Kui me 1990. aastal Lääne-Saksamaalt pärit purjesportlastega Raketa pardal Praagalt Peipsile jõudsime, haaras neid vaimustus: „See on ju meri!“ Uurinud kümmekond minutit järve neitsilikult tühja veteavarust, küsisid nad kohe, kus on jahid. See küsimus oli igati loomulik, sest nende endi jahtklubi ja selle kahe naabri 120 jahti asusid kahe ruutkilomeetri suurusel liivakarjääri järvekesel.
Kui me 1990. aastal Lääne-Saksamaalt pärit purjesportlastega Raketa pardal Praagalt Peipsile jõudsime, haaras neid vaimustus: „See on ju meri!“ Uurinud kümmekond minutit järve neitsilikult tühja veteavarust, küsisid nad kohe, kus on jahid. See küsimus oli igati loomulik, sest nende endi jahtklubi ja selle kahe naabri 120 jahti asusid kahe ruutkilomeetri suurusel liivakarjääri järvekesel.
Kuna reis Pihkvasse oli pikk, siis saime neile anda lühiülevaate Peipsist, selle ajaloost ning meie unistustest selle järvega seoses.
Peipsi on kandnud purjekaid iidsetest aegadest peale. Kalamehed panid paatidele peale nelinurksed spriit purjed ja kasutasid soodsaid tuuli järvel sõitmiseks. Samuti sõitsid Peipsil maailmas ainulaadsed mahukad lodjad, millistest viimaseid nägin 1960. aastail Talaba saarte sadamas.
Mootorlaevade areng ja sõda hävitasid Eesti ranna lodjad ning kolhoosid purjega sõitmise. Kohalik rannarahvas oli minetanud purjetamisoskuse ja ka majanduslik olukord ei andnud võimalust vabast ajast rõõmu tunda. Tollal ei olnud Tartu purjetajate kümmekond kiiljahti tõesti hulk, mis oleks ilmestanud järve 2600 km² suurust veteavarust.
Mida pakub purjetamine inimesele, keda töö ei sunni ilma ja aastaaega trotsides iga päev lainetel kiikuma?
Kõigepealt purjejaht on liiklusvahend nagu mootorratas, auto või lennuk.
Peale selle peitub purjetamises võlu, jahis askeldamine pakub suurt rahuldust. Tuule hääl taglases on nõiduslikult külgetõmbav. Purjetamine on võimalus jätta argipäeva mured ja pinged selja taha ning lasta end juhtida looduse keskele. Kui oled seda kord kogenud, on raske sellest loobuda.
Purjetamisega tõsisemalt tegelejale toovad merematkad palju rõõmsaid ja huvitavaid avastusi. Need, kes otsustavad proovida purjetamist võistlejana, saavad võimaluse leida sõpru lähedal ja kaugemal ning määrata oma koht purjesportlaste suures peres.
Selle kõigeni jõudmine ei olene huvilise vanusest. Purjetamisega võib alustada nii kaheksa- kui kaheksakümneaastaselt. Tõsisemalt alaga tegelemiseks on vajalikud kaasaegsed svertjahid ja professionaalne juhendamine. Ja selleks on vaja purjespordiorganisatsiooni – jahtklubi.
Tartu- ja Jõgevamaal tegutsevad kolme erineva järve kaldal jahtklubid, kus huvilistel on võimalus tegeleda purjespordiga.
Jahtklubi Merikotkas tegutseb aastast 1984, peamiselt Tartu linnas ja Kambja vallas. Tänu Kambja vallavalitsusele, eeskätt vallavanem Ivar Tedrema ja keskkonnanõunik Taivo Prantsi hoolivale suhtumisele sai jahtklubi endale püsiva asukoha tegutsemiseks Pangodi järve ääres. LEADERi toetusel rajati elling ja tehti algust sadama ehitusega.
Merikotkas purjetab ka Eesti Vabariigi teistel järvedel ja Läänemerel. Samuti võtab klubi aktiivselt osa vabariigi jääpurjetamisvõistlustest. LEADERi toetusel ostetud kolm uut Ice Optimisti ootavad Euroopa ja maailma meistrivõistlustele minekut.
Merikotka treeningutest, võistlustest, Võrtsjärve suvelaagrist ja muudest ettevõtmistest saab lugeda klubi kodulehelt www.merikotkas.ee.
Tartu Kalevi Jahtklubi tegutseb Saadjärve ääres kommodoor Madis Tootsi juhtimisel. Klubi alustas tegevust juba möödunud sajandi keskel, Saadjärve ääres toimetab klubi alates 1983. aastast.
LEADER-meetme toetusel alustas 2010. a. Saadjärvel purjelauakool – klubi ostis neli Techno293 (olümpia ettevalmistusklass) purjelauda ja kaheksa taglast. Iga-aastaselt korraldab Tartu Kalevi Jahtklubi arvukalt erinevaid võistlusi – Saadjärve karikavõistlused, Saadjärve regatt, üle 60 korra on toimunud Võrtsjärve nädala regatt, aga ka mitmeid, sh rahvusvahelisi jääpurjetamisvõistlusi.
Klubi tegevus on kajastatud koduleheküljel www.tkj.ee.
Peipsi Jahtklubi on kolmest jahtklubist kõige noorem. Pikaajalise projektiga „Purjed Peipsile” alustas Laine Knude juba aastal 2006. Koos meeskonnaga ning kohalike omavalitsuste ja sponsorite abil on korraldatud eelneval kolmel aastal regatte Peipsi järvel, Mustvee ja Kallaste linnas.
Jahtklubi loomisele aitasid nõu ja jõuga kaasa Ott Kallas Eesti Jahtklubide Liidust, Valdeko Säre jahtklubist Merikotkas, Madis Toots Tartu Kalevi Jahtklubist ja Mart Meiel Eesti Optimist Klassi Liidust.
Peipsi Jahtklubi tahab alustada treeningutega Peipsi järvel.
Kõigi kolme jahtklubi koostöö võimaldab paremini sisustada noorte vaba aega ja õpetada neile kasulikke oskusi.
Purjesport on intelligentne spordiala, mis aitab noorel sirguda iseseisvaks, laia silmaringiga, ettevõtlikuks ja hea südamega inimeseks.
Purjesport annab võimaluse tegelda huvialaga aastaringselt.
Valdeko Säre,
Jahtklubi Merikotkas kommodoor
