Omaaegse Ülenurme valla lehel oli kombeks aastalõpunumbris ilmutada lühiintervjuusid mõnede valitud vallakodanikega. Reeglina oli küsimusi kolm – põgus enesetutvustus, mõtted-teemaarendused vallaelu teemadel ning vallarahvale suunatud head soovid saabuvaks aastaks. Traditsiooniliselt käis vastuste juurde ka vastaja foto.
Küsimuste-vastustega aastalõpuleht oli rahva hulgas mõnusalt populaarne ja tagasiside põhjal üsnagi oodatud. Pealegi olid vastajateks enamasti rahva hulgas tuntud avaliku elu tegelased ja eks nende arvamused-mõtted seetõttu huvitavad lugeda.
Vahepealsetel mõnevõrra segasematel aastatel on see publitsistlik traditsioon tagaplaanile jäänud, ent nüüd tundus põnev ja asjakohane kunagine ettevõtmine taas uuele elule ärgitada. Pealegi on praegu selleks justkui kõige küpsem aeg – vastne volikogu, palju põnevaid ja ootuspäraselt uudsete ideedega persoone, kes lubanud järgmistel aastatel vallarahva huvides tõsimeeli tegutseda ning selleks rahvalt mandaadi saanud…
Igaühel palusime kirjutada endast, oma tööst ja tegemistest. Põhjalikumad mõttearendused vallaelu teemadel on usutavasti lehelugejatele põnevad lugeda.
Aitäh kõigile vastajatele! Kindlasti polnud pühade-eelsel kiirel ajal lihtne vastamiseks aega leida, et mõtteid koondada ja neid vallalehe tarvis kirjatööks vormida. Liiatigi toimusid pidevalt volikogu istungid ning neilegi eelnesid nõupidamised ja arutelud.
Tegusat uut aastat kõigile vallajuhtidele!
AIVAR ALEKSEJEV – vallavolikogu esimees
Olen sündinud Tartus. Tartu 7. Keskkoolist (praegune Karlova kool) sain keskhariduse. Kõrghariduse omandasin Eesti Põllumajanduse Akadeemias, olen diplomeeritud elektriinsener. Elu- ja töökohad minu senisel eluteel on jäänud 10 kilomeetri raadiusse Tartust. Olen abielus, perest on sirgunud kaks täiskasvanud last.
Praeguses Kambja vallas olen elanud 1993. aastast. Vallavolikokku valituks olen osutunud alates 1996. aasta valimistest, kokku kaheksal korral. Volikogu liige olen seni olnud ühes koosseisus ning vastvalitud volikogus olen volikogu esimees. Vahepealsed kakskümmend kaks aastat olen teinud vallavanema tööd – algul Ülenurme ja viimased neli aastat Kambja vallas.
Uueks aastaks soovin kõigile vallaelanikele kõigi suurte ja väikeste soovide täitumist, kannatlikku meelt sel ootuste ajal ning kindlasti tugevat tervist!
URMAS KINK – vallavolikogu aseesimees, arengu- ja planeerimiskomisjoni liige
Sündinud olen Tartus, Kambja vallas elan alates 1987. aastast. Olen lõpetanud Tartu 7. Keskkooli ning aastal 1987 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Eraettevõtja olen alates 1993. aastast.
Olen aktiivselt tegev Kuuste meesseltsi ja Kuuste Dartsiklubi tegemistes. Kuulun Kambja kogudusse ning olen EKRE liige. Abielus, peres kolm last ja kolm lapselast. Suure loomasõbrana on meie pere hoolitsenud alati ka mõned lemmiklooma eest.
Vallavolikogusse kandideerisin esmakordselt ning see on minu elus täiesti uus väljakutse.
Väärtustan perekonda ja kultuuritraditsioone. Seisan valla haridusasutuste jätkusuutlikkuse ja arengu eest. Olles suur spordisõber, toetan igati valla spordiseltside tegevust ning soovin, et vallas oleks rohkem uusi spordisaale ja -väljakuid. Soovin, et vallas saaksid kõik teed tolmuvabadeks ning kaoks kitsaste teelõikude probleem. Toetan vallas kinnisvaraarendust koos sotsiaalsete taristute rajamisega, mis leevendaks ühtlasi lasteaiakohtade nappust.
Soovin volikogule meeldivat koostöö jätkumist nii uuel aastal kui ka edaspidi. Proovime volikogus ära hoida suuremad erimeelsused ja lahendada kõik asjad kokkuleppel. Senised istungid on näidanud, et vaatamata poliitilistele eriarvamustele on meie volikogu väga sõbralik ning töö laabub.
Soovin kõigile vallaelanikele uueks aastaks eelkõige tervist ja rahulikku meelt. Olge kõik hoitud ja kaitstud!
VIRGO KURIST – ettevõtja, revisjonikomisjoni liige
Olen Virgo Kurist, EKRE esinumber selle aasta Kambja vallavolikogu valimistel.
Valla elanik olen aastast 2014, abielus ja kolme lapse isa. Vanust on 52 aastat.
Toidu toon lauale ettevõtjana ja kui aega üle jääb, siis hobiks on mototiibvarjuga lendamine.
Tänan veel kord Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt hääletajaid. Võrreldes eelmiste valimistega on konservatiivide esindatus Kambja valla volikogus tõusnud ühelt volinikult kolmele. See on kindel märk sellest, et konservatiivne lähenemine Kambja valla eluolusse kõnetab järjest rohkem meie valla kodanikke.
See, et mina olen EKRE esinumber, ei ole iseenesest tähtis. Tähtis on, et konservatiive on volikogus kolm inimest. Ja veel tähtsam on, et oleme koalitsioonis valimisliitudega „Hoiame Head“ ja „Ettevõtlik Kambja“. See omakorda tähendab, et meil on suur vastutus ja nelja aasta pärast peame oma valijatele aru andma, mis on tehtud ja mis tegemata.
Isiklikult pean Kambja valla suurimaks probleemiks kiire elamuarenduse juures sotsiaalse taristu mahajäämist – ehk et meil ei ole piisavalt lasteaedu ja puudu on vähemalt üks kool.
Murekohtasid on veel mitmeid, aga on ka häid uudiseid. Oleme Eesti Vabariigis väheseid valdu, kus inimeste arv kasvab. See jälle tähendab tulubaasi kasvu ja võimalusi valda jõudsamalt arendada.
Lugupeetud vallarahvas!
Uueks aastaks soovin,
et hea jääks teiega
ja halb jääks teieta.
Et rõõm oleks meiega
ja kurbus oleks meieta!
ARNE PEDA – OÜ Ülenurme Teed juhataja, vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni liige
Olen sündinud, kasvanud ja elanud kogu oma senise elu praeguse Kambja valla haldusterritooriumil. Abielus olen saksa filoloogiga, kes on ühtlasti ka Kambja valla ainsa gümnaasiumi ainus saksa keele õpetaja. Mul on kaks täiskasvanud tütart, noorema tütre peres kasvab ka neli toredat lapselast.
Hariduselt olen diplomeeritud hüdrotehnika insener. Pärast kõrgkooliõpingute lõppu Eesti Põllumajanduse Akadeemias asusin tööle EPA Ülenurme õppe- ja katsemajandisse maaparandusinsenerina, kus töötasin kokku 12 aastat ja 12 päeva. Minu põhitegevus oli seotud Aardla poldri töös hoidmisega. Alates 1993. aastast töötan osaühingus Ülenurme Teed juhatajana. Olen osalenud viie eelneva volikogu koosseisu töös.
Soovin panustada oma tegevuse ja elukogemuse kogukonna jätkusuutlikkuse arengusse ning loodan, et ühiste pingutuste tulemusena muutub Kambja vald aina paremaks ja atraktiivsemaks elukeskkonnaks.
Rahulikke pühi kõikidele Kambja valla elanikele!
TANEL MELK – vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ja majanduskomisjoni liige
Olen omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna magistrikraadi ning 10 aastat samas teemaringis tegutsemist on just praktilise poole pealt andnud mulle hea kogemuse väga erinevate valdkondade probleemide lahendamisel.
Kolme lapse isana soovin panustada kohalikku kogukonda nii hariduse arendamisel kui ka valla juhtimise avatumaks muutmisel. Meie koduvald on väga atraktiivne olnud just elamuehituse arendajatele ning selle tulemusel oleme saanud juurde küll palju uusi naabreid, kuid kahjuks pole valla sotsiaalne taristu sellele koormusele järele jõudnud. Praegu on Kambja vallas puudu üle 300 lasteaiakoha, kuid arendajate surve uute detailplaneeringute kehtestamiseks ei ole raugenud. Volikogus käivad meil konstruktiivsed arutelud Tõrvandisse rajatava uue põhikooli teemal, kuid samas on teada, et juba juulikuus lõpeb Eerika lasteaia ühe korpuse üürileping. Samuti on murekohaks Kambja lasteaia seisukord. Siit kerkibki minu kui vallaelaniku jaoks üheks küsimuseks, kas me tahame olla lihtsalt üks magala/eeslinn Tartule või soovime, tuginedes meie väga heale finantsseisule, olla kohalik omavalitsus, kus on näiteks olemas ka erivajadustega laste kool, mida vajavad teisedki ümberkaudsed vallad.
Loodan volikogus rohkem kogeda, et mugava käetõstmise asemel küsitakse enne hääletamisi pigem „Miks?“ ning igatsen kuulda palju uusi ja edasiviivaid ettepanekuid.
Vallaelanikele soovin meeleolukat aasta lõppu ja õnnelikku saabuvat aastat. Loodan, et uuel aastal leiaks iga meie valla elanik võimaluse valla arengus kaasa rääkida!
BRIT MESIPUU – vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees
Kolisin Ülenurme möödunud aastal, et pakkuda oma kolmele lapsele mõnusamat suureks sirgumise keskkonda. Minu vanim laps käib Ülenurme Gümnaasiumi 4. klassis ja 5-aastased kaksikud Ülenurme lasteaias.
Ise olen ma sündinud Viljandimaal Suislepas, 9. klassi läksin aga juba Eesti Spordigümnaasiumisse Tallinnas. Pärast gümnaasiumi lõppu (selleks ajaks oli kooli nimi muutunud Audentese spordikooliks) tulin Tartusse ja asusin õppima Tartu Ülikooli kehakultuuri erialale. Seega on mul kehakultuuri magistrikraad, kuid praegu omandan lisaks Tartu Ülikoolis uut magistrikraadi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal. Vahepeal õppisin ka Tartu Kutsehariduskeskuses, kus lõpetasin cum laude turismikorralduse eriala.
Olen töötanud turunduse valdkonnas aastast 2006, algselt hotellis ja restoranis, siis raadios ja välimeedias. Nüüdseks on meil abikaasaga loodud perefirma Milos OÜ, mis tegeleb sotsiaalmeedia- ja internetiturundusega. Pakume erinevaid turundusteenuseid ja -koolitusi. Kuid südameasjaks olen võtnud ka laste harimise ohutu internetikasutuse teemadel. Seega käin aeg-ajalt koolides ka turvalisest internetikasutusest rääkimas.
Minu hobideks on lugemine, kalapüük ja sport. Olen olnud noorena ka Eesti meister odaviskes ja kettaheites.
Mulle suureks rõõmuks kogusin uue tulijana piisava arvu hääli, nõnda olen nüüdsest ka Kambja valla volikogus. Samuti on mul au juhtida sotsiaalkomisjoni tööd. Luban hea seista selle eest, et luua parem kasvukeskkond lastele, tuua rohkem huviringe Ülenurme ning parandada sportimisvõimalusi ja turvalisust. Samuti on mulle väga südamelähedane pere- ning väikeettevõtlus ja selle soodustamine kodukandis.
Olen rõõmus, et sotsiaalkomisjoniga liitusid väga asjalikud liikmed, oma ala asjatundjad. Üheskoos suudame kindlasti leida häid ideid, kuidas muuta vald mõnusamaks paigaks nii eakatele, lastele kui ka kõigile teistele vallakodanikele. Oleme alati valmis ära kuulama teie mõtteid ja ettepanekuid. Võite need julgelt saata minu e-mailile brit@milos.ee
Soovin kogu oma perega kõigile Kambja valla elanikele meeldivat aastalõppu ja teguderohket ning edukat uut aastat!
TARMO KLEIMANN – vallavolikogu majanduskomisjoni esimees
Olen elanud Kambja vallas juba 15 aastat. Kolisime perega Tartust Ülenurmele, sest soovisime looduslähedast, aga samas ka linnaäärset kodukohta. Rajasime maja Porijõe kaldale ning meie pere on Mõisniku elamurajooni üks esimestest elanikest.
Peres kasvab meil 2 poega, kellest üks on juba täisealine ja teine õpib Ülenurme Gümnaasiumis.
Ma olen sündinud ja üles kasvanud Tartus. Olen lõpetanud Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ning Tartu Ülikooli. Ülikoolis omandasin majandusteaduse magistri kraadi raha ja panganduse ning turunduse erialal.
Pärast ülikooli lõpetamist töötasin 7 aastat SEB Liisingus. Alates 2005. aastast kuni praeguseni töötan Astri Grupis, kus juhin Narva üksuse tööd ning Tallinna arendusprojekte. Väga põnev ja arendav on olnud olla osaline suurte projektide juhtimisel ja käivitamisel Narvas ja Tallinnas. Eriti huvitav ja samas ka vastutusrikas oli Balti Jaama Turu uue kontseptsiooni loomine ja selle elluviimine.
Mulle meeldib töötada edumeelsete ja sihikindlate inimestega, kes julgevad seada eesmärke, mis esmapilgul võivad tunduda võimatuna, aga mis viiakse siiski ellu, tuginedes tarkadele otsustele, koostööle ja ühistele pingutustele.
Olen suur autospordi austaja ning mulle meeldib kõik, mis seondub mootoritega. Noorena olen mänginud korvpalli ja tegelenud aktiivselt kergejõustikuga. Ka praegu ei ole jooksmine ja jalgrattasõit ning talvel mäesuusatamine mulle võõrad.
Koduvalla areng läheb mulle väga korda. Sügisel jõudsin arusaamisele, et soov muuta valda paremaks algab sellest, et tuleb ise valla arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Seetõttu kandideerisin valimistel ning tänu heade Kambja valla inimeste toetusele pääsesin volikokku, kus juhin nüüd ka majanduskomisjoni tööd.
Üheks oluliseks eesmärgiks siinse elu paremaks muutmisel on valla eelarves tulude suurendamine. Üksikisiku tulumaks on valla eelarve suurim tuluallikas, moodustades tuludest 67%. Tulumaks valla eelarvesse laekub vaid Kambja valda sisse kirjutatud maksumaksjatelt. Seega on äärmiselt oluline, et iga Kambja vallas elav inimene omaks sissekirjutust oma koduvallas. Ainult nii on võimalik ise kaasa aidata valla tulubaasi kasvule ja tänu sellele tõsta valla võimekust elanike heaolu suurendamisel.
Samuti on majanduskomisjoni eesmärgiks teha analüüs valla kuludele, kus kindlasti leidub kohti optimeerimiseks.
Olen lühikese aja jooksul aru saanud, et nii kiiresti nagu on võimalik asju korda saata eraettevõtluses, ei ole see võimalik kohalikus omavalitsuses. Siinne asjaajamine ja otsuste elluviimine vajab rohkem kannatust ja sihikindlust. Minu prioriteediks on hea seista selle eest, et valla tänased kõige olulisemad murekohad leiaksid lahenduse. Usun, et koostöös heade koalitsioonipartneritega saame järgneva nelja aasta jooksul koalitsioonilepingus kokkulepitu ellu viia, muutes sellega elu Kambja vallas paremaks.
Ma tunnetan valijate poolt minule pandud ootusi. Seetõttu püüan oma teadmiste, oskuste ja kogemuste toel kaasa aidata, et kõik tulevased otsused, mis tehakse valla arengu huvides, oleksid targad, kaalutletud ja elanike huve arvestavad.
Soovin kõigile Kambja valla elanikele rahulikku pühadeaega ning kõigi unistuste täitumist uuel aastal!
ALAN UIBO – vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni aseesimees
Olen elanud endises Ülenurme vallas aastast 2001 – esialgu Tõrvandis kortermajas ning hiljem Ülenurme alevikus eramus. Juba lapsena tundus Ülenurme minu jaoks just see õige koht, mis asub linnale nii lähedal, aga samas piisavalt kaugel, et oleks kuulda ka kevadist linnulaulu.
Olen abielus ja meie peres kasvab kaks last. Mõlemad lapsed käivad Ülenurme Gümnaasiumis – poeg 2. klassis ja tütar 8. klassis. Mõlemad lapsed on tegelenud aktiivselt võistlustantsuga ning tulnud oma vanuserühmades Eesti meistriteks.
Tänu oma isa tööle korrakaitseüksustes olen oma lapsepõlve veetnud nii Põlvas, Jõgeval kui ka Tartu linnas elades. Õpingud on mind viinud nii Jõgeva Keskkooli, Tartu 10. Keskkoooli kui ka Tartu 5. Keskkooli, mille lõpetasin 1991. a. Edasine haridustee viis mind Eesti Põllumajandusakadeemiasse.
Alates 1993. a olen tegev ettevõtluses. Algusaastatel pidasime koos sõpradega Poldri baari (praegu OÜ Sahkar ) ning hiljem müüsime kasutatud autosid. 1998. aastast olen tegev ettevõttes OÜ Anovela Kinnisvara, 2004. aastast olen üks omanikest ettevõttes Ülenurme Investeeringud ning 2013. aastast OÜ Arte House asutaja. Olen oma ettevõtete kaudu olnud osaline arendustegevuses ja ehituses ning selle kaudu andnud oma panuse kodu loomiseks umbes 600 meie valla perele.
Vabal ajal veedan aega koos perega, meile meeldib avastada erinevaid paiku maailmas.
Oma kandidatuuri seadsin valimistel üles sooviga teha asju teistmoodi. Samal põhjusel kutsusin seda tegema ka oma sõpru ja tuttavaid. Volikogus arengukomisjoni aseesimehena on minu soov kutsuda end valda sisse kirjutama inimesi, kes juba aastaid elavad meie keskel, aga on erinevatel põhjustel tänaseni sisse kirjutatud teistesse omavalitsustesse. Üheks olulisemaks põhjuseks, et meist ca 50% pole ennast sisse kirjutanud oma tegelikku elukohta, on just lasteaia- ja koolikohtade nappus. Juba uuel aastal alustame Tõrvandi põhikooli ja spordihoone ehitusega, sealt edasi on vaja renoveerida Kambja lasteaed ja juurde ehitada Räni külla 140-kohaline Päikeseratta lasteaed. Kõik need ideed saavad kindlasti kiiremini realiseeruda siis, kui meie vallas elavad inimesed omavad sissekirjutust oma kodukohas.
Selle mõne kuu jooksul volikogu liikmena olen jõudnud arusaamisele, et avalikus sektoris käivad asjad ikka kordades aeglasemalt kui eraettevõttes. Avatud ja kodaniku heaolule suunatud vald võiks olla meie kõigi eesmärgiks järgnevateks aastateks.
Soovin kõigile ilusaid ja lumiseid pühi ning edukat uut aastat!
OLAVI JÄNES – jurist, vallavolikogu revisjonikomisjoni aseesimees
Kambja vald, täpsemalt Räni alevik sai minu kodukohaks kolm aastat tagasi. Kuna ma oma olemuselt kipun kiiresti tähele panema asju, mis ei toimi või ei ole korras, ning tunnen vajadust sel juhul midagi aktiivselt ette võtta, hakkas üsna pea tekkima nimekiri asjadest, mille parandamisse soovisin panustada. Need „asjad“ hõlmasid talvist teehooldust, bussipeatuse vajadust, aleviku keskele puhke- ja mänguala rajamist, kõnniteede väljaehitamist ja „lamavaid politseinikke“, elanike sisulist kaasamist planeerimismenetlustesse jne. Üsna alguses sai selgeks, et üksikisikul on raske end kuuldavaks teha nii vallas kui riigiasutustes, mistõttu tuli hakata koondama piirkonna elanikke ühiste huvide taha. Selleks sai muu hulgas asutatud Räni Aleviku Seltsing, mis võimaldab teha asju organiseeritult, omavahel asjakohaselt infot vahetades ja piirkonna elanikke tervikuna esindades. Sooviks oli seltsinguna olla ka piirkonna asjades vallale tõsiseltvõetavaks partneriks või nõuandjaks, kes oma seisukohtadega väljendaks kohalikku avalikku huvi. Kuna aja jooksul ilmnes, et see muidu täitsa asjalik ootus osutus veidi naiivseks, otsustasime piirkonna elanikega, et meie huvides on osaleda oma kandidaadiga kohalikel valimistel. Platvormi valimistel osalemiseks pakkus valimisliit Ettevõtlik Kambja ning selle koosseisus valiti mind neljaks aastaks vallavolikogu liikmeks.
Pean tunnistama, et tegin oma valiku kandideerida üsna raske südamega, sest vallavolikogu tööd tuleb teha oma põhitöö ja kolme väikse lapse kõrvalt, sisuliselt ise selle eest peale makstes, ja vähemalt minu puhul otsese isikliku kasuta. Samas motiveerivaks asjaoluks on vähemalt võimalus asju paremuse suunas mõjutada, koalitsioonis olles ka lausa ellu viia. Ettevõtliku Kambja meeskonnas pakuti mulle kiirelt usaldust, mis väljendus võimaluses anda oma panus valimisliidu valimiseelsete eesmärkide sõnastamisse ja hiljem ka koalitsioonilepingu kokkukirjutamisse.
Minule isiklikult läheb korda vallavalitsuse töökultuur, sest ma näen nii isikliku paariaastase kogemuse kui ka teiste piirkondade inimestega rääkimise pinnalt, et siin on arenguruumi. Hea töökultuuri ja töökeskkonna kujundamine võtab aega ja nõuab eeskuju, kuid mul on usku, et peatselt suudab volikogu valida võimeka vallavalitsuse koosseisu, kes hakkab seda protsessi vedama. Martin Luther Kingi sõnu kasutades on mul unistus (I have a dream), et vallavalitsuse struktuuris töötaks inimesed, kes ühest küljest on pädevad, valla elanike suunas vaatavad, konstruktiivsed, tõhusad ja ausad, teisest küljest aga oma töös motiveeritud ja mitte liigselt ära kurnatud. Siis saab ka töö tehtud sedasi, et nii valla elanike ootused kui ka valla juhtorganite seatud eesmärgid on täidetud.
Oma kogemuse pinnalt pean hästi oluliseks ka nii Ettevõtliku Kambja eesmärkides kui ka koalitsioonipartnerite vahel sõlmitud kokkuleppes välja toodud vajadust väärtustada senisest rohkem kogukondade panust ning kaasata elanikke piirkondade arengut puudutavatesse otsustusprotsessidesse. Seega oleks hea, kui valla igas piirkonnas oleks kohapealne tõsiseltvõetav esinduskogu (nt seltsing, (küla)selts või vastav MTÜ), kes saaks olla valla juhtorganitele partneriks/nõuandjaks kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Sellise esinduskogu raames räägiks kohalikud elanikud esmalt asjad omavahel ise läbi ning omaksid ühist enamuse nägemusel põhinevat visiooni, mis omakorda oleks valla juhtorganite otsuste ühe sisendina kaalukam kui üksikisiku nägemus.
Pean nüüd endale meelde tuletama, et paluti kirjutada veidi ka endast. Ilmselt iseloomustab mind inimesena lihtsus ja üsna roheline maailmavaade. Ma tarbin vajaduspõhiselt, mitte „võin-põhiselt“ ja eelistan keskkonda säästvaid valikuid. Proovin ka võimalikult palju töid ise teha ja sellist nokitsemist nautida. Mulle meeldib sport ja olen oma elust läbi lasknud palju spordialasid, kuid väikeste laste kõrvalt olen viimasel ajal võtnud aega vaid oma suurima lemmiku ehk golfi jaoks, sedagi tagasihoidlikul määral. Olulisel kohal on minu elus olnud ka reisimine. Sageli on mu käigud olnud seotud varasema lugemusega (sh ajaloo ja kunstiga) ja elustanud sealt saadud muljeid. Inimestes hindan (emotsionaalset) intelligentsust, teotahet ja vastutustunnet. Usun sellesse, et suhtluses töötab paremini esmalt ise andmine kui teistelt millegi ootamine. Andmisest ja igapäevastest väikestest asjadest rõõmu tunda oskamine on minu arust lihtsaimateks elurõõmu allikateks.
Pühade ajal võiks lõpetuseks rääkida parimast kingist, mida valla elanik saaks anda oma kodukohale. Selleks oleks esimesel võimalusel enda sissekirjutamine valda, kui see samm on seni veel tegemata. Sedasi saab igaüks aidata kõige otsesemalt kaasa, et vald saaks ette võtta võimalikult palju oma elanike huvides ning osutatav omavalitsusteenus oleks ootustele vastav. Teisisõnu väljendades – koduukse esine Kambja vallas ei saa lumest puhtamaks, kui kinkida lumelabidas Tartu linnale. Eks valdki peab lähiaastatel omalt poolt pingutama, et elanikele oma teenustega atraktiivne olla, ning selles osas on Ettevõtliku Kambja meeskonnal mitmeid asjalikke mõtteid varuks, mida koalitsioonipartneritega ühiselt juba 2022. aastal ellu viia.
Soovin kõigile tervist ja hingerahu, uueks aastaks aga mõõdukat optimismi!
IVAR TEDREMA – vallavolikogu majanduskomisjoni liige
Olen sündinud 1954. aastal Tartus, seal keskkoolis käinud ja EPAs põllumajanduse mehaanikainseneri eriala omandanud.
Ülenurmega olen seotud 1981. aasta detsembrisst – alustasin siis EPA Ülenurme õppe-katsemajandis tööd peainisenerina. 1986. aastal sai minust Kambja sovhoosi direktor. Kolme aastaga saime seni suhteliselt kehvas seisus olnud majandi tõusuteele. 1991. aastal läks majand laiali, Kambja külanõukogu sai valla õigused ja mina asusin tööle valla majandusnõunikuna. Pärast 1993. aasta kohalikke valimisi tegi vallavolikogu mulle ettepaneku hakata vallavanemaks ja sellel kohal töötasin kuni haldusreformini. Reformijärgses sundvallas tegutsesin abivallavanemana.
Meie peres kasvas üles kolm last ja nüüd oleme koos abikaasaga kaheteistkümne lapselapse vanavanemad.
Kambja-mail olen tegutsenud 33 aastat ja pean seda oma elutööks. Koostöös hea meeskonnaga oleme kogu aeg töötanud kohaliku elu edendamise nimel ja saavutanud tulemusi, mille üle uhkust tunda: Kambjasse on rajatud koolimaja ning perearstikeskus, varemetest uuesti üles ehitatud Kambja kirik. Eakate inimeste jaoks tegutseb Aarikel hooldekeskus, toetasime psüühiliste erivajadustega inimestele hooldekeskuse rajamist Kodijärvele, samuti Kammerisse hariduslike erivajadustega lastele kaasaegse koolikompleksi väljaehitamist. Tartumaa üks esimesi noortekeskusi avati omal ajal Kambjas. Loomulikult oli igapäevatööks vallateede rajamine ja hooldus, heakord, vallakodanike probleemide lahendamine.
Uue vallavolikogu liikmena seisan jätkuvalt selle eest, et koolid ja lasteaiad saaksid edasi areneda ja ning vastavalt vajadusele ning võimalustele neid ka juurde ehitatakse. Vähemalt esimene kooliaste peaks olema lapse kodukohale võimalikult lähedal. Koostöös Transpordiametiga tuleb kindlasti juurde ehitada kergliiklusteid. Suures vallas on ülioluline jõuda kõigi abivajajateni, pakkuda võimalikult kõigekülgset sotsiaal- ja meditsiiniabi.
Tänapäevaelu sõltub üha enam internetiühendusest. Seisan selle eest, et kiire ja hästitoimiv ühendus jõuaks ka valla kaugematesse piirkondadesse. Lähtuda tuleb põhimõttest, et vald peab vallakodaniku jaoks olemas olema nii linna lähedal kui ka kaugemates maapiirkondades.
Olen tänulik oma valijatele, kes andsid valimistel oma hääle minu poolt!
Kogu valla rahvale soovin ennekõike tervist – siis on jaksu ja võimekust kavandatud plaane ellu viia ning igapäevategemistes edukas olla!
ILLARI LÄÄN – Külitse elanik, volikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liige
Head Kambja valla inimesed!
Kõikidele vallaelanikele soovin rahulikku pühadeaega ning soovide täitumist uuel aastal! Hoidke uuenenud volikogul silma peal, eriti enda poolt valitud saadikul. Valimistel antud lubaduste nimel tuleb tööle asuda, et meie valla inimeste rahulolu vallas toimuvaga paraneks.
Volikogusse valitud esindajatele soovin avatud ja julget meelt, selgeid eesmärke ning töötahet oma lubaduste elluviimisel. Parim viis seda teha on pidevas dialoogis vallaelanikega ning heas koostöös volikogus esindatud inimestega.
Meie valla lastele ja noortele ning nende vanematele soovin sihikindlust ja nõudlikku meelt. Hea haridus, mitmekülgsed sportimisvõimalused ning turvaline keskkond on valdkonnad, kus meil tuleb ühiselt pingutada just meie noorte ehk valla tuleviku tegijate nimel.
Uuele vallavalitsusele soovin julgust ja tahet olla avatud ning kaasata vallaelanikke senisest enam valla juhtimisse. Inimeste muredele reageerimine ning lahenduste leidmine aitab meil meeles pidada, kelle nimel nii vallavalitsus kui ka volikogu tööd peaksid tegema.
Valgeid talvepäevi ja rõõmsaid hetki nii pere seltsis, suusaradadel kui ka sõprade ringis!
HEIKI SARAPUU – Ülenurme Gümnaasiumi õpetaja, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige
On olnud suur au olla vallavolikogu esimees nii Ülenurme kui hiljem ka Kambja vallas. Sellel sügisel valitud volikogus kuulun haridus- ja kultuurikomisjoni. Äsja valitud volikogu koosseisus on palju uusi liikmeid ja loodan, et tekib värsket energiat ning mitmekesiseid mõtteid valla arenguks.
Neli aastat tagasi liideti Ülenurme ja Kambja vald. Mõlemal vallal oli olnud soov ja tahtmine jätkata iseseisva omavalitsusena. Pärast lõplikku ühinemisotsust läksime siiski ühiselt koos edasi. Sai valitud uus sümboolika ja aetud koduvalla ühist asja.
Nüüd tuleb jätkata juba käimalükatud ettevõtmistega – lapsed vajavad Tõrvandisse uut koolimaja ja Ülenurmes käib uue spordihoone ehitus. Juurde on vaja lasteaiakohti ja ellu tuleb viia mitmeid teisigi projekte valla erinevates piirkondades.
Minu soov on, et sama tähtis, kui on betooni valatud objektid, oleks ka kõik valla elanikega seonduv. Et tekiks rohkem kogukondlikke ettevõtmisi ja jätkuks sõbralik läbisaamine. Valimiste eel oli palju emotsioone ja ka halvastiütlemisi. Kriitika ongi vajalik – kõik ei saa hästi olla ja alati saab paremini. Aga lähtugem põhimõttest, et kui viga näed laita, siis tule ja aita!
Volikogu kaaslastele soovin rahumeelseid läbirääkimisi ja tarku otsuseid!
Soovin kõigile õnnelikku aastavahetust ja tervislikku uut aastat!
LIIS ROSIN – Tõrvandi lasteaia Rüblik õppejuht, vallavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees
Olen sündinud ja kasvanud Tõrvandis. Gümnaasiumihariduse omandasin siinses gümnaasiumis ning kõrghariduse Tallinna ülikoolis. Olen abielus ja meie peres kasvab kaks imetoredat poega. Minu vanem poeg on lõpetanud Ülenurme Muusikakoolis tšello eriala ning sellel kevadel ka Ülenurme Gümnaasiumi ning õpib praegu maaülikoolis. Noorem poiss õpib samuti kodukoolis, käib 3. klassis.
Kambja vallaga ühendab mind ka minu töö. Juhin õppetööd Tõrvandi lasteaias Rüblik, mis selle aasta jaanuaris kasvas 14-rühmaliseks. Tõrvandi lasteaiaga olen tööalaselt seotud olnud juba 18 aastat.
Kuna igapäevaselt suhtlen ja puutun kokku paljude Kambja valla elanike ja kogukonna liikmetega, siis olen kursis sellega, mis vallaelanikel meele rõõmsaks teeb ning mis valmistab muret.
Volikokku kandideerides seadsin eesmärgiks seista
- lasteaia- ja koolikohtade rajamise eest;
- avalike mänguväljakute korrastamise, kaasajastamise ning uute rajamise eest;
- hariduslike uuenduste jõudmise eest Kambja valla üldhariduskoolidesse ja lasteaedadesse;
- kogukonna hääle jõudmise eest valla volikokku;
- noorte huvihariduse kättesaadavuse parandamise eest;
- eakama elanikkonna abivajaduse väljaselgitamise ning toe pakkumise eest.
Uueks aastaks soovin Kambja valla elanikele üksteisesse mõistvat suhtumist, hoolivust, märkamist, sõbralikkust ja heatahtlikkust.
Imelist uut aastat!
AVO ALLIKSAAR – vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige
Olen sündinud 1967. aastal ja kogu elu elanud Kambja vallas Sipe külas Sepa talus. Ametilt olen ettevõtja: Agris OÜ juhatuse liige. Kaks aastat sai vahepeal avastatud Venemaa avarusi. Olen kolme lapse isa ja kõik lapsed elavad samuti Kambja vallas. Olen olnud volikogu liige nii enne kui pärast haldusreformi, kokku üle kümne aasta.
Kambja vallavolikogu liikmena on mulle kõige südamelähedasem teema Kuuste Kooli spordihoone ehitamine. Kindlasti soovin, et kõikjal vallas oleks lastele kättesaadav kodulähedane alg- ja põhiharidus. Seisan valla erinevate piirkondade võrdse arengu eest.
Tänan usalduse eest kõiki inimesi, kes andsid valimistel mulle oma hääle!
MARGOT VÕSOKOV – VK Rütmika Ülenurme treener/juht, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees
Olen kahe pisikese tüdruku ema. Terve oma teadliku elu olen tegelenud võimlemisega – olin ise spordile pühendunud noor ja nüüd annan oma teadmisi edasi järgmistele noorvõimlejatele.
Kõrghariduse omandasin Tartu Ülikoolis ning olen käinud end mitmel korral välismaal täiendamas. Olen veendunud, et just spordile pühendumine on mulle andnud aktiivse eluviisi ning positiivse ja edasipürgiva ellusuhtumise. Eelmisesse volikogu koosseisu pürgides oli minu peamine motivaator Kambja valla spordielu arendamine. Nüüdseks olen olnud volikogus juba mõnda aega ning selle käigus olen mõistnud, et mul on suur soov pühenduda ja panustada Kambja valla arengusse ka üldiselt. Mul on hea meel näha, et uued volinikud on motiveeritud ja entusiastlikud ning meie kõigi ühine soov on tuua Kambja valla juhtimisse muutusi. Minu nägemus on, et Kambja vallas toimub avatud valitsemine, kus koostöö on au sees ning elanikele on valla teenused ja suhtlemine vallavalitