Vabatahtlikud seltsilised teevad tuju heaks ja meele rõõmsaks

819
Foto: Vabatahtlik Seltsiline

Mis on vabatahtliku seltsilise projekt?

Projekt „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemi“ ehk suupärasema nimetusega „Vabatahtlik seltsiline” on suunatud peamiselt eakate 65+ ja erivajadusega täiskasvanud inimeste abistamiseks. Eesmärgiks on pakkuda vabatahtlike näol mõnusat seltsilist, kellega jutustada, jalutamas käia ning kes saab oma abi ja tuge pakkuda erinevate igapäevatoimetuste hõlbustamiseks. Projekti viiakse ellu kõikides Eesti valdades, tehes koostööd kohaliku omavalitsuse, külaseltside, vabatahtlike organisatsioonide ning hoolekandeasutustega.

Kes on vabatahtlikud seltsilised?

Vabatahtlik seltsiline on inimene, kellel on veidi vaba aega ning soov seda sisukalt ja teisi aidates veeta. Sellesse rolli sobib igaüks, kellel on siiras tahe meid ümbritsevate inimeste elu lihtsamaks ning värvilisemaks muuta. Seltsiline võib olla noor, kes tunneb, et eakate elukogemusterohke seltskond võimaldab ka oma elu teistmoodi näha, või aktiivselt toimetav eakam inimene, kellel on puudu eakaaslastega suhtlusest. Seltsilised ise saavad projekti raames vajalikke koolitusi ning tuge, et toime tulla kõikide tekkida võivate väljakutsetega. Koos luuakse toimiv ja jätkusuutlik võrgustik, mille abil saavad abi inimesed, kes sellest kõige enam puudust tunnevad.

Keda saavad seltsilised oma aja panustamisega toetada?

Projekti raames aitame eakaid 65+ ja erivajadusega täiskasvanuid, kes tunnevad, et elu võiks olla mitmekesisem ja rõõmsam. Seltsilised pakuvad tuge neile, kes ehk ei julge või taha üksinda kodust väljas liikuda, poes või arsti juures käia. Koos saab käia ka raamatukogus, kohvikus või lihtsalt looduses jalutades ilusat ilma nautida. Kui puudu on ennekõike mõnusast vestlusest, siis on hea teada, et seltsiline on vaid telefonikõne kaugusel. Me kõik vajame suhtlust ja koos veedetud aeg suurendab turvatunnet ja vähendab üksindust. Meie kõigi jaoks on tähtis tunda, et meist hoolitakse.

Millised võivad olla seltsilise ja seltsitatava ühised tegevused?

Ühistegevused seltsilise ja seltsitatava vahel võivad olla väga erinevad. Tegemist võib olla jalutuskäigu, poekülastuse või koos kohvikus ja teatris käimisega. Sageli on selleks sisukas telefonivestlus või mõnus hommikukohv, mille kõrvale päevakajalisi teemasid arutada. Koos saab toitu valmistada, lilli istutada ning muid koduseid toimetusi teha. Ühised tegevused kasvavad sageli välja ühistest huvidest ning ka vajadustest. Ka koos toimetamise sagedus pannakse paika nii, et see oleks sobiv mõlemale osapoolele.

Kuidas mina saan end seltsiliseks pakkuda või oma abi vajavast lähedasest teada anda?

Kui sinus tekkis huvi vabatahtliku seltsilise rolli vastu või tahaksid veel veidi lisainfot, siis võta julgesti ühendust piirkondliku koordinaatoriga. Ühendust võtma on oodatud ka eakad, kes vajaksid igapäevatoimetuste tegemisel veidi abi, tuge või lihtsalt mõnusat vestlust. Ootame kõnesid ka eakate lähedastelt, kes tunnevad, et ise ei jaksa oma vanaemale või vanaisale temale vajalikul määral abiks olla. Võta ühendust Tartumaa koordinaatori Triin Fedotovaga triin.fedotova@gmail.com; telefon 5635 1078. Koos aitame neid, kes seda kõige enam vajavad.

Teabepäevad

Kui soovid lisateavet Vabatahtliku Seltsilise projekti tegevuste kohta Kambja vallas, siis projekti teabenurgake on avatud 5. juunil Uhtis toimuval Perepäeval. Huvilised on oodatud ka Vabatahtliku Seltsilise infotundidesse:

  • 8. juunil kell 10.00 Kambja teenuskeskuses (Kesk 2, Kambja (nö endine vallamaja));
  • 14. juunil kell 18.00 Tõrvandi raamatukogus (Ringtee 1, Tõrvandi).
Kino maale
EelmineTartus alustab sügisel erivajadustega lastele mõeldud kogupäevakool – Karolini kool
JärgmineSüdamekuu Laululinnu lasteaias