Olen juba mitmeid aastaid muu töö kõrvalt käinud ka koolides rääkimas turvalisest internetikasutusest. Ammu juba olen kõrvale heitnud roosad prillid, et meil siin Eestis ei ole olukord (veel) kontrolli alt väljunud ja meie lastega midagi halba juhtunud ei ole. Koolist kooli käies olen kuulnud järjest jahmatavamaid lugusid, kuidas on langetud n.ö netitrollide lõksu, usutud deepfake’i*, libauudiseid ja suureks kurvastuseks olen kuulnud ka lugusid, kus lapsed on olnud osalised mängudes, mille lõppeesmärk on lausa surm. Õnneks selliselt lõppenud juhtumeid ma Eestis siiski ei tea, mujal maailmas on neid aga küll.
Mul on oma peres kolm last: 10-aastane tüdruk ning 6-aastased kaksikud poiss ja tüdruk. Tuleb tunnistada, et ka nemad on nutiseadmetega juba kursis, kuid seda siiski väga kontrollitult. Väiksemate mängud ja vaatamised on klassikalised n.ö laste tasemel meelelahutused. Suurem tüdruk aga liigub internetis palju vabamalt ringi ja seal nähtu tekitab temas mitmeid küsimusi.
Tasuta internetiturvalisuse loeng Kambja valla lastele
Sellest ja praegusest eriolukorrast tulenevalt otsustasin teha 4. märtsil Kambja valla lastele ja noortele Tõrvandis tasuta internetiturvalisuse loengu. Kohal oli umbkaudu 40 last ja paar täiskasvanut. Lapsed olid toredad, esitasid küsimusi ja töötasid kaasa. Aitäh neile!
Minu töö ongi igapäevaselt sotsiaalmeediakanalites ringi liikumine ja näen suureks kurvastuseks, et sõjateemadega seotud olukord läheb aina hullemaks. Sellest tulenevalt soovin leida ka kohalike koolidega ühise keele ning teha veel paar turvalist netikasutust käsitlevat loengut. Loodan, et saavutame vastavad kokkulepped ja juba õige pea saame noortega neil tähtsatel teemadel arutleda.
Mida saaks sinu pere juba täna ära teha?
Lastel on käeulatuses rohkem teavet kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Tahvelarvutid, sülearvutid ja nutitelefonid on levinud koolis ja kodus, sealhulgas virtuaalõppes. Ja need seadmed ei kao, mistõttu peaksid pered interneti-ohutusest ka kodus rääkima. Järgnevalt toon välja kõige elementaarsemad punktid, mida peaks ikka ja jälle pereringis rääkima.
1. Selgita oma lapsele, mis on digitaalne jalajälg.
Ehk siis kõik, mida sa postitad täna internetti (pildid, videod, kommentaarid), see sinna ka jääb! Kõige lihtsam on seda selgitada näidete abil. Seleta lapsele, et kui ta kandideerib tulevikus tööle ja ta on väga laialt varem näiteks oma poliitilisi tõekspidamisi kuulutanud, teisi halvustavalt kohelnud või üles pannud totakaid pilte ja videoid, võib just sellest saada põhjus, mille pärast teda tulevikus tööle ei võeta.
Jah, lapsed ütlevad kohe, et keda huvitab, mida ma 5 aastat tagasi postitasin. Huvitab! Tooge näide kasvõi sellest, kuidas Eesti laulu võitnud laulja Stefani purjuspäi tehtud viie aasta tagune video nüüd taaskord päevavalgele toodi, et teda häbistada. (Pange nt Google otsingusse „Purjus Stefan Airapetjan“).
Julgusta positiivset suhtlust võrgus. Selgita oma lapsele, kui oluline on veebis viisakalt käituda. Kui sa ei räägi tuttavate ja võõrastega väljaspool netti ebaviisakalt, miks peaksid seda tegema internetis? Veebis jääb sinu sõnadest maha lausa jälg, mis levib veelgi rohkemate inimesteni ja väga kauaks.
2. Pange paika pere reeglid.
Määrake kogu pere jaoks selgelt reeglid, millist sisu võib sotsiaalmeedias jagada. Perereiside pildid peaksid jääma selleks ajaks, kui olete reisilt tagasi – pahalastele pole ju tarvis anda märku sellest, et teie kodu on tühi…
Jälgige, et pildi taustale ei jääks tundlikku teavet, mida võiks keegi ära kasutada (otsige nt Google`ist artiklit „Fenomenaalne fopaa: „Ringvaade“ näitas salajast ETV parooli).
Alati tuleb rääkida kõigiga läbi, keda samuti pildile või videole jäädvustate – kas ka nemad on nõus, et see jäädvustus internetti läheb. Siit väike näpuviibutus lapsevanematele, mille vastu ka ise olen aeg-ajalt eksinud – postita oma lastest vähem pilte! Just sina ise alustad oma lapse digitaalse jalajälje kujundamisega!
3. Mitte kunagi ei tohi jagada isiklikku teavet, ka kõige paremale sõbrale!
PIN-koodid, võtmete asukoht, telefoni parool… Tehke lapsele selgeks, et sellist infot ei tohi jagada pereringist väljapoole!
NB! Ära usalda sellist tundlikku infot ka oma parimale sõbrale. Teie teed võivad lahku minna ja siis ta ehk kasutab seda infot sinu vastu…
Lihtne näide – noormees ja neiu, suur armastus, liiga paljastavad pildid. Üks osapooltest tahab lahku minna, teine ähvardab, et kui seda teeb, avalikustab need saadetud pildid, mis olid mõeldud vaid isiklikuks kasutamiseks. See ei ole väljamõeldis! Selliseid näiteid on meil endal Eestiski mitmeid!
NB! Kui sa kõike eelnevat ei lugenud, loe vähemalt seda!
2-astmeline autentimine, 2 factor authentication, 2-Step Verification. Kas sulle on need mõisted selged? Facebook, TikTok, Google, Instagram jne, kõigil neil kontodel PEAB sul ja su lastel olema peal kaheastmeline autentimine! See on elementaarne turvareegel, mis tänaseks päevaks peab tehtud olema, kuid näen iga nädal kontosid, kus seda tehtud ei ole.
Mis see on? Kõige lihtsamalt seletades: selleks, et pääseda oma kontole, ei piisa meiliaadressi ja parooli teadmisest. Peab olema n.ö kolmas osapool, nt telefon, kuhu tuleb sulle sõnum, et kas just sina proovid praegu oma kontole sisse logida, ning alles pärast jaatavat vastust pääsed tegutsema. Seega – kui võõras saabki sinu paroolid, aga sinu telefon on sinu käes, ta kontole ligi ei pääse.
Igal suuremal keskkonnal on selline võimalus olemas. Kui sa oled pädev sotsiaalmeedias, usun, et oled ka Google´i otsinguga kursis. Kirjuta sinna otsingusse sisse need alguses mainitud terminid ja oma kasutatava keskkonna nimi (Facebook 2 factor authentication jne) ning saad lihtsad juhendid, kuidas kiirelt turvaliselt internetis olla!
Soovin sulle ja su perele turvalist internetikasutust!
*Deepfake – Süvavõltsing, mis on tehtud tehisintellekti vahenditega. Näiteks saab nii äärmiselt tõepäraselt teisendada kellegi kõne teise inimese häälega esitatuks, pildil asendada inimesi või nende riietust (või see üldse ära võtta), videos muuta inimese kõnet või käitumist. Samuti saab süvavõltsingu tehnoloogiaga genereerida libauudiseid.
BRIT MESIPUU,
vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esinaine
VL Ettevõtlik Kambja
