2023 aastal muutuvad Kambja vallas jäätmeveo tingimused. Paljude inimeste jaoks tähendab see võimalust kodus biojäätmeid konteinerisse koguda või kompostida.
Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed.
Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, liha- ja kalajäätmed ning luud, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.
Selliseid jäätmeid ei tohiks panna majapidamises tekkiva muu prügi hulka. Biojäätmete eraldi kogumine on kohustuslik ja äärmiselt vajalik. See on ka lihtsaim viis igaühel anda oma panus keskkonnahoidu.
Segaolmejäätmete äraandmine muutub üha kallimaks
Biojäätmed ei ole tegelikult prügi, vaid ressurss, mida saab täielikult ringlusse võtta. Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam kätte, samuti määrivad ja rikuvad nad ära muu väärtusliku materjali, millest saaks samuti midagi uut valmistada.
Eri liiki jäätmete eri kastidesse kogumine vajab majapidamises küll esiti harjumist, kuid on elanike jaoks enamasti soodsam. Segaolmejäätmete äraandmine muutub üha kallimaks, mistõttu biojäätmete liigiti kogumine säästab rahakotti, kuna olmejäätmeid tekib selle võrra vähem.
Biojäätmeid saab koguda nii alevikes kui maapiirkondades
Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. Konteinerisse tuleks biojäätmed panna lahtiselt, paberkotis või spetsiaalse biolaguneva kotiga, mida müüvad näiteks suuremad toidupoed. Tavalisse plastist juurviljakotti ei tohi biojäätmeid panna.
Eramajades ja maapiirkondades on alternatiiviks kompostimine. On tähtis meeles pidada, et toidujäätmeid tuleks kompostida kinnises kompostris. Lahtisena meelitavad nad ligi linde ja hulkuvaid koduloomi, maapiirkondades kindlasti ka metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema.Kinnise kompostri saab ka ise ehitada.
Ära viska väärt ressurssi minema, anna biojäätmetele uus võimalus!
Lisainfo: Taivo Prants, Kambja Vallavalitsuse keskonnaspetsialist 591 3320, taivo.prants@kambja.ee
