Maantee ehitamine mõjutab enim Räni, Lemmatsi ja Külitse elukeskkonda
Jõhvi – Tartu – Valga maantee km 138,4 – 152,0 maantee ehitamisest on räägitud juba aastaid, kui mitte aastakümneid, sest on „reaalne“ vajadus sõita kiiresti Tartust Elvasse. Tee ehitamisest kõige enam mõjutatud alad jäävad trassi rajamisel Räni, Lemmatsi ja Külitse piirkonda.
Elanikud väljendasid oma rahulolematust 10. märtsil Tõrvandis Ringtee 1 toimunud „Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga projekteerimise, Tartu – Nõo lõigu eelprojekti“ keskkonnamõjude hindamise (KMH) programmi avalikul arutelul, kui tutvustati eelprojekti keskkonnamõjude hindamist. Tutvustamisele järgnenud arutelul näitasid kohalikud elanikud välja muret projektlahenduse mastaapsuse ja sellega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude pärast nende elukeskkonnale.
Transpordiamet selgitas: „Transpordiameti suurem ja laiem eesmärk on tervikliku üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvate põhimaanteede võrgustiku tagamine. Põhimaanteede eesmärk on pakkuda sujuvat ja ohutut võimalust liikuda suuremate linnade ja piiripunktide vahel.“
Jõhvi – Tartu – Valga maantee kuulub TEN-T võrgustikku ning on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee ehk üleeuroopalise teedevõrgu tee. TEN-T teed on mõeldud riikideülese kaupade ja reisijate veo ohutumale ja kiiremale liikumisele, tagades paremat konkurentsivõimet üle Euroopa. Sellistel teedel on eesmärgiks ohutuse parendamine (sealhulgas kavandades keskpiirdeid ja eritasandilisi liiklussõlmi) ning tagades sujuvamat liikumist, mis vähendaks vajadust ohtlikeks möödasõitudeks ja kiirendamisteks. Praegusel hetkel on Tartu – Nõo lõigul palju ohtlikke ristmikke. Kõrge liiklussageduse tõttu on liiklus nendel häiritud ning vasakpöörete sooritamiseks võetakse ette põhjendamatuid riske. Ristmike ümberehitamine (näiteks ringristmikeks) ja kiiruste alandamine ei ole lahendus, sest mitte piisavalt kiired ja sujuvad transpordiühendused võivad viia tulemuseni, et Tartust ümbersõiduks on vaja hakata tulevikus otsima uusi marsruute. Olemasolev marsruut ei taga piisavalt sujuvat ja ohutut võimalust liigelda ning selle tulemusena hakatakse kasutama põhimaanteede asemel lähedal asuvaid kõrvalmaanteid, mis ei ole mõeldud läbiva liikluse teenindamiseks.
Projekti koostamise eesmärk on kasvava liiklussageduse olukorras tagada ohutu liiklemine erinevate liikumisviiside ja liiklejate (sõiduautod, veokid, ühistransport, kergliiklejad, metsloomad jne) jaoks. Piirkonna elanikele tagatakse vajalikud ligipääsud mahasõitude ja juurdepääsuteede näol. Erinevate liikumisviiside soodustamiseks ja ühistranspordi kättesaadavuse tagamiseks kavandatakse projektiga vajalikud ja nõuetekohased bussipeatused, mis ühendatakse kergliiklusteega. Ohutud teeületused tagatakse kas sõlmede/ristete kaudu või eraldi jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tunnelite kaudu.“
Tartu – Nõo lõigu ümberehitamise vajalikkust ning perspektiivset asukohta on käsitletud Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ ning kehtivates Nõo ja Kambja valla üldplaneeringutes.
Ülevaate projektlahenduse hetkeseisust tegi OÜ Tuulekaru/OÜ Skepast&Puhkim teeprojekteerija Elian Remmelkoor, keskkonnamõjude hindamise programmi tutvustas ja avalikustamise perioodil esitatud küsimuste, ettepanekute ja vastuväidete lühiülevaade andis OÜ Skepast&Puhkim KMH ekspert Veronika Verš.
Praeguste plaanide järgi peaks tee ehitus algama 2027. aastal.
Vald eelprojektiga täiel määral nõustuda ei saa
Abivallavanem Alar Arukuusk võtab teema kokku: „On täiesti selge, et piirkond vajab mugavaid liikumisvõimalusi, kuid mitte ainult kiirtee jõudmiseks Tartu linna, vaid ka piirkonna kohalikele elanikele igapäevasteks liikumisteks.
Kuna selle tee rajamine toimub suures osas Kambja valla territooriumil, siis oli palve, et nõutav keskkonnamõjude hindamise programmi tutvustav avalik arutelu toimuks just meie vallas. Positiivne oli näha, et huvilisi oli kohal palju COVID tõendi esitamise nõudest hoolimata. Vabandan siinkohal nende ees, kes arutelule ei pääsenud, sest neil ei olnud tõendit kaasas.
Pean tunnistama, et valla visioon lahendusest on tegelikult teistsugune, sest maanteed planeeritavad ümberehitustööd mõjutavad elu- ja ärikeskkonda. Oleme transpordiametile juba varem esitanud elanike seisukohad. Kambja valla üldplaneeringute kohaselt on liiklemine äri- ja tootmisalade planeeritud põhimõttel, et liiklust läbi elamualade ei suunata. Praeguse eelprojekti lahenduse järgi aga on Räni aleviku elamurajoonist transport suunatud äri- ja tootmisaladele.
Räni aleviku elanikud on omapoolse nägemuse koondanud elanike vajadusi arvestades, nad tegid ettepaneku, et lõiku Tartust kuni Leilovi tee ristmikuni ehitusseadustiku § 92 lg 2 ja 3 kohaselt käsitletaks tänavana, mitte formaalselt maanteena. Elanikud peavad oluliseks, et transpordiamet lähtuks teelõigu puhul linnatänavate standardist, sest see on piirkonna arengut ettevaatavalt hinnates adekvaatseim lahendus. See nägemus kajastub muuhulgas Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+. Maakonnaplaneering käsitleb Räni alevikku tiheasustusalana, nimetades seda üheks suuremaks Tartu eeslinna-alaks.
Samasugused probleemid on ka Lemmatsi ja Külitse piirkonnas, kus planeeritava kiirtee rajamisega suletakse mitmed olulised suurtest elamurajoonidest väljuvad teed. On selge, et tegelik Tartu linnaga piirnev tiheasustus algab juba lähiajal sellel suunal Külitsest ja ei ole õige planeerida sinna nii mastaapset suurel kiirusel läbitavat kiirteed, halvendades sellega suuresti kohalike elanike elukeskkonda.
Loodame siiski, et transpordiamet leiab võimalusi arvestada ka kohalike kogukondade ettepanekutega projekti realiseerimisel.“
KRISTI KULL,
valla arendusjuht
