10. märtsil toimus Kuuste Koolis MTÜ Kuuste Meesseltsi eestvedamisel naistepäeva piduüritus. Ürituse juhatas sisse tuluõhtu Kuuste Kooli näiteringi toetuseks.
Tuluõhtu eesmärgiks oli koguda eelarvet näiteringi osalemiseks rahvusvahelisel teatrifestivalil “Kuldvõtmekesed” Petrozavodskis, Karjala Vabariigis Venemaal. See festival oleks esimene välisriigi festivali külastus Kuuste Kooli näiteringi eksisteerimise ajaloos. Artikli kirjutamise ajaks selgus ka uudis, et Kuuste Kooli näitering ja Kaija Maarit Kalvet on jällegi võitnud maakondliku ülevaatuse ja etendavad tänavust näidendit ka riigifestivalil.
Tuluõhtule panid õla alla ka Kambja vald ning puiduettevõte Raitwood. Rõõm tõdeda, et nii koolipidaja kui ka kohaliku kandi eraettevõtja väärtustavad koolinoorte loometegevust. Paari sõnaga kirjeldaksin ka tuluõhtu formaati. Õhtu tähehetk oli Kaija Maarit Kalveti lavastatud näidend Faehlmanni muistendite põhjal ehk seesama etendus, mida etendatakse aprilli lõpus Venemaa publikule. Enne etendust oli avatud teatrikohvik, käsitöölett ning õnneloos. Siinkohal võiks trafaretse ülistuskõnega jätkata, kuidas tegusad nobenäpud olid valmistanud nii õnneloosi kui ka müüki imeilusaid esemeid ja kuidas kohvikusse toodud koduküpsetised olid imemaitsvad. See jutt oleks kahtlemata täiesti õigustatud, aga jätaks tähelepanuta tegeliku põhjuse, miks tuleks 10. märtsi tuluõhtust ja kogu Petrozavodski festivali organiseerimistööst üdini vaimustuda: see on piirkonna hariduselu kvaliteedist hooliv aktiivne kogukond. Seetõttu mõtisklesksin ma 10. märtsi üritusest inspireerituna kooli ja kogukonna suhetest laiemalt ja üleüldisemalt. Mõtiskluse tagamõte on salamisi ka soov, et kõik uue Kambja valla koolivõrgu haridusasutused vaataksid eeskuju võttes Kuuste Kooli kui aktiivse kogukonnakooli suunas.
2016. aasta Paide arvamusfestvali haridusalal korraldas algatus Huvitav Kool intrigeeriva diskussiooni: “Kas Mustamäe kool on kogukonnakool?”. Implitsiitselt olid arutelufookuses suured linnakoolid, aga laiemalt vaadatuna munitsipaalkool üleüldse. Kui viia läbi kiirotsing “kogukonnakool”, siis leiab domineerivalt seoseid erakoolide või -lasteaedadega. Need on haridusasutused, kus kõigepealt on eksisteeriunud sisemiselt motiveeritud, kvaliteetset haridust väärtustav kogukond ning seejärel on tekkinud juriidiline keha. Sellises koolis või lasteaias on kogukonnal võim ja vägi mitte ainult otsustada selle üle, kas klassiruumide aknaid tullakse appi pesema juulis või augustis, vaid mõjutada ka õppetöö sisulist korraldust. Huvitava Kooli arutelul tuli muuhulgas välja ka tõdemus, et koolid kardavad aktiivset lapsevanemat ning hirmu peamine põhjus oli hüpoteetiline olukord, kus lapsevanem asub kooli poolt vaadatuna õppetööd segama.
Siinkirjutaja on Huvitava Kooli arutelul tõstatunud hirmudele diametraalselt teistsugusel arvamusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on lapse hariduse valikul otsustav sõna lapsevanemal ja lähtuvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest on igal lapsel õigus kvaliteetsele haridusele. Lapsevanema kõrgetasemeline kaasamine õppetöö korraldamisse on hädavajalik. On kooli tarkuse küsimus, kuidas vormida segavast lapsevanemast aktiivset ja konstruktiivset koostööd tegev lapsevanem.
Kui kasutan siin terminit “kõrgekvaliteetne kaasamine”, siis pole see mitte sõnakõlks. Kaasamise mudeleid on mitmeid: õigustel põhinevaid ühiskondlike-poliitilisi ja inimgruppidele kohandatavaid, . Siinkirjutaja lemmikuks on sotsioloog Roger Harti laste ja noorte osalusredel (1992), mille Adam Flecher kohandas 2003. aastal kodanikuühiskonnale laiemalt.
Harti/Flecheri osalusredel koosneb kaheksast astmest. Nendest kolm esimest ei ole kaasamine: manipulatsioon, dekoratsioon ja tokenism (olukord, kus tehakse koostööd sihtgrupi mugava esindusega – nt. õpilasesindus, kuhu on määratud (sic!) kuulekad õpilased. Näiliselt oleks kaasatus justkui olemas, sisuliselt mitte). Ülejäänud viis võib lugeda kaasatuseks, loetelus vähemkvaliteetsemast kõrgekvaliteesemani ja kohandatuna koolile (lasteaiale) ja kogukonnale:
- kool informeerib kogukonda ja jagab ülesandeid
- kool konsulteerib kogukonnaga
- kool algatab idee, otsused võetakse vastu koos kogukonnaga
- kogukond algatab idee ja võtab vastu otsused
- kogukond algatab idee, otsused võetakse vastu koos kooliga
Kõrgekvaliteedilist kaasamist eesmärgiks võttes on oluline esitada järgmine küsimus: kellel lasub kaasamise vastutus? Vastus on lihtne – see, kellele on määratud seadusjärgsed kohustused ja sellega seonduvalt ka ressurss võtta vastutust.
Siin on hea võimalus tulla tagasi käesoleva loo inspiratsiooniks saanud Kuuste Koolis 10. märtsil toimunud tuluõhtu juurde ning tunnustada tänuga neid kogukonnaliikmeid ja kooli õpetajaid, kes sellele üritusele õla alla panid. Sissejuhatuseks näiteringi poolt suur tänu Kambja vallale ja Raitwoodile Petrozavodski ürituse toetamise eest. Tuluõhtu korralduse aitähhid näiteringi poolt kuuluvad:
- OÜ Hekumenile
- AS Kuuste Autole
- MTÜ Kuuste Meesseltsile
- OÜ Kuuste Grupile
- Marge Aasajärvele
- Eha Alliksaarele
- Mari Harrikule
- Hele-Mall Klaassepale
- Kaidi Meusile
- Janika Noolele
- Marju Orionile
- Anne Palumetsale
- perekond Rudometovitele
- Liivia Rätsepale
- Elise Sulele
- Paula Tomsonile
Aitäh ka õigile tuluõhtu osalejatele, kes kohvikus, käsitöö- ja õnneloosis ostlemisega näiteringi toetasid ning kogumispurki annetusi tegid!
Kersti Kivirüüt
Kambja valla elanik
Kuuste Kooli sõber
Loe ka:
