Siseministeerium avalikustas septembri lõpul kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse alase uuringu tulemused, millest selgus, et Kambja valla võimekus oma elu korraldada on nii Eesti Vabariigi kui Tartu maakonna tasandil üle keskmise. Kambja vald oli oma haldusvõimekuselt Eesti Vabariigi 227 linna ja valla hulgas 99. kohal ning Tartu maakonna 22 linna ja valla hulgas 8. kohal.
Siseministeerium avalikustas septembri lõpul kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse alase uuringu tulemused, millest selgus, et Kambja valla võimekus oma elu korraldada on nii Eesti Vabariigi kui Tartu maakonna tasandil üle keskmise. Kambja vald oli oma haldusvõimekuselt Eesti Vabariigi 227 linna ja valla hulgas 99. kohal ning Tartu maakonna 22 linna ja valla hulgas 8. kohal.
Vallavanem Ivar Tedrema sirvib arvutiekraanil siseministeeriumi värske uuringu kokkuvõtet ja nendib, et see on sellise tuumaga dokument, mis väärib põhjalikumat süvenemist.
Teadlased kogusid uuringu tarvis väga erinevaid statistilisi andmeid ja tegid nende põhjal järeldusi, mille analüüsimisest ja arvestamisest on kindlasti tuge, et Kambja valla haldusvõimekus edaspidi mitte üksnes ei püsiks, vaid muutuks veelgi konkurentsivõimelisemaks
Toivo Ärtis:
Haldusvõimekuse uuring mõjub veidi võõrapäraselt ja teaduslikult, kuid tegelikult mõõdeti selle käigus ka seda, mida on tehtud omavalitsustes, et suurendada elanikkonna heaolu.
Vallavanem Ivar Tedrema:
Heaolu on kindlasti selline mõiste, millel on iga inimese jaoks veidi erinev tähendus. See võib sõltuda paljudest teguritest – näiteks inimese vanusest, elukohast, tegevusalast, perekonna suurusest, hobidest.
Mõnest otsusest ja teost tõuseb paljude inimeste heaolu, kuid on ka selliseid – iseenesest väga olulisi – meetmeid, mis puudutavad ühiskonnas väga väheseid.
Elanike väga erinevad soovid ja ootused ongi tegelikult selleks väljakutseks, mis paneb kõiki omavalitsusi nõnda toimetama, et võimalikult palju inimesi tunnetaks, et nende ootused ja huvid on leidnud arvestamist.
Kambja vallavalitsus on püüdnud meie valla rahva heaolu loomisel tegutseda võimalikult avaralt, et midagi meeldivat ja head jõuaks iga kambjalase ellu.
Kui paluda näiteid tuua, siis tulevad need ilmselt väga erinevatest valdkondadest.
Usun, et väikeste lastega pered tunnevad ilmselt rõõmu ja kindlust sellest, et vallavalitsus on suutnud tublisti suurendada lasteaiakohtade arvu.
Kambjast kaugemal elavatel inimestel on kindlasti abi sellest, et vallavalitsus on tellinud vallakassa toel bussiliinid, mis loovad ühenduse hajakülade ja vallakeskuse vahel.
Kui tuua heaolutõusu näide hoopis teisest valdkonnast, siis sel suvel sai Kambja alevikus mitme tänava rahvas oma majja esimese veevärgi ja kanalistsiooni, sest vald on kaasosanikuks aktsiaseltsis Emajõe Veevärk. Euroopa Liidult toetust saanud veemajandusprojekti ellurakendamist jätkatakse Vana-Kuuste ja Rebase külade piirkonnas.
Väga paljude – nii praeguste kui kunagiste – kambjalaste jaoks on oluline see, et suudeti taastada ja uuesti pühitseda Kambja kirik, milles tegutsev kogudus tasapisi, kuid kindlalt kasvab. Õpetaja Kristjan Luhamets on õige mees õigel kohal – tänu tema aktiivsele tööle on kirikust saanud hingehoiukeskus kõigile neile, kes seda oluliseks peavad.
Ma leian, et väga palju sellest, mis ühel või teisel viisil aitab luua vallarahva heaolu, on jõudnud kujuneda aastatega inimeste elu loomulikuks osaks – selle olemasolu on sedavõrd loomulik, et seda ei panda ehk tähelegi. Elus on mõnikord nõnda, et millegi olemasolu märkame teadlikult alles siis, kui see ühtäkki kaob.
Kui kõigelt olemasolevalt hüpata jutuga varsti kättejõudvale, siis Kambjas kerkib praegu üks hoone, mis kindlasti hakkab mõjutama kambjalaste heaolu – viitan tervise- ja postimajale. Kuidas ehitamine kulgeb?
Kordan seda mõtet, mida ma ütlesin ka juuli viimasel päeval, kui me tervisekeskusele ja postkontorile nurgakivi asetasime – minu südamest kadus mure pärast seda, kui teisel vähempakkumisel osutus ehitajaks AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Kambja uue koolihoone ehitamise ajast on vallavalitsusel kogemus, et see on tõsine ja asjalik koostööpartner, kes teeb korralikku ja ausat tööd.
Ehitatav hoone valmib plaanipäraselt. Septembri lõpupäevil oli objekt selles staadiumis, mida ehitajad tähistavad sarikapärjaga.
Nii et kambjalased saavadki selle hoone näol – kui kasutada perearst Viktoria Ilvese võrdlust – ühe suure ja uhke jõulukingi?
Sõlmitud lepingu järgi peaks hoone valmima detsembri alguseks, avamine ja tegevuse alustamine sõltub juba sissekolimisest.
Jõulukink on küll tõesti ilus sõna, kuid sisuliselt on selle hoone väärtus tunduvalt suurem ja kestvam – kambjalased hakkavad läbi pikkade aastakümnete sellest majast abi saama.
Uus hoone asub Kambja aleviku südames praeguse perearstikeskuse naabruses, mistõttu selleni jõudmine ei nõua abiotsijailt uue teekonnaga harjumist ega täiendavat jalavaeva.
Esmatähtsate asutuste tegutsemine ühekorruselises hoones lihtsustab oluliselt ka ratastooliinimeste elu.
Kui praegu töötab perearst väga viletsas ja hõredas puithoones, siis uus tervisekeskus on projekteeritud ja ehitatud kaasaegsete ehitusstandardite alusel soojapidava ja ökonoomsena.
Uue tervise- ja postikeskuse hoone kavandamisel ei seadnud vallavalitsus eesmärgiks, et selle kaudu hakkame hiljem tulu teenima. Meie pidasime kõige olulisemaks, et Kambja valla inimestel oleks võimalik tulla korralikesse ruumidesse, kus neid teenindatakse hästi. Mõistagi pidasime silmas sedagi, et uues hoones oleks töötajatel normaalne ja kaasaegne töökeskkond.
Eks inimeste heaolutunne kujunebki paljudest väikestest detailidest – oluline on neid märgata ja luua.
Praeguses tegutsemiskohas tasub perearst üksnes keskkütte ja vee eest – see põhimõte jääb kehtima ka uues hoones. Renti vallavalitsus arstidelt võtma ei hakka – nõnda jääb neil rohkem raha patsientide ravimiseks.
Apteek on seni maksnud sümboolset renti ja nõnda jääb see ka edaspidi, sest suuremad kulud tuleks ravimiostjatel – meie valla inimestel – ju kallimate hindade näol kinni maksta.
Kas uud
e tervisekeskusesse tuleb lisaks perearstile ja pereõele ka teisi meditsiiniala spetsialiste?
Meditsiiniabi avardamist kavandatakse tõesti. Vallavalitsusel olid hiljuti läbirääkimised meie perearsti ja haigekassa esindajate osavõtul.
Meie kohtumise eesmärgiks oligi kokku leppida, millised täiendavad medi
tsiiniteenused jõuavad peagi Kambjasse.
Kõik osapooled leidsid, et lapseootel naised vajavad võimalust käia Kambjas läbivaatustel. Ämmaemanda kabinet on tervisekeskusesse projekteeritud.
Tervisemajja sisustatakse ka füsioteraapiakabinet. Vallavalitsuse ja perearstiga on võtnud ühendust siinkandis elav füsioterapeut, kes sooviks alustada Kambjas tööd. Kahjuks võtab haigekassa taastusraviteenuste kulud enda kanda vaid teatud haiguste puhul.
Siiski julgustas haigekassa füsioteraapiaga alustamist, sest on mittetulundusühinguid, mille kaudu saavad ravivajajad taotleda toetust.
Vallavalitsusel on ka kokkulepe hambaarstiga, kes avab oma praksise uues tervisemajas.
Tervisemajas hakkab tegutsema ka apteek, mistõttu arsti vastuvõtult tulnud patsientide elu muutub hõlpsamaks – vajaliku ravimi saab samast majast.
Pärast seda, kui vallavalitsus on hüvitanud apteekrile mõistlikus mahus seniste ruumide remondiks tehtud kulutused, plaanime seal avada eakate päevakeskuse – see oleks neile esimene kooskäimiskoht Kambja vallas.
Nüüd, kui tervisekeskus hakkab ilmet võtma, on kerkinud idee, et selle kõrval asuva vana koolimaja võiks kujundada ka sotsiaalobjektiks – pansionaadiks.
Pansionaadiks? See on ilmselt väga värske kavatsus?
Seda küll. Sellise mõtte pakkus välja üks auväärne kambjalane, kes arvas, et meil tasuks eeskuju võtta Euroopa vanadest ja väljakujunenud hoolekandega riikidest ja luua kohalik pansionaat.
Pansionaat pakuks elamisvõimalust ja kergemat hoolekannet neile vanemas eas inimestele, kes enam oma kodus ei taha või suuda elada, kuid on liialt tragid ja toimetulevad, et hooldekodusse asuda. Sellisel puhul üüriks inimene endale korteri või toa pansionaadis. Seal peaks olema ametis ka sotsiaaltöötaja või administraator, kes mõningase tasu eest valmistaks vajadusel toitu, korraldaks pesupesemist ja aitaks paljude muudegi elukondlike murede lahendamisel.
Mulle tundub, et meie vananevas ühiskonnas hakatakse sellistest tugiasutustest varsti suurt puudust tundma – seega on tegemist julgelt tulevikku-vaatava ideega.
Kindlasti on eakaile pansionaate vaja, kuid sellesse majja võiks rajada ka munitsipaalkortereid.
Vallavanemana arvan, et pansionaat võiks sobida esimeseks elukohaks kindlasti ka neile noortele, kes tulevad kaugemalt meie valda tööle kooli- või lasteaiaõpetajatena. Tööd alustaval noorel inimesel ei pruugi olla piisavalt raha, et saaks kohe võtta pangalaenu ja osta korteri. Igaüks ei tahagi ehk kohe korterit soetada, sest eluplaanid on alles kujunemise faasis – paljugi võib muutuda, kui leitakse abikaasa, kes elab mujal.
Pansionaadist oleks abi ka siis, kui on mõni tõsisem tulekahju ja ohvrid vajavad kiiresti elamispinda.
Põhjendusi, miks tasuks ette võtta vana koolimaja ümberehitamine, leiab kindlasti veel ja veel.
Idee – nagu öeldud – on tõesti hea, kuid ilmselt sõltub selle teostumine rahast ja veelkord rahast?
Raha on kahtlemata oluline, kuid kui väga tahta ja selle nimel tööd teha, ei tohiks raha küll takistuseks saada. Praegu liiguvad ju projektide kaudu nii Euroopa Liidu toetused kui muud rahad.
Pansionaat, julgen öelda, on väga kaalukas sotsiaalobjekt – selle ehitamiseks peaksime küll toetajaid leidma.
Muidugi seisab kogu töö selles osas alles ees, kuid eks alati on tulnud vaeva näha ja pingutada, et midagi ära tõestada, välja võidelda, valmis ehitada.
Mul ei ole küll väga palju omavalitsustes töötavaid tuttavaid, kuid siiski olen mõnel korral kuulnud, et teil seal Kambjas on vinged vennad – Tedrema ja teised. Seda on öeldud ilmselt siiralt, sest kadedus on ju ainus siiras tunne. Imestatakse, et mis ime läbi valmis Kambja lühikese aja jooksul kaks suurt rajatist – uus koolihoone koos staadioniga ja taaspüstitatud kirik.
Mis ma siin muud oskan vastata, kui et kõikidele õnnestumistele ja kordaminekutele eelneb töö, raske töö – niisama ei tule tõesti midagi.
Mul on olnud vallamajas kogu aeg tugev ja tegus meeskond. Need inimesed on tahtnud elu edasi viia – nad on seda suutnud ja suudavad edaspidigi.
Kui aga ehitamisraha uuesti teemaks võtta, siis meie vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodla räägib ikka, et Tallinnast või kusagilt mujalt ei saada keegi Kambjasse rahaga täidetud autot, et võtke nüüd sealt niipalju kui vajate.
Kui julgelt lõõpida, siis on üks erand – pangabuss! Aga jah, sealt ei anta tõesti kellelegi sentigi kingitusena.
Pangabuss on maarahvale kahtlemata tore ja vajalik asi – sularaha tuuakse lähemale neile, kellele tekitab palju tüli ja kulu linna pangakontorisse jõudmine.
Kui ma aga vallavanema seisukohalt pangabussile mõtlen, siis selleks, et raha hakkaks nii-öelda autoga Kambjasse tulema, oli omajagu tavapärast korraldustööd.
Vallavalitsus pidas pangaga läbirääkimisi, et Kambja lisanduks pangabussi graafikusse.
Kõige tähtsam oli jõuda kokkuleppele, et pangabuss peatuks Kambjas sellisel ajal, mis sobiks paljudele inimestele ja oleks kooskõlas vallasisese bussiliiklusega. Seda õnnestus meil saavutada – kolmapäeva hommikul saavad kohalike bussiliinidega vallakeskusesse ka külade inimesed. Muidugi püüame panga läbirääkimisi jätkata, et pangabuss peatuks ka valla teistes piirkondades.
Kui miski õnnestub hästi, siis ei ole see nõnda juhuslikult – sedasi vist võiks eelöeldu kõige lühemalt kokku võtta.
Samas on mul kange kiusatus küsida, et kui meid ümbritsevas elus on midagi halvasti, kas siis on see juhus ehk paratamatus või pigem teadlik hoolimatus ehk pahatahtlikkus.
Ma arvan, et sellisele küsimusele ei saa anda ühest ja resoluutset vastust – enne tuleks ikka konkreetse olukorraga asjatundlikult ja põhjalikult tutvuda, et saada teada, miks seis on selline nagu ta on, ja mida võinuks teha teisiti.
Selle küsimusega sihtisid sa ilmselt sellele, et kui Kambja vallas on midagi halvasti või kehvasti, siis tuleneb see vallavalitsuse hoolimatusest, pahatahtlikult tegemata tööst.
On ju toredalt esitatud küsimus?
Küsimus on tõesti hea ja väärib avameelset vastust.
Mina kui vallaelanik Ivar Tedrema võiksin südamerahus Kambja valla ja selle juhtimise ühe hetkega põrmustada, sest valestitegemisi tundub olevat kümneid ja tegematajätmisi sadu.
Mina kui vallavanem Ivar Tedrema võin rahuliku südamega kinnitada, et Kambjas on püütud nii valla kui rahva heaks teha ja saavutada kõike seda, mida konkreetsed olud on võimaldanud. Soove ja kavatsusi on olnud meil alati rohkem, kuid paraku ei ole nende kõigi jaoks leidunud või jätkunud teostamisvõimalusi.
Võtame näiteks ette Kambja järve saneerimise loo.
Nii mõnigi kambjalane või külaline on kindlasti Kambja järve vaadates mõelnud, et miks küll ometi ei tehta seda korda.
Tegelikult hakkas vallavalitsus järve tervendamise asja ajama juba tubli 12 aastat tagasi. Kui veidi meenutada, siis 1999. aasta riigieelarvest eraldati selleks ka raha, kuid järgmine valitsus võttis selle negatiivse eelarvega tagasi. Pärast seda esitas vallavalitsus peaaegu 10 aastat projekte, kuid rahaeraldus tuli alles tänavu.
Kindlasti on olnud olukordi, kus vallavanem Ivar Tedrema on teinud otsuse, mis läheb vastuollu eraisi
k Ivar Tedrema arvamusega?
Selliseid vastuolusid sisaldab iga juhi töö. Vallajuhina pean ma seisma selle eest, et eelistatult arendataks ja rahastataks selliseid ettevõtmisi, millest saavad kasu paljud vallaelanikud, mis on vajalikud valla kui terviku toimimisele ja heale käekäigule.
Mulle isiklikult võib olla üks või teine asi väga sümpaatne, kuid see ei tohi saada argumendiks otsuste langetamisel.
Mul on küll kahju, kuid on olnud juhuseid, kus ma vallavanemana ei ole pidanud õigeks mõne ettevõtmise või projekti, toetamist, sest olen mõistnud, et enne seda vajab Kambja vallas lahendamist mõni suurem probleem või raskem olukord.
Selles kontekstis on vist õige hetk küsida, mis on saanud rahvakooli ajaloole pühendatud teemapargi ideest?
Rahvakooli ja Kambja kiriku ajalugu tutvustavat muuseumit või teemaparki on Kambjasse kindlasti vaja, kuid kava, et see tuleb vanasse koolimajja, kujunes ilmselt liialt rutakalt ja kaalutlemata.
Suur ja uhke hoone võiks küll projektirahadega valmida, kuid selle edaspidine majandamine tooks omajagu kulusid.
Kui ma hiljuti ühe ehitus- ja projekteerimisala spetsialistiga Kambja vahel jalutasin, avaldas ta kahtlust, kas nõukogude ajal ehitatud koolimaja sobiks oma olemuselt rahvakooli muuseumiks.
Õnneks on Kambjas mitmeid väiksemaid vanu maju, mida saaks muuseumiks kujundada.
Pangabussi teemal lõõpides muutsin ma meie vestluse suunda. Tuleksime nüüd alustatud rajale tagasi ja peatuksime sellel, mida vajalikku on tehtud meie vallas viimasel ajal.
Jah, kuigi Enno Soodla ütleb, et raha meile autoga Kambjasse kätte ei tooda, kinnitab statistika nii Kambja vallavalitsuse kui siinsete mittetulundusühingute ja ettevõtjate aktiivsust – möödunud aastal sai Kambja vald erinevate projektide tarvis kokku 7,05 miljonit krooni.
Paaril varasemal aastal olid projektidega kogutud toetuste summad vastavalt 2,58 ja 3,45 miljonit krooni.
Ka tänavune toetustesumma tõotab tulla korralik, sest juba on eraldatud rahad tervisekeskuse ehitamiseks, järve saneerimiseks ja Kambja lasteaia mõnede ruumide remontimiseks.
Raha tahab teadagi lugemist, kuid inimesi huvitab siiski kõige rohkem see, mis kasu oli toetusrahast või mis sellega tehti.
Kui mullustel toetusrahadel veidi põhjalikumalt peatuda, siis ettevõtlusvaldkonnas võib positiivse näitena esile tuua osaühingu Sindlimees, mis taotles edukalt PRIA külaelumeetmest toetust (480 000 kr) Suure-Kambja metsapargi ja paisjärve korrastamiseks.
Mittetulundussektori valdkonnas oli suurimaks taotlejaks Kambja kogudus, mis taastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse „Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise” väikeprogrammi abil kiriku aia.
Vallavalitsuse poolt esitatud projektide toetuste kogumaht oli mullu 2,04 miljonit krooni, millest 1,44 miljonit moodustasid erinevad Keskkonnainvesteeringute Keskuse „Keskkonnaprogrammi toetused”.
Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud raha kulutati Kambja järve saneerimistööde projekti koostamiseks, taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide rajamiseks, Kambja katlamaja kütteõlimahutite likvideerimiseks ja Suure-Kambja metsapargi korrastamiseks.
Aarike hooldekeskuse rekonstrueerimiseks eraldas arvestatava toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Ma ei ole küll mitu aastat Aarikele juhtunud, kuid olen kuulnud ja fotodelt näinud, et sealse hooldekodu hooned on teinud läbi põhjaliku uuestisünni.
Aarikel hakkas elu jõudsamalt arenema mõne aasta eest, kui riik loobus hooldekodust ja andis selle üle Kambja vallale. Vallavalitsus moodustas hooldekeskuse töö korraldamiseks sihtasutuse.
Aarike vanade hoonete kordategemiseks ja uuendamiseks on küsitud ja saadud väga palju toetusi. Korralikud ruumid on andnud hooldekeskusele võimaluse oma tööd ümber korraldada. Varasemast rohkem arvestatakse klientide vajadustega, hooldusteenus on kvaliteetsem.
Viimasel vallavolikogu istungil oli jutuks, et oluliste muudatuste teel on ka Kodijärve hooldekodu.
Kodijärve asub küll Kambja valla territooriumil, kuid tema tegevust korraldab aktsiaselts Erihoolekandeteenused.
Pärast Aarike hooldekodu ülevõtmist oli Kambja vald valmis ka Kodijärve hooldekodu ülevõtmiseks, kuid see kava ei teostunud. Sotsiaalministeeriumis hakkas liikuma hoopis arvamus, et hooldekodu ei sobi Kodijärvele ja see suletakse.
Selline plaan oli vallavalitsusele vastuvõetamatu, sest hooldekodu on ju Kodijärve piirkonna keskus, seal saab palju inimesi tööd.
Teatasime sotsiaalministeeriumile, et kui hooldekodu suletakse, tuleb mõisahoone tagastada Kambja vallale – selline tingimus on kirjas selles lepingus, millega anti kunagine haigla 1990. aastate algul hooldekodu käsutusse.
Praeguseks on sulgemisplaanid tõesti unustatud ja riik kavandab Kodijärvele kaasaegsete hoonete ehitamist. Klientide arv selle tulemusel ei suureneks, kui nad hakkaksid elama nn peremajades.
Kodijärve hooldekodu tööd korraldava aktsiaseltsi juhid on lubanud, et pärast uute ruumide valmimist antakse piirkonna rahvale võimalus peahoones koos käia ja oma ettevõtmisi korraldada.
Selle üle on mul väga suur rõõm. Kodijärve ja Aarike hooldekodud ning Kuuste, Unipiha ja Kammeri koolid on olnud alati oma piirkonna inimestele omamoodi tõmbekeskusteks ja kooskäimiskohtadeks. Sellist ühistegevust on vallavalitsus meeleldi toetanud, sest seda inimesed vajavad ja hindavad.
Taas märkan, et jõudsime toetuste ja rahajuttudelt muudele radadele. Et teemasse tagasi tulla, küsin hoopis nende plaanide kohta, mille tarvis vallavalitsus praegu projekte ja taotlusi koostab?
Kõige aktiivsemalt on praegu käsil Kambja sauna remontimise ja uuendamise korraldamine. Ehitusprojekti koostamiseks oleme juba toetust saanud. Remondiraha taotlemise projekt on koostamisel, sest Kambja rahvale on sauna vaja, neile meeldib saunas käia.
Väga mahukas ja oluline projekt on seotud Kambja aleviku soojatrasside uuendamisega, sest hiljutised uuringud andsid kinnitust, et nende seisukord on viimase 8-9 aasta jooksu tunduvalt halvenenud.
Rahastamise otsustamise protsessis on Kuuste kooli juurdeehituse projekt, sest sealne lasteaiarühm on jäänud soovijaile kitsaks. Elu on tõestanud, et avada tuleks ka teine rühm.
Lasteaiakohtade nappuse tõttu on kerkinud päevakorrale mõte, et noorte perede poolest rikas Pangodi piirkond vajaks lasteaeda. Ilmselt oleks õige ehitada lasteaed-algkooli hoone.
