Viimasel kolmapäeval enne kevadvaheaega on Unipiha koolimaja ärevust täis.4. klass harjutab hoolega oma ingliskeelseid tekste. Õpetaja Eha testib interneti kiirust. Tulemas on videokonverents, kus Inglismaa, Keenia, Tšehhi ja Eesti lapsed tutvustavad oma maa paigalinde. Mitmenädalasest uurimistööst tehakse vahekokkuvõte.
Viimasel kolmapäeval enne kevadvaheaega on Unipiha koolimaja ärevust täis.4. klass harjutab hoolega oma ingliskeelseid tekste. Õpetaja Eha testib interneti kiirust. Tulemas on videokonverents, kus Inglismaa, Keenia, Tšehhi ja Eesti lapsed tutvustavad oma maa paigalinde. Mitmenädalasest uurimistööst tehakse vahekokkuvõte.
„Tere! Minu nimi on Janno. Ma õpin 3. klassis ja ma räägin teile kõigepealt ilmast meie maal..“ Nii alustab südilt Janno Unipiha laste poolt uuritud lindude tutvustamist.
Lindude söögimaja kooli akna taga andis kõigile Unipiha lastele võimaluse mitme talvekuu jooksul tutvuda soo-, sini, rasva- ning harvem tutt-tihasega. Näha seda, kuidas askeldab päevalilleseemnete kallal riiakas puukoristaja. Taob ennastunustavalt nokaga, nii et koolimaja sein väriseb, külmunud pekki väike kirjurähn.
Kui esinemisjärg Eesti kätte jõuab, tutvustavad partnerkoolidele 4.klassi lapsed Martin, Kadri, Jaspar ja Katriin sootihast, varblast, rasvatihast ja sinitihast.
Esinemisärevus ajab aeg-ajalt ingliskeelsed sõnad sõlme, tekib kerge kramp, kuid kokkuvõttes saavad kõik lapsed oma lindude tutvustamisega kenasti hakkama.
Erilist huvi tunnevad inglise lapsed valge toonekure vastu, kes suviti elab Unipiha koolimajast paarikümne meetri kaugusel. Tema tegemisi ja elu-olu tuvustab õpetaja Eha.
Pärast esinemist jälgitakse tähelepanelikult seda, millest räägivad ja mida näitavad Keenia, Inglismaa ja Tšehhi lapsed. „Näe! Neil on koolivorm! Sinumustvalge , nagu meie lipp,“ märkab keegi lastest Inglismaa kooli klassi lapsi vaadates.
Meilegi tuttavad linnud: rähn, kodukakk, lõoke, künnivares, joonistused nendest annavad Unipiha lastele teada, et ka Inglismaal ja Tšehhis elavad samasugused linnud.
Ainult Keenia lindude ja nende hiigelsuurte pesadega jäävad nii õpetajad kui lapsed hätta. Need on kõigile täiesti tundmatud.
Õhtuses Inglismaalt tulnud meilis kiidab Colett meie lapsi. „See on loomulik, et nad inglise keeles vigu teevad. See pole ju nende emakeel. Väga ilus oli plokkflöödil Katriini pala „Kägu“.Minu kooli lapsed tundisd seda lugu kuulates küll ära, et see oli „Kuku“
Pärast videokonverentsi kokkuvõtet tehes leidsid Unipiha lapsed, et sellised projektid aitavad kaasa inglise keele paremale omandamisele. Annavad aimu sealsete laste elu-olust, lähendavad neid meile.Möödunudaastane videkonverents Lõuna –Inglismaal asuva St Mary algkooli õpetaja Coletti eestvedamisel oli pühendatud eri maade ilmastikuga tutvumisele.
Lembit Jakobson
{joomplu:311} {joomplu:312}