Neljapäeval, 25. urbekuu on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris kevade algust. Kevade märke on igal pool. Päev on juba pikem kui öö. Päevasoe sulatab lund, paiksed linnud ehitavad pesi ja hakkavad munele, saabunud on esimesed rändlinnud.
Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taaslooma. Elu on püha.
Pange tähele! Siitpeale ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.
Nagu munapühal, nii nüüdki tehakse mitmesuguseid taigu, mis toovad eelolevateks kuudeks edenemist ja mõnukat olemist. Tuleks tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Seejärel minnakse kogu perega vaatama, kuidas päev tõuseb.
Samuti kui teised pühad, teeb marjapunapäevgi kõik elava pühaks ja puutumatuks. Täna ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.
Suurel maal on marjapunapäev eeskätt naiste püha. Naised ei tee tööd vaid käivad üksteisel külas ja lähevad hulgakesi kõrtsigi.
Juuakse marjapuna – punast viina, veini, õlut, toorest muna või süüakse jõhvikaid ja pohli. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna joomine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis “päike ei põleta mustaks” ja sääsed ei söö. Puna joonud tüdrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tüdrukutele. Marjapuna joovad mehedki. Puna joomine kosutab elujõudu.
Marjapunapäeval tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis süüakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt küpsetada havimarjakooki.
Kristlased
Päeva kristlik nimetus tuleneb uskumusest, et sellel päeval sigitati Jeesus. Päev paigutati oma praegusele kohale 4. sajandil, kui Jeesuse sünnipäevaks määrati 25.12. Kahe tähtpäeva vahele jääb 9 raseduskuud.
Soome
Soomeski tähistab marjapunapäev kevade algust. Selle päeva tuul jääb püsima. Milline ilm on marjapunapäeval, sellie on karjalaskepäevalgi (23.04.).
Vadja
Joodi marjapuna, söödi sügisesi pohli, keedeti marjaputru ja küpsetati marjakorpi. Tüdrukud kandsid punaseid rõivaid. Naised ei tohtinud tööd teha.
Liivi
Enne päevatõusu keedeti ja söödi seapead. Sead aeti metsa, seapea visati maha.
Keedeti tanguputru. Teati, et kui enne marjapunapäeva on ilm soe või müristab, on pärast külm.
©Maavald.ee