Kambja vallavolikogu istungid toimusid 25. septembril, 28. oktoobril ja 25. novembril 2010.
Kambja valda teenindava politsei vanemkonstaabli tutvustamine
Volikogu istungil esitles vallavanem Ivar Tedrema politsei vanemkonstaablit Kristjan Parveotsa, kelle uueks tööpiirkonnaks sai septembri alul Kambja ja Ülenurme vald.
Vallavanem on kuulnud prefektuuri juhtidelt, et nüüdsest Tartumaa suurimas, 8000 elanikuga piirkonnas politseid esindav vanemkonstaabel on oma kolleegide seas kõige noorem, kuid samas olevat tal ka kõige rohkem energiat.
Kristjan Parveotsa tubli ja tulemuslik töö on leidnud juba mitmel korral tunnustamist, kuid tahtmata olnul ja saavutatul pikemalt peatuda, kutsus ta vallavolikogu istungil kõiki kambjalasi koostööle. Kui keegi midagi või kedagi kahtlast märkab, tuleks sellest kindlasti politseile teatada. Kristjan Parveots kinnitas, et tõsisema mure või probleemi korral võib tema taskutelefonile helistada ka väljaspool tööaega.
Igapäevase tegevuse pingelisust hindas Kristjan Parveots napisõnaliselt, kuid täpselt: „Tööd jagub üle pea ja enamgi.”
Korteriomandi müük teistkordsel enampakkumisel
Vallavolikogu 3. juuni 2010 otsusega nr 32 otsustati võõrandada Kambja alevikus Võru mnt 5 kinnistu vallale kuuluv mõtteline osa (postkontori endised ruumid) alghinnaga 200 000 kr.
Vallavalitsus korraldas enampakkumise, mis osutus nurjunuks.
Seejärel tellis vallavalitsus Pindi Kinnisvara hindajalt müügihinna kohta ekspertarvamuse.
Vallavalitsuse ettepanekul otsustas vallavolikogu, et Kambja alevikus Võru mnt 5 asuva elamumaasihtotstarbega kinnistu (kü 28203:005:0166, kinnistusregistriosa 4252804) suurusega 1,80 ha 633/2105 mõttelist osa müüakse teistkordsel avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 150 000 krooni.
Enampakkumise läbiviimise korraldab vallavalitsus.
Kinnistu müük enampakkumisel
Vallavolikogu 3. juuni 2010 otsusega nr 33 otsustati võõrandada teistkordsel kirjalikul enampakkumisel Kambja alevikus Kesk tn 3 kinnistu (millel asub endise ambulatooriumi hoone) alghinnaga 490 000 kr.
Vallavalitsus korraldas enampakkumise, mis osutus nurjunuks.
Pärast seda tellis vallavalitsus Pindi Kinnisvara hindajalt müügihinna kohta ekspertarvamuse, mida tutvustas volikogu liikmetele vallavanem Ivar Tedrema.
Vallavalitsuse ettepanekul otsustas vallavolikogu, et Kambja alevikus Kesk tn 3 asuv sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistu (kü 28203:005:0186, kinnistusregistriosa 4405204) suurusega 0,14 ha müüakse avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 295 000 krooni.
Enampakkumise läbiviimise korraldab vallavalitsus.
Põdra kinnistu mõttelise osa otsustuskorras võõrandamine
Kambja vallale kuulub ½ mõttelist osa Sirvaku külas asuvast Põdra kinnistust.
Kinnistul asuvat elamut ei ole võimalik reaalosadeks jagada, kinnistu mõttelise osa müümisel on kaasomanikul ostueesõigus.
Vallavanem Ivar Tedrema märkis volikogu istungil, et kunagi kuulus see kinnistu legendaarse võitleja Julius Kuperjanovi vanematele, kuid nad loobusid sellest.
Vallavanem esitas volikogule tutvumiseks Pindi Kinnisvara hindaja poolt tehtud müügihinna ekspertarvamuse.
