Erametsaomanik: plaan on panna kaasikusse kasvama 10 000 pässiku tüüblit

Esimest korda luges metsaomanik Tarmo Tõntsu chaga ehk musta pässiku kasvatamise ja tarbimise kohta Ameerika ajakirjandusest. Just Alaska piirkonna kogemus innustas teda teemat süvitsi uurima ja ka ise musta pässikut kasvatama. See on seeneliik, mis kasvab peamisel kasepuu otsas, millelt ta omandab kõikide teiste taimede ja seentega võrreldes kõige enam tervist toetavaid bioaktiivaineid.

Tarmo hakkas uurima, kuidas seent ise enda kaasikus aretada. „Jõudsin juba ka nii kaugele, et musta pässikut endast puurisin välja tüübli moodi asjad, tahtsin hakata neid istutama,“ kirjeldab mees plaane, mis tundusid esmapilgul kavalad.

Peagi selgus, et musta pässiku paljundamine nii lihtsalt ei käi. Vaja on eoseid, mida seen hakkab lennutama alles pärast peremeespuu surma. Seetõttu on üsna harv nähtus ravimseent oma silmaga metsas kohata – hinnanguliselt on looduses ainult üks musta pässiku seen 10 000 – 20 000 kasepuu kohta.

Soov oma metsas musta pässikut kasvatada ei andnud rahu

Teema jäi küll aastakeseks soiku, kuid siis sattus Tarmo lugema eestikeelset artiklit, mis tutvustas Eesti ettevõtet OÜ Chaga. Toiduainetööstuse pärusmaaks on justnimelt musta pässiku ravimseenest tehtava eliksiiri tootmine, mida nad ka ise Eestis kaasikutest kasvatavad. „Ja siis oli juba lihtne edasi minna,“ kirjeldab Tarmo. „Hakkasin ennast kursis hoidma nende artiklite ja kodulehtedega.“ Õige pea võttis ta kontakti OÜ Chaga esindajaga, kes oli meeldivalt üllatunud Tarmo põhjalikust eeltööst ja ettevalmistusest.

Ja nõnda jõudis Tarmo avastuseni, et vajaminevad tüüblid on juba olemas ja musta pässiku eostega nakatatud. Tänaseks on metsaomanik pannud enda metsa kasvama 1500 musta pässiku tüüblit, kuid eesmärk on veelgi suurem: „Loodaks mingi 10 000ni jõuda,“ tutvustab Tarmo suuri plaane. Esimese 500 tüübli paigaldas mees iseseisvalt kaks aastat tagasi jaanuaris, kui oli hästi pehme talv ja pidevalt oli sula. Ülejäänud 1000 paigaldas Tarmo juba koos lastega kevadel: „Kes toksis ja kes vahatas ja kes märgistas.“

Enda metsa musta pässiku saagiga priisata ei saa

Enda metsast leitud mustast pässikust on mees teinud tervist toetavaid jooke juba mitmeid aastaid. „Alaska poolne kirjandus ongi see, mismoodi ma hakkasin keetma ja kuivatama ja tegema,“ kirjeldab ta. „Mõnedele olen oma tehtud jooki andnud ja kiidetakse.“ Kuid enda metsast korjatud saagiga priisata ei saa.

Nõudlus ravimseent sisaldavate toodete vastu on suur ning seetõttu vajab ka OÜ Chaga eliksiiride tootmiseks Eesti metsaomanike abikäsi, kes on nõus enda metsas musta pässikut kasvatama ja saaki ettevõttele edasi müüma. Just seetõttu annab toiduainetööstus kõikidele musta pässiku tüüblite ostjatele kaasa garantii saak aastate pärast tagasi osta ja nõnda metsa alternatiivselt väärindada.

Uus hobi tavapärase metsamajandamise kõrvale

Igapäevaselt klaasitööstuses töötavale Tarmole kuulub 16 hektari suurune metsaala Jõgeva maakonnas. Metsaomanik sai temast kunagise isakodu pärimisega: „Mingi osa oli metsa ja siis olen siit kõrvalt järjest tükke juurde ostnud.“ Pärast musta pässiku 20 aasta pikkust eluiga on plaan metsa majandamisega jäänud Tarmol varasemaga võrreldes samaks. „Normaalne majandamine, ega mis seal muud midagi. Need tööd, mis vaja teha, need teen,“ kirjeldab metsaomanik.

„Minu jaoks on mets mingil määral tuluallikas ja huvitav hobi ja töö ka,“ tutvustab Tarmo oma metsa, kus ta igal nädalavahetusel jalutustiiru teeb. Ka kodu asub põhimõtteliselt oma metsa kõrval. „50 meetrit ja olen juba esimeste tüüblite juures. Kõik on kontrolli all,“ selgitab Tarmo. Tänaseks on tüüblid ilusasti kasvama läinud. „Otsad on juba mustad ja sellised kergelt nagu kobrutavad. Noh eks see aasta peaks esimesed nupud välja tulema,“ avaldab Tarmo lootust.