5. juunil kell 19.00 algab Tartu ülikooli staadionil Tartumaa tantsupidu „Päev Emajõel”. Tantsupidu korraldab MTÜ Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit; idee autor ja projektijuht on Hegert Leidsalu ning kunstiline juht on Külli Petersell.
Teame ju kõik, et Emajõgi on Tartumaad läbiv jõgi, sümbol ja vaatamisväärsus. Lisaks on Tartu linn tuntud kui Emajõe Ateena. Ilmselt pole tartumaalast, kel poleks jõega oma seoseid või mälestusi. Emajõgi voolab terves ulatuses Tartumaa piires, jagades maakonna kaheks, samas seda veel tugevamini ühendades.
Tantsupeo idee autor ise on öelnud, et Emajõgi pakub meile uskumatult palju silmailu ning võimalusi veeta oma aega koos temaga: jalutada kaldapealsetel, ujuda või sõita paadiga, kalastada jne. Kuid samas peidab ta endas ka ohte: ettearvamatu põhi, ebaselge vesi, soised kaldad ja üleujutused. Leidsalu selgitab, et jõgi ühendab meid sellega, et on olemas ja voolab, isegi kui me sellele igapäevaselt ei mõtle, kuid nüüd toobki ta jõe metafoori välja sellega, et on aeg sellele mõelda ja jõerütmis tantsida. Pidu kannab endas igikestvaid väärtusi, olgu selleks siis hoolivus, armastus, looduslähedus, traditsioonid, kogukonnatunne, koostöö, usaldus, turvatunne.
Eesti rahvatants on osa meie vaimsest kultuuripärandist. Rahvatantsu all mõtleme nii põlvest põlve edasi antud pärimustantse kui ka rahvuslikus laadis loodud autoritantse. Pärimustants on folklooriliik, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks ning kindel fikseeritud kuju. Tartumaa tantsupeol tulevad esitamisele küll autoritantsud, kuid põhisammud, põhitõed, oskused on põhiliselt ikkagi meie oma eesti folkloorsete tantsude ja teadmiste põhjal loodud.
Peol astuvad üles Tartumaal tegutsevad tantsurühmad mudilastest kuni eakateni, kokku ligi 2000 rahvatantsijaga. Elva vallast osaleb peol 9, Kambjast 6, Kastrest 3, Luunjast 2, Nõost 3, Peipsiäärest 7, Tartu vallast 7 ja Tartu linnast 74 kollektiivi. Praegune tendents näitab, et väiksematest omavalitsustest osalevad peol enamasti täiskasvanute kollektiivid. Lasterühmasid (v.a mudilased) osaleb peol kõikide valdade peale kokku 11 kollektiivi, Tartu linnast aga 34 lasterühma (v.a mudilased). Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri valdkondliku andmekogu põhjal on rühmi maakonnas enamgi, kuid kõik ei osale Tartumaa tantsupeol.
2023. aasta XIII noorte tantsupeole on Tartu maakonnast (v.a Tartu linn) registreerunud 14 lasterühma, mis näitab, et lasterühmi tuleb maakonda juurde.
Juhin tähelepanu, et 2023. aastaks on välja kuulutatud liikumisaasta, mille eesmärk on tekitada rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Rahvatants on kindlasti üks võimalus tuua tähelepanu tervisele ja liikumisharrastusele. Teadagi ei käi kollektiivid lihtsalt iganädalaselt koos tantsimas, vaid üheskoos harrastatakse teisi liikumisviise, käiakse ühistel jalgratta-, suusa-, kanuumatkadel ning kaasatakse ka oma perekonnad liikumisse. See kõik on suurepärane, kuid meie ühine eesmärk peab olema kindlasti rahvatantsu järelkasvu tagamine. Seega kutsun üles kõiki omavalitsusi, haridusasutusi, tantsupedagooge ja –õpetajaid kaasama noori meie pärandi hoidmise väärtustamisse. Lastevanematel palun aga nendel teemadel ka kodus rääkida, sest midagi uut ei saa sündida, kui me ei mäleta oma pärandit. Meie suur soov on, et eesti kultuurimälu oleks hoitud ja hinnatud ning see kõik saab ju alguse juba kodust.
Kambja vallast osalevad 5. juunil maakonna peol
- B-segarühm Eesti Lennuakadeemia rahvatantsurühm „Päkkpöörd“ Heleri Kängsepp, Marius Aave
- Mudilasrühm Tõrvandi Lasteaia Rüblik “Sipelgad” Egle Tintse
- Mudilasrühm Ülenurme lasteaed Nurmepesa „Liblikad“ Lia Piir, Jelena Jõgi
- Mudilasrühm Ülenurme lasteaed Nurmepesa „Pintselsabad“ Lia Piir, Jelena Jõgi
- Naisrühm Kambja naisrühm „Vikertiimer“ Heleri Kängsepp
- Naisrühm Reola naisrahvatantsurühm Karin Peda