Vallavolikogu, võttes aluseks vallavalitsuse ettepaneku ja Tõnu Põder’i avalduse, otsustas müüa Sirvaku külas asuv elamumaa sihtotstarbega Põdra kinnistu (kü 28204:001:0111, kinnistusregistriosa 4492604) suurusega 1,7 ha ½ mõttelist osa Tõnu Põder’ile hinnaga 125 000 kr.
Põdra kinnistu ostu-müügilepingu sõlmib vallavanem.
Maade taotlemine munitsipaalomandisse
Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse teede maaüksused alljärgnevalt:
- Kopa – Peeda tee T1, Suure-Kambja küla, pindalaga 1.10 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa (L);
- Kopa – Peeda tee T2, Suure-Kambja küla, pindalaga 1.05 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa (L);
- Kopa – Peeda tee T3, Suure-Kambja küla,pindalaga 1.93 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa (L);
- Kopa – Peeda tee T4, Pulli küla, pindalaga 0.06 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa (L).
- Laane tee, Pulli küla, pindalaga 0.29 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa (L).
Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kambja alevikus Kesk tn 4a sotsiaalmaa maaüksus sihtotstarbega 100% ühiskondlike ehitiste maa (Üh) pindalaga 0,07 ha.
Eelpoolnimetatud maade munitsipaliseerimiseks esitab vallavalitsus maavanemale taotlused koos kõigi vajalike lisamaterjalidega.
Riigivara võõrandamise taotlemine
Vallavolikogu otsustas taotleda Kammeri külas asuva Kammeri Kooli käsutuses oleva järgmise riigivara tasuta üleandmist Kambja valla munitsipaalomandisse:
- 12-korteriline elumaja korter nr 1 korteriomand (kinnistusregistriosa nr 2457 404, riigivara reg nr 05000607);
- 12-korteriline elumaja korter nr 5 korteriomand (kinnistusregistriosa nr 2457 804, riigivara reg nr 05000609);
- 12-korteriline elumaja korter nr 12 korteriomand (kinnistusregistriosa nr 2458504, riigivara reg nr 05000612).
Kambja vald tagab Kammeri külas omandatavate korteriomandite (kinnistusregistriosad nr 2457404, 2457804 ja 2458504) mittevõõrandamise vähemalt 10 aasta jooksul nende omandamisest.
Kehtetuks tunnistati Kambja vallavolikogu 31. mai 2007 otsus nr 116 „Riigivara võõrandamise taotlemine“ ja Kambja vallavolikogu 22. juuni 2010 otsus nr 36 „Omandatavate korteriomandite mittevõõrandamise tagamine“.
Vallavanem Ivar Tedrema sõnutsi on kõnealuses Kammeri majas vabu kortereid veelgi, kuid muutunud seadus lubab tasuta munitsipaalomandisse taotleda vaid neid, mida juba kasutatakse üürilepingu alusel.
Kammerisse on pakutud uut elukohta neile inimestele, kes kaotavad oma senise elamispinna riigi poolt hallatavas Kodijärve hooldekodus teoksil olevate ümberkorralduste ja lammutamiste tõttu. Sellest tulenev korterivajadus jäi siiski esialgu arvatust väiksemaks, sest mitmed inimesed leidsid olukorrale muu lahenduse ega vajanud pakkumises olevat korterit.
Vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega Eestis
Vallasekretär Reet Kiuru sõnutsi tuleb kõik vallavolikogu poolt varem kehtestatud määrused viia kooskõlla asjaoluga, et 1. jaanuaril 2011 võetakse Eestis kasutusele euro.
Erinevates määrustes kehtestatud teenustasud, hinnad, ametipalgad, viivised, osalustasud jms arvutati ümber euro ametliku kursi alusel (1 euro = 15,6466 kr) ning nende suurus reeglina ei muutunud.
Toimetukutoetuse määramise ja maksmise korda puudutava määruse korrigeerimisel ei piirdunud volikogu üksnes kroonide eurodeks ümberarvutusega, vaid muutis mitmeid toetusesaamiseks seatud piirmäärasid taotlejale soodsamas suunas ja avardas sellega abivajajate võimalusi.
Tänavakaubanduse müügipileti hinna kehtestamise määruses tehti järgmised muudatused:
- tänavakaubanduse pileti hind on 2 eurot päev (praegu 25 krooni);
- perioodilise müügipileti hinnaks on 7 eurot kuu (praegu 100 krooni).
(Müügipileti hinna tasumisest on vabastatud Kambja valla põllumajandustootjad oma põllumajandussaaduste ja taimede müügil.)
Delegaatide nimetamine Eesti maarahva viiendale kongressile
Vallavanem Ivar Tedrema tegi maarahva kongressi korraldustoimkonna kutse alusel volikogu liikmetele ettepaneku osaleda kongressil, kuid soovijaid ei olnud.
Varasemate läbirääkimiste põhjal soovitas vallavanem delegaatideks kinnitada Alar Palla j
a Jaanus Moosese. Volikogu esimees Irma Drenkhan seadis delegaadikandidaadiks Ivar Tedrema.
Vallavolikogu otsustas nimetada maarahva kongressi delegaatideks Alar Palla, Jaanus Moosese ja Ivar Tedrema.
Eesti maarahva viies kongress toimus Paides 8. oktoobril 2010.
Kambja lasteaia Mesimumm arengukava kinnitamine
Volikogu otsustas kinnitada Kambja lasteaia Mesimumm arengukava aastateks 2011-2013.
Vallavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistati Kambja vallavolikogu 26. märtsi 2009 määrus nr 81 (muudetud Kambja vallavolikogu 23. juuli 2009 määrusega nr 85) “Koolide ja lasteasutuste pedagoogide töötasustamine”.
Vallasekretär Reet Kiuru selgitas, et käesolevast õppeaastast hakkas kehtima uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis sellist määrust enam ette ei näe – pedagoogide töötasude alammäärad kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kehtetuks tunnistati Kambja vallavolikogu 26. märtsi 2003 määrus nr 13 “Kambja valla tänavakaubanduse rakendusliku korra kehtestamine”.
Vallasekretär Reet Kiuru: „Kambja valla tänavakaubanduse rakenduslik kord kehtestati 2003. a kehtinud tarbijakaitseseaduse §11 lõike 3 alusel. Nimetatud tarbijakaitseseadus tunnistati kehtetuks 15. aprillil 2004 ja riigikogu võttis vastu uue tarbijakaitseseaduse, kus vastav volitusnorm puudus.
Tänavakaubandust reguleerib 2004. a vastu võetud kaubadustegevuse seadus, kus on selleks eraldi peatükk 5 „Tänava- ja turukaubandus ning kaubandus avalikul üritusel“. Antud valdkonna täiendava reguleerimise vajadus puudub.”
OÜ Cambi põhikirja muutmine
Peagi toimuva euro kasutuselevõtu tõttu oli vajalik muuta 100% Kambja valla osalusega osaühingu Cambi põhikirja.
Osaühingu miinimumkapitali suurus on 15 595 eurot (seni 244 000 kr), maksimumkapitali suurus on 62 380 eurot (seni 976 000 kr).
OÜ Cambi osakapitali suurus on 24 542 eurot, osa iga 1 euro annab ühe hääle.
OÜ Cambi põhikirja lisati ka kaks uut tegevusala:
- orgaaniliste ainete kompostimine;
- veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.
Vallavolikogu otsuse muutmine
AS Emajõe Veevärk taotlust arvestades otsustas vallavolikogu, et 17. septembri 2009 otsuse nr 223 „Nõusoleku andmine kinnistute koormamiseks“ punkt 1.3. sõnastatakse järgmiselt:
„1.3. Vana-Kuuste küla Kuuste põhikooli, katastritunnus 28204:004:0189, kinnistusregistriosa 4405104, isikliku kasutusõiguse alad 615 m2 ja 747 m2.“
„Kambja valla arengukava aastateks 2007 – 2016“ 2009. a ülesannete täitmise aruanne
Volikogu vaatas üle ja otsustas kinnitada “Kambja valla arengukava aastateks 2007-2016” 2009. aasta ülesannete täitmise aruande.
