Viis minutit enne peoõhtu algust marutab õues endiselt. Koolimaja särab tuledes, klassituppa sisse astudes on tunda verivorstide ja hapukapsa hõrku lõhna, kuid ühtki külalist pole.
Istume ja ootame. Hakkame tasapisi arvestama sellega, et jõulureedel toimuv Tõrviku pidu, võib tuisu tõttu ka ära jääda.
Vaevalt oleme saanud hakata arutama selle üle, millal siis pidu uuesti korraldada, kui trepilt kostab jalgade kopsimist. Esimesed külalised on saabunud. Tulijateks on Tiia ja Tarvo Sööt käes suur apelsinikorv koos oma tütarde Laura ja Sillega. Peagi saabuvad Laine ja Ants Zeigo kapsapotiga,
Poole tunni jooksul on kohale jõudnud kaugemadki külalised: Kavandust, Kullagalt ja Voitkalt.
Traditsiooniline verivorstide ja hapukapsa söömine vahelduvad jõululaulude ja jalakeerutamisega. Maarja Jakobsoni esituses kuulatakse Jüri Parijõe „Jõulujuttu“ ning Ülo Saaremõtsa sõrmed toovad kuulajate kõrvadesse tuttavaid lõõstpillilugusid.
Tõelisteks peo üllatajateks on aga Unipiha kooli vilistlaste Sille, Kadri, Laura ja Aule ansambel. Nende kõrged puhtad sopranid tuisuses talveõhtus sobivad suurepäraselt peo meeleollu.
Ühise peolaua taga meenutati ka otsa saavat aastat. Vaatamata masule on kõik Tõrviku liikmed käinud suvel reisimas. Kaugemateks paikadeks, mida uudistati, on USA ja Uus-Meremaa, lähimateks Soome ning Jurmala veepark.
Viimased pidulised lahkuvad koolimajast alles pärast südaööd. „Ilus pidu oli,“ leidsid kõik Tõrviku suured ja väikesed sõbrad. Suur aitäh kõigile tuisutrotsijaile, kes Tõrviku jõulupeo õnnestumisse oma osa andsid!
Järgmine kord saame kokku 24.veebruaril, EV aastapäeval.
Eha ja Lembit Jakobson
| {joomplu:271} | {joomplu:272} |
| {joomplu:274} | {joomplu:273} |