklikke sihtarvu nõudeid ja vähendada segaolmejäätmete tekkekogust. Eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga 7 erineva jäätmeliigi üleandmise võimalus (segaolmejääde, köögi-ja sööklajääde, paberi- ja kartongijääde, aia- ja haljastujääde, klaaspakend, suurjäätmed, segapakend). Antud jäätmeliikide osas on määrava tähtsusega köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine, mis aitab vältida muude jäätmematerjalide edasise taaskasutamise võimaluste kahjustamist. Seega korraldatud jäätmeveoga pakutakse valla jäätmevaldajatele mugavusteenust jäätmete tekkekohal üleandmise võimaluse näol.
Jäätmevaldajatele rakendatavad tekkekohal liigiti kogumise olulisemad nõuded:
• Segaolmejäätmeid ja segapakendijäätmeid peavad tekkekohal koguma kõik jäätmevaldajad sõltumata nende elukohast.
• Köögi- ja sööklajäätmeid peavad liigiti koguma kõik jäätmevaldajad sõltumata nende elukohast. Kui jäätmevaldaja rakendab nõuetekohast kompostriga kompostimise toimingut, siis on tal õigus saada vabastus jäätmete üleandmise kohustusest jäätmevedajale. Hajaasustuses on lubatud ka aunkompostimine.
• Aia- ja haljastujäätmeid võib aunkompostida, soovi korral üle anda jäätmevedajale.
• Korterelamu ja ridaelamu elanikud peavad kohustuslikult koguma ja jäätmevedajale üle andma paberi- ja kartongijäätmeid ning klaaspakendit.
• Suurjäätmeid saavad kõik üle anda kogumisringide raames.
• Jäätmevaldajatele on loodud võimalus esitada taotlusi korraldatud jäätmeveo raames kogumisvahendite tühjendamisel harvema sageduse rakendamiseks.
Jäätmete liigiti kogumise motiveerimiseks rakendab vallavalitsus jäätmetele vastavat hinnastamist (osad jäätmeliigid on tasuta), täpsed tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (poolt 19).
- Kambja vallavolikogu 29.06.2022 määrus nr 12 „Kambja valla jäätmehoolduseeskiri“ (jõustub 10.07.2022).
Haldusjuht Ülo Plakso ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Transpordiamet ja vallavalitsus vaatasid läbi Kambja vallas asuvate avalikult kasutavate teede nimekirja. Teede kasutamise otstarbest ja intensiivsusest lähtudes otsustati teha ettepanekud teedevõrgu ning nende omandisuhete korrastamiseks. Vastavad ettepanekud riigitee tunnustega kohalike teede üleandmiseks riigile, riigitee tunnusteta teede üleandmiseks riigilt Kambja vallale ning riigimaal asuvate kergliiklusteede ja kõnniteede üleandmiseks või asjaõiguse seadmiseks Kambja valla kasuks vormistati kahepoolselt allkirjastatud protokollina.
Volikogu võttis vastu otsuse (poolt 19), millega kiidetakse heaks olemasolevate teede, millel pole riigitee tunnuseid, üleandmiseks vallale, ja kohalike teede, millel on riigitee tunnused, üleandmiseks riigile.
Haldusjuht Ülo Plakso ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Külitse alevikus asuvate Kalevi tee ja Olevi tee kinnistu omanik tegi ettepaneku teede üleandmiseks vallale.
Volikogu võttis vastu otsuse, millega – lähtudes avalikest huvidest – vald omandab Kalevi tee ja Olevi tee kinnistud (poolt 19).
Abivallavanem Liis Rosin ja sotsiaalkomisjoni esimees Brit Mesipuu tegid ettekande.
1. juulist jõustub sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis võimaldab edaspidi toimetulekutoetuse menetlemisel võtta eluasemekuludena arvesse ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset, laenu intressi ja kohustuslikku eluasemekindlustuse makset. Muudatuse eesmärk on ajutiste majanduslike raskuste korral kergendada eluasemelaenu tagasi maksvate perede olukorda.
Keskmine üür 2020. aasta maksu ja tolliameti andmetel oli 300 € ning eluaseme soetamisega seotud igakuine laenu tagasimakse oli 315 €, mistõttu on mõistlik nende kululiikide hüvitamisel lähtuda samadest tingimustest. Seega võiks toimetulekutoetuse raames üüri piirmäär ehk ruutmeetrile kehtestatud hind olla võrdne eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimaksele (koos intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse maksega) kehtestatud piirmääraga.
Sellisel juhul ei tehta vahet üüril ja pangalaenu tagasimaksel ning mõlema hüvitise arvutamise aluseks on pereliikmete arv, ühele liikmele ette nähtud sotsiaalselt põhjendatud norm ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär (EUR/m²). Kambja vallavolikogu kehtestatud üüri piirmäär toimetulekutoetuse maksmisel on 9 €/m², seega on mõistlik sama piirmäär kehtestada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseks.
Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus, vahendid selleks eraldatakse omavalitsusele riigieelarvest tasandus- ja toetusfondi kaudu. 2021. aastal maksis Kambja vallavalitsus toimetulekutoetusi kokku 26342 eurot, käesoleva aasta esimese viie kuuga on kulunud 47459 eurot. Toetuse maksmise suur kasv tuleneb Ukraina sõjapõgenikele makstud toimetulekuteotuse arvelt.
Volikogu võttis määruse vastu (poolt 19).
- Kambja vallavolikogu 29.06.2022 määrus nr 13 „Kambja vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 17 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ muutmine“
- Määruse „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ terviktekst (jõustub 09.07.2022)
Abivallavanem Liis Rosin ja sotsiaalkomisjoni esimees Brit Mesipuu tegid ettekande.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra määruse alusel on küttetoetusele õigus ahiküttega elamispinnal üksi elaval pensionnäril või töövõime toetuse saajal, kes ei tööta ja kelle sissetulek jääb alla 470 euro kuus.
1. aprillist 2022 tõusis nii vanaduspension kui ka töövõimetoetus, mistõttu on tekkinud olukord, kus enamiku toetuse saajaks kvalifitseeruvate vallakodanike sissetulek ületab kehtestatud piirmäära. Kuna ka küttematerjalide hind on viimasel ajal märgatavalt tõusnud on mõistlik suurendata sissetuleku piirmäära 570 euroni.
Küttetoetuse suurus on 100 eurot aastas. Toetust masktakse valla eelarvest. Eelmisel aastal maksti küttetoetust 35 inimesele kogusummas 3500 eurot. Käesoleval aastal on küttetoetust saanud 20 valla elanikku.
Volikogu võttis määruse vastu (poolt 19).
- Kambja vallavolikogu 29.06.2022 määrus nr 14 „Kambja vallavolikogu 18.12.2020 määruse nr 93 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine“
- Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra terviktekst (jõustub 09.07.2022)
Abivallavanem Liis Rosin ja sotsiaalkomisjoni esimees Brit Mesipuu tegid ettekande.
Volikogu võttis vastu otsuse (poolt 19), millega antakse vallavanemale volitus sõlmida Kambja valla ja sotsiaalkindlustusameti vahel haldusleping rahvusvahelise kaitse saajatele eluruumi üürilepingu sõlmimise ja tõlketeenuse korraldamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks.
Abivallavanem Alar Arukuusk ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Vallavara valitsemise kord on üks tähtsamaid töödokumente vallavara kasutamisel ja käsutamisel. Nimetatud määrus on tänaseks olnud aluseks nelja aasta jooksul toimingute ja tehingute tegemisel valla varadega. Need aastad on näidanud, et korda tuleks täiendada ja parandada ning korra rakendamisel tekkinud kitsaskohad kõrvaldada.
Määrusega täiendatakse Kambja vallavara valitsemise korda selliselt, et vallavara valitsemist saaks korraldada efektiivsemalt ja otstarbekamalt. Muudatused hõlmavad eelkõige enampakkumiste elektroonilist läbiviimist ning Kambja vallale kuuluvate eluruumide üürile andmist.
Volikogu võttis määruse vastu (poolt 19).
- Kambja vallavolikogu 29.06.2022. a määrus nr 15 „Vallavara valitsemise kord“ (jõustub 10.07.2022).
Abivallavanem Alar Arukuusk ja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegid ettekande.
Vallavalitsus soovib välja kuulutada riigihanget Tõrvandi põhikooli ehitamiseks. Volikogu otsustab loa andmise hanke korraldamiseks, kui sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta.
Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse projekteerimistööde lepingu raames valmivad projektid etapiliselt. Kogu hoonestuse eskiisprojekt valmis 31. märtsil. Projekteerimise ajagraafiku kohaselt valmib esimesena koolihoone projekt – koolihoone eelprojekt valmib
juulikuus ning põhiprojekt 4 kuud pärast eelprojekti kinnitamist.
Hange kavandatakse korraldada eelprojekti alusel, millele väljastatakse ehitusluba. Arhitektuuribüroo Must koostab hankelepingu kohaselt põhiprojektid, koostab hanke jaoks mahutabeli ning abistab hanke tehnilise kirjelduse koostamisel.
Ehitamine jagatakse etappideks, esimeses etapis keskendutakse algkooli hoone valmimisele. Teises etapis põhikooli hoone valmimisele.
Hankemenetluse käigus valmib põhiprojekt samuti etappide kaupa, alguses vundamendi põhiprojekt jne, et ehitusega etapiliselt alustada.
Volikogu otsustas anda loa riigihangete korraldamiseks (poolt 18).
Ettekande tegi vallavanem Argo Annuk.
Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust ning teede ehitamist ja korrashoidu. Halduskoostöö seaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Haldusülesande täitmise volitamise otsustab omavalitsuse volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima vallavalitsuse.
OÜ-ga Ülenurme Teed sõlmitakse haldusleping valla haldusterritooriumil avalikus kasutuses olevate kohalike teede, platside-parklate, mänguväljakute, parkide, haljasalade ning matkaradade ehitus-, remondi- ja aastaringsete hooldustööde korraldamise ülesande täitmiseks.
OÜ-ga Olme sõlmitakse haldusleping Kambja valla elamu- ja kommunaalmajanduse, tänavavalgustuse, haljasalade korrashoiu korraldamise ülesande täitmiseks.
Volikogu otsustas volitada vallavalitsust sõlmima halduslepingut OÜ-ga Ülenurme Teed ja OÜ-ga Olme (poolt 19).
Ettekande tegi vallavanem Argo Annuk.
Projekt, mille läbiviimiseks mittetulundusühing asutati, on tänaseks teostatud ja ühingu tegevus on sisuliselt lõppenud. Kuna vajadus tegevuse jätkamiseks puudub, siis on vajalik otsustada mittetulundusühingu lõpetamine.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt juhul, kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu.
Mittetulundusühingu Tartumaa Jäätmearendus põhikirja punkti 8.1 kohaselt otsustab mittetulundusühingu lõpetamise üldkoosolek. Otsus lõpetamise kohta on vastu võetud, kui sellise otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Tartu linn esitas Kambja vallale 03.06.2022 ettepaneku lõpetada mittetulundusühing Tartumaa Jäätmearendus. Ühingu asutasid Tartu linn, Tartu vald ja Ülenurme (praegune Kambja) vald 2009. aastal. Kirjast nähtuvalt kavatseb Tartu linnavolikogu arutada küsimust 30. juunil 2022.
Vallavalitsus peab lõpetamist otstarbekaks. Mittetulundusühingu kaudu rajatud, Tartu linnas Selli tn 19 (endine Turu tn 49) jäätmejaamaga seoses on Tartu linn sõlminud koostöölepingud lähivaldadega (sh Kambja vallaga) ning valdade elanikud saavad jäätmeid jäätmejaama üle anda.
Volikogu otsustas mittetulundusühingu Tartumaa Jäätmearendus lõpetada (poolt 19).
Ettekande tegi abivallavanem Alar Arukuusk.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Soinaste külas asuva Härma maaüksuse (kü tunnus 94901:007:1611) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on maaüksuste omanik OÜ Green Orbis.
Esitatud taotluse kohaselt soovitakse maaüksus jagada 6 eraldiseisvaks krundiks (4 elamumaa krunti, 1 maatulundusmaa krunt ja 1 transpordimaa krunt) ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist ridaelamute (abihooned) projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeritava ala suurus on umbes 3,8 ha.
Üldplaneeringu kohaselt on Härma maaüksusele määratud perspektiivne elamumaa maakasutuse juhtfunktsioon. Ala on üldplaneeringu kohaselt tiheasustusala piirides. Seega on taotletav tegevus kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Planeeringuga tuleb anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks (planeeringualasse peab olema kaasatud planeeringuala piires Ränirahnu tee), parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu otsustas algatada Soinaste külas asuva Härma maaüksuse ja lähiala detailplaneering (poolt 15, erapooletuid 3).
Abivallavanem Alar Arukuusk tegi ettekande.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Räni alevikus asuvate Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on umbes 4,2 ha.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust kruntide liitmiseks äri- ja toomismaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri-ja tootmismaa.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust ning koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Planeeringuga tuleb anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks (planeeringualasse peab olema kaasatud planeeringuala piires Ränirahnu tee), parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” alla. Seega ei ole antud juhul kavandatava tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu otsustas algatada Räni alevikus asuvate Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuste ning lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad (poolt 18).
Ettekande tegi abivallavanem Alar Arukuusk.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Soinaste külas asuva Muru maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on umbes 13,2 ha.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Muru maaüksuse kruntimist (elamumaa, transpordimaa ja sotsiaalmaa sihtotstarvetega kruntideks) ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks tänavavõrgustiku ühendamine (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate ja planeeritavate teedega.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgid ja taotletav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb üldplaneeringust. Vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Planeeringuga tuleb anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamisele, juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, haljastusele ja heakorrale ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Volikogu otsustas algatada Soinaste külas asuva Muru maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad (poolt 7, vastu 5, erapooletuid 6).