Kambja valla arengukava aastateks 2007 – 2016 tegevuskava muutmisettepanekute heakskiitmine ja suunamine avalikule väljapanekule
Volikogu otsustas kiita heaks Kambja valla arengukava aastateks 2007 – 2016 tegevuskava muutmisettepanekud ja esitada need avalikule väljapanekule.
Avaliku väljapaneku kestuseks määrati 1. november – 22. november 2010 ja avaliku väljapaneku kohtadeks Kambja vallakantselei ning Kambja valla veebileht.
Avalikul väljapanekul tehtud ettepanekute arutelu toimub 6. detsembril 2010. a kell 17:00 vallamaja saalis.
Vallavolikogus alustas tööd uus liige
28. oktoobril 2010 alustas volikogu esimees Irma Drenkhan istungit teatega, et volikogu koosseisus on toimunud muudatus.
Esimees luges ette Kambja valla valimiskomisjoni otsuse volikogu liikme volituste peatumise ja asendusliikme määramise kohta. Jane Jakobsoni asemel on saanud volikogu liikmeks Jaanus Jõelaid.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lg 2 p 4 alusel peatuvad volikogu liikme volitused, kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud.
Vallavara tasuta kasutusse andmise aja pikendamine
Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a otsusega anti Kambja alevikus Kesk tn 8 asuva hoone esimene korrus viieks aastaks tasuta kasutada MTÜ ZZ Noortekale sihtotstarbega kasutada ruume avatud noortekeskusena ja noorsootööks vajalikel eesmärkidel. MTÜ on jätkanud ruumide kasutamist ja soovib pikendada kasutusõigust veel viie aasta võrra.
Volikogu otsustas pikendada Kambja alevikus Kesk 8 asuva hoone esimese korruse tasuta kasutusse andmise aega MTÜ ZZ Noortekas’ele kuni 31. detsembrini 2015. a.
Vallavanem Ivar Tedremad volitati sõlmima ruumide tasuta kasutamise lepingut.
Teederegistri muutmine
Volikogu otsustas viia sisse täpsustused ja täiendused ning kinnitada kohalike teede nimekirja.
Vallavalitsusel tuleb kanda täpsustatud andmed riiklikku teederegistrisse.
Sotsiaaltoetuste suurused 2011. aastal
Volikogu kehtestas sotsiaaltoetuste suurused 2011. aastal:
- lapse sünnitoetus 190 eurot (tänavu 3000 kr);
- lapse aastaseks saamise toetus 130 eurot (tänavu 2000 kr);
- alushariduse toetus 65 eurot (tänavu 1000 kr);
- kooliminekutoetus 65 eurot (tänavu 1000 kr);
- kooli lõpetamise toetus 65 eurot (tänavu 1000 kr);
- üliõpilastoetus kuni 30 eurot kuus (tänavu 500 kr);
- eakate inimeste sünnipäevatoetus 30 eurot (tänavu 500 kr);
- Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetus 25 eurot kuus (tänavu 350 kr);
- sõjaveterani toetus 95 eurot (tänavu 1500 kr);
- kütusetoetus 30 eurot (tänavu 500 kr);
- matusetoetus 95 eurot (tänavu 1500 kr);
- täiendav kütusetoetus kuni 65 eurot (tänavu 1000 kr).
Maamaksu kehtestamine
Volikogu kehtestas, et alates 1. jaanuarist 2011. a on maamaksumääraks 1,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Vallavalitsus oli maamaksu kehtestamise määruse eelnõule lisanud seletuskirja:
„Kambja vallas on aastate jooksul kehtinud üldine maamaksuprotsent 1.2 – 1.5% (2010. a – 1.5%), haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksuprotsent 0.7 -1.0% (2010. a – 1.0%).
Kambja vallas 2010. aastal kehtinud maksumäärade 1.0% haritavale maale ja looduslikule rohumaale ning 1.5% kõikidele teistele kõlvikuliikidele korral maamaksu jagunemine kõlvikuliselt on järgmine:
mkliik nimetus pind maks
MH haritav maa 5594,39 209783
MR looduslik rohumaa 3073,48 30712
MMU muu maa 2513,56 25061
ÕM õuemaa 232,33 228908
MM metsamaa 7468,25 523480
Ä ärimaa 0,05 75
L transpordimaa 37,88 35
E elamumaa 1,05 161
Vastavalt keskkonnaministri 30. novembri 2001. a määrusele nr 50 on Kambja valla haritava maa keskmine maksustamishind 3700 krooni/hektar, loodusliku rohumaa keskmine maksustamishind 1100 krooni/hektar, metsamaa keskmine maksustamishind 4700 krooni/hektar, muu maa keskmine maksustamishind 800 krooni/hektar. Õuemaa, elamumaa ja ärimaa maksustamishind
vastavalt asukohale 80 000 – 120 000 krooni/hektar ning tootmismaa esimese hektari, maksustamishind 20 000 krooni/hektar, üle selle 4200 krooni/hektar.
Maa maksustamishinnad maatulundusmaal 1993. a hindamise alusel olid:
- haritav maa (keskmine) – 6700 kr/ha;
- looduslik rohumaa (keskmine) – 1626 kr/ha;
- metsamaa (keskmine) – 4527 kr/ha;
- muu maa (keskmine) – 1070 kr/ha.
Maa maksustamishinnad maatulundusmaal 1996.a hindamise alusel olid:
- haritav maa (keskmine) – 3400 kr/ha;
- looduslik rohumaa (keskmine) –
700 kr/ha; - metsamaa (keskmine) – 5100 kr/ha;
- muu maa (keskmine) – 500 kr/ha.
Eeltoodu põhjal võib öelda, et maksustamishinnad metsamaa puhul on püsinud enam-vähem ühesugused kogu taasiseseisvusaja vältel, haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul on võrreldes 1993. aastaga langenud.
Maamaks hetkeseisuga hektari kohta on:
- metsamaal – 70.50 krooni/hektar;
- haritaval maal – 37 krooni/hektar;
- looduslikul rohumaal – 11 krooni/hektar;
- muul maal – 12 krooni/hektar.
Seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmeks on toetused põllumajandusele kasvanud.
Kuni Liiduga liitumisena oli enim hinnatud kõlvik (tehingutes) metsamaa, siis praeguseks on see haritav maa (hinnaklass Kambja vallas 20 000 – 25 000 krooni/hektar). Sama nähtub ka maa rendihindades: kui 10 aastat tagasi anti põllumaad kasutusse tasuta või maamaksu tasumise eest, siis praegune põllumaa rendihind Kambja vallas on 200-500 krooni/ha, s.o. keskmine 10-kordne maamaks.
Vallavalitsuse ettepanek 2011. aastaks on ühtlustada maamaks 1.5 protsendi juures kõigi kõlvikute jaoks, tegemata erandit ka haritavale maale ja looduslikule rohumaale.
Seega oleks keskmine maamaks hektari kohta kõlvikute lõikes järgimine:
- metsamaa – 70.50 krooni/hektar;
- haritav maa – 55.50 krooni/hektar (orienteeruv tõus 18 krooni /hektar);
- looduslik rohumaa – 16.50 krooni/hektar (orienteeruv tõus 5.50 krooni/hektar);
- muu maa – 12 krooni/hektar.
Kogu valla ulatuses oleks juurdekasv ca 120 000 krooni (sellest ca 105 000 krooni haritava maa arvelt ja ca 15 000 krooni loodusliku rohumaa arvelt).
Toivo Ärtis