Kui ma kolm nädalat tagasi rääkisin lastele sellest, et me võiksime puudust kannatavate perede jõululaua tarbeks münte koguda, ei ütelnud keegi: „Milleks? Ei! Mina ei too.“
Kui ma kolm nädalat tagasi rääkisin lastele sellest, et me võiksime puudust kannatavate perede jõululaua tarbeks münte koguda, ei ütelnud keegi: „Milleks? Ei! Mina ei too.“
Eriti pani Unipiha kooli lapsi mõtlema mu lapselaste 5-aastase Kusti ja 2-aastase Hele heategu. Viisin neile ühel nädalavahetusel külakostiks mandariine ning banaane. Kui me lõunalauas neid koorisime, jutustasin ma oma tütrele Liisile Toidupangast. Sellest et otsustasime emaga oma viis aastat kogutud mündid suures hoiupõrsas mitte eurodeks vahetada ja Kustile ranitsatoetuseks anda, vaid annetada need puudust kannatavate perede tarbeks.
Järgmise päeva hommikul tõid Hele ja Kusti mulle riidetüki sisse mässitud mündid. „Taadu! Need on sulle,“ kilkasid nad rõõmsalt. Kaalusin münte peopeal. Riidenartsu mähitud mündid olid üsna rasked. Kui hiljem need matemaatika tunnis Laura ja Liisu (2.kl.) abiga üle lugesime, saime, et Kusti ja Hele olid annetanud 50 krooni ja 40 senti.
Nii hakkasidki meie kooli lapsed koguma münte hoiupõrsasse. Kirjutasin ühel päeval 3.-4 klassi matemaatika tunnis tahvlile arvu 20 000. Just nii palju lapsi Eestimaal peavad täna kannatama tühja kõhtu. Taavi (3.kl.) vaatab seda arvu ja ütleb mõtlikult : “See on väga suur arv.“ Ja sosistab mulle siis vaikselt: “Ma hakkasin siis münte koguma, kui sa Helest ja Kustist rääkisid. Homme toon kooli.“
17.novembril pärast Auras ujumas käimist viisime mündid ja 5 kg kaaluva hoiupõrsa SEB Panka. Pangas ootasid meid turvatöötajad ning PM fotograaf Elina Randoja. Pisut hiljem liitub lastega ka Unipiha kooli vilistlane näitleja Maarja Jakobson.
Ligi poolt tundi kulus selleks, et lasta osa münte SEB Panga saalis asuvasse Toidupanga hoiukarpi, suurem osa aga lugeda üle masinal.
Kokku annetasid Unipiha Algkooli lapsed, lapsevanemad ja õpetajad sel päeval Toidupanka 1102 krooni 50 senti.
Kui ma tagasiteel bussis lastelt küsisin: „Kas kahju polnud nii suurt hulka sente ära anda?“ Kõlas vastuseks kindel: “Ei!“
Suur aitäh kõikidele lastele ja nende vanematele, kes pidasid vajalikuks teha oma mündiannetus puudust kannatavate laste heaks.
Lembit Jakobson
Unipiha Algkooli õpetaja