Jaanipäeva aegu tehakse jaanilõket ja eks tehakse lõket ju muulgi ajal kui ainult suvise pööripäeva aegu. Tavaliselt põletatakse meie rahva rituaalidega seotud lõkkes puitu, aga kahetsusväärsel kombel heidetakse tulle ka plasti, mittevajalikke mööblitükke ning muud majapidamises mittevajalikku kraami. See pole enam ei arukas ega ohutu.
Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes edasi põhjavette, marjapõõsastele, puudele ja taimedele, kust nii lapsed kui ka täiskasvanud ise seda kõike sisse söövad.
Õhusaasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Kuid mida rohkem prügi põletada ja selle saastet sisse hingata, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab.
Kui hoolimatu naaber põletab oma lõkkes või koduahjus jäätmeid, siis suur osa saastest ei haju kaugele, vaid maandub sinnasamasse lähedale ja mõjutab seega vahetult sama piirkonda, kus see tekkis.
Ahjus ja lõkkes ei tohi põletada
- ehitusmaterjale, k.a värvitud laudu;
- vanamööblit;
- plastikuid (joogipudelid, kilekotid jms);
- autorehve;
- õli ja teisi naftatooteid;
- riideid ja tekstiili.
Trahv kuni 1200 eurot!
Tihtipeale näeb nii mõneski kohas kahtlaselt mustalt tossavaid lõkkeid, mis võivad viidata sellele, et seal põletatakse vanamööblit, autorehve, elektroonikakorpusi või muid jäätmeid. Kui kuskil põletatakse prügi, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis võib tähendada kuni 1200 euro suurust trahvi.
Kuhu viia see, mida ei tohi ahjus ja lõkkes põletada?
Kambja valla elanikelt võetakse sorteeritud jäätmeid vastu Tartu linna jäätmejaamas Tartus Turu 49 E–R kell 10.00 –18.00, L–P kell 10.00 –16.00, riigipühadel suletud. Tel 742 1398 ja 524 1544.
Tasuta võetakse vastu
- ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid, turvaliselt pakendatud süstlad jm);
- suurjäätmed (mööbel);
- elektroonikaromud (külmikud, telerid jm);
- taaskasutatavad jäätmed (vanapaber, metall, plast);
- pakendijäätmed;
- töötlemata puit.
Tasu eest võetakse vastu
- biolagunevad aiajäätmed – 0,6 €/t;
- suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WCpotid, samuti krohvipuru jms),
- klaas – 48 €/t;
- väikeses koguses (kuni 10 kg tooja kohta) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed – 48 €/t (suuremad kogused saab neid jäätmeid viia Turu tn 48 asuvasse ladestuspaika);
- tekstiil – 0,18 €/kg;
- eterniit – 120 €/t.
Autorehvid saab ära anda AS Kuusakoski teeninduspunktis Teguri 53, tel 736 7772 – kuni 8 tk tasuta.
Suurjäätmete kogumine vanas Kambja valla piirkonnas
Suurjäätmete äraveo tellimus tuleb esitada AS-i Ragn-Sells klienditeenindusele hiljemalt kaks päeva enne äravedu, edastades info jäätmete koguse kohta. Suurjäätmeid kinnistult võib korraga ära anda mitte rohkem kui 2 m3 . Suurjäätmete äravedu toimub iga kuu teisel teisipäeval. Juhul kui suurjäätmeid on rohkem, paigaldab AS Ragn-Sells jäätmevaldaja soovil kinnistule suurjäätmete mahuti 7 tööpäeva jooksul, mille transpordi ja laenutuse eest tasub jäätmevaldaja AS-le Ragn-Sells.
Klienditeenindus: https://www.ragnsells.ee/iseteenindus; kontor Tartus Sepa 26, (E-R kell 8.00-17.00); e-post info@ragnsells.ee või tartu@ragnsells.ee, tel 606 0439.
Lisainfo valla kodulehel http://kambja.ee/heakord-ja-jaatmed
Ilusat ohutut lõkkeromantikat soovides
TAIVO PRANTS,
valla keskkonnaspetsialist
Miks inimesed prügi koduaias põletavad?
Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.
Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.
Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.
