Tea Pijon
12.11.1937 – 21.03.2018
Oleme siin maises elus ilma jäänud ühest heast ja ustavast kaaslasest, kelle peale võis loota, kellele võis kurta, kes lohutas, kes mõistis, kunagi ei noominud ega laitnud, vaid andis nõu, oli toetav, salliv ja ikka positiivne. Tea oli väga tagasihoidlik, saatusega leppinud, ülimalt abivalmis ja heasoovlik. Ise arvas ta, et kogu elu jooksul on tal õnne olnud ning tema teele on sattunud väga palju häid inimesi, kes on teda hädas aidanud. Ja tema – tema aitas kõiki hädalisi ja abivajajaid. Oli ta ju hell hoidjatädi paljudele ülenurmekatele, aga samuti ei raatsinud ta ära öelda väetite vanainimeste abistamisest. Kui raske haigus teda ennast tabas, polnud meist kellestki imearsti…
Tantsumemmede ringiga liitus Tea 1993. aasta veebruaris, kui ta oli otsustanud Ülenurme lasteaiast väljateenitud pensionile jääda. Tea tegi kõike ülikorralikult: keerulised tantsusammud kirjutas ta paberile ja õppis kodus selgeks, kui proovis päris hästi meelde ei jäänud. Teale võisime alati loota, et tema oskab ja teab ning ei eksi kunagi.
Samuti meeldisid talle rõõmsad värvid – nagu trotsiks oma raskele saatusele. Nii said kõik laulu- ja tantsumemmed endale uhked Tea tikitud tanud ja taskud, lisaks ka prillitoosid. Ja sünnipäevakinkideks Tea mustritega kaunid tikitud seelikud, kampsunid, pluusid, jakid, vestid, padjakatted, linikud, tekid ning kootud vaibad kaunistavad nii endiste kui praeguste laulu- ja tantsumemmede kodusid. Tea 80. sünnipäevaks seadsime kokku tema tööde näituse, mis valmistas talle üllatust ja rõõmu. Sünnipäeval tantsisime veel koos vanu ring- ja laulumänge, mida nooremad sünnipäevakülalised polnud ei kuulnud ega näinud. Tea tundis suurt rõõmu tütre perest, oli vaimustatud lastelaste tegemistest ning imetles väikest lapselapselast.
Aastalõpu viimases tantsumemmede proovis saime teada tema haigusest ja ta oli leppinud oma saatusega. Tea sõitis Hiiumaale tütar Le juurde tervist parandama, lootes, et aeg annab arutust… Kuid läks teisiti… Meie head kaasteelist ja Ülenurme vallas esimesena aasta inimeseks valitud tädi Tead ei ole enam meiega.
Me oleme kõik Sulle tänulikud, et Sa olid meile toeks ja abiks ning rikastasid meie teed heasoovliku ning abivalmis kaaslasena. Samuti õpetasid Sa meid tundma rõõmu ja olema õnnelik väikeste asjade üle.
Olgu Sul päikest seal pilvede taga!
Reola kultuurimaja laulu- ja tantsumemmed ning juhendaja Karin
