Aja kestev ja katkematu kulgemine on toonud meid taas uue aasta väravasse, mistõttu on igati sobiv hetk teha vahekokkuvõtteid ja küsitleda vallavanemat.
Aja kestev ja katkematu kulgemine on toonud meid taas uue aasta väravasse, mistõttu on igati sobiv hetk teha vahekokkuvõtteid ja küsitleda vallavanemat.
Vallavanem Ivar Tedrema, mida arvate esimesest euroaastast?
Krooni kadumine, euro tulemine… Algses oli jutt, et ega euro hindasid ei tõsta, kuid kuidas tegelikult kujunes, eks seda teab ja oskab igaüks hinnata.
Kui tööde ja tegevuste järgi hinnangut anda, siis ma arvan, et esimene euroaasta oli Kambja vallas igati asjalik.
Nüüd on hea meenutada neid asju, mis tänavu valmis said või korda aeti.
Tõsist tööd on teinud kasvõi Vana-Kuuste naisseltsi liikmed – nad jõudsid veebruaris oma seltsimaja avamiseni. Mul on vallavanemana väga hea meel, et naisselts nii keerulise asjaajamise ette võttis ja projektide ning vallavalitsuse toel võiduka lõpuni viis.
Projektide kaudu saadaval rahal on kitsal ajal ilmselt eriline väärtus?
Projektiraha kasutati sel aastal tõesti mitmete ettevõtmiste teokssaamisel. Näiteks Küti järve äärde paigaldati kiikesid, riietuskabiine ja muid väikevorme, sinna veeti puhkajate tarvis liiva – kõik see toimus kohaliku omaalgatuse programmi toetusel ja kohaliku tudengi Ats Alberti algatusel.
Kambja taidlejate initsiatiivil ja isikliku panuse toel valmis Suure-Kambjas nn lavaauk – ka selle ettevõtmise teostamisel olid abiks projektirahad.
Jahtklubi Merikotkas algatusel ja Tartumaa Arendusseltsi toetusel rajati Unipiha kooli krundile paadikuur ja Pangodi järve paadisild. Korda tehti ka vana ait ja laut – neid saab nüüd muul otstarbel kasutada.
Tartumaa Arendusseltsi kaudu on tulnud toetus Kambja sauna rekonstrueerimiseks – see projekt viiakse lõpule juba 2012. aastal ja pärast seda saame vallarahvale pakkuda saunateenust korralikult remonditud ruumides.
Tartumaa Arendusseltsi vahendusel rahastati sedagi projekti, mille eesmärgiks oli osta Kambja spordihoonesse võistluste tarvis elektrooniline tabloo.
Spordihoone puhul võime rääkida lausa uhkemast uuenduskuurist ja suurest rahasüstist.
Jah, seda küll. Rahandusministeerium rahuldas vallavalitsuse taotluse ja lülitas spordihoone nende objektide nimekirja, mis muudetakse energiasäästlikuks CO2 kvoodi müümisest saadud rahadega.
Spordihoone välisseinad on nüüd soojustatud, aknad ja välisuks vahetatud ning ventilatsioonisüsteem ehitatud – selle suurprojekti maksumus oli ligikaudu 93 500 eurot. Väiksemate energiakulude kõrval on väga tähtis seegi, et hoonel on nüüd korralik kuub ja see ei riiva enam ei oma inimeste ega möödasõitjate silma.
CO2 kvoodi müügist saadud energiasäästurahadest rääkides peab mainima sedagi, et meie vallas on veel teinegi objekt, mille ümberkujundamisel seda toetust kasutatakse – Aarike hooldekeskuse ühe hoone, endise korterelamu, kordategemisel.
Aarike hooldekeskus on üldse oma hoonetega palju tegelenud ja hoolealuste tingimusi parandanud.
Häid tegusid ja kordaminekuid oli kindlasti ka mujal?
Eks ikka. Tänu riigimetsa majandamise keskusele uuendati Pangodi järve ääres Pikksaares puhkajate käsutuses olevaid rajatisi.
Raudteehaldajad rajasid uued perroonid ja katusealused Vaste-Kuuste ja Rebase peatustesse.
Vana-Kuuste piirkonna inimestel on kindlasti heameel ka sellest, et raudtee rekonstrueerimistööde käigus lahenes ära üks ammune mure – sealse nn Viiendiku peal üle raudtee pääsemine. Nüüd tasandati perv ja lükati teerada ka sisse.
Vallavalitsus tellis Robert Sulelt Kuuste kooli katuse kohendamise – paigaldati soojustus, seati vihmaveerenne.
Mitmed hajaasustuse majapidamised said tänu riigi- ja vallapoolsele toetusele selgi aastal puhta joogivee, kuid abivajajaid on veel. Nende kõigi veeprobleemide lahendamise toetamine eeldaks rohkem raha, kui seni kasutada on olnud.
Nõnda me jõudsimegi heade tegude ja õnnestumiste juurest lahendamist vajavate probleemideni. Mis veel muret valmistab?
Kambjas uuendasime tänavu ühe väikese lõigu veetrassist – 235 meetrit, kuid tegelikult on vallavalitsus seadnud sihiks saada Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tuge vee- ja kanalisatsiooniprobleemide edasiseks lahendamiseks Kambjas Oru tänaval.
Rebase küla kortermaja toimib praegu kogumiskaevudega, kuid ka seal tuleks reovesi trassi kanaliseerida.
Oleme 2012. aasta lävepakul, kuid ma tean, et omavalitsustes seatakse juba plaane paari aasta pärast algavaks Euroopa Liidu uueks rahastamistsükliks?
Eks ikka. Kambja vald loodab, et uus rahastamisperiood pakub ka sellise meetme, mille kaudu saab tekitada Pangodisse lasteaiarühma – kas Unipiha kooli juurde- või uusehitisena.
Nii Kuuste kooli kui Kambja lasteaia hoonete reoveerimisvajadust teadvustades tahaksin loota, et Euroopa Liit on jätkuvalt sõbralik ja pakub rahalist tuge.
Milline on Teie uusaastasoov?
Palju õnne, tervist ja kordaminekuid kõigile headele inimestele – nii meie valla elanikele kui vallasutuste töötajatele.
Toivo Ärtis
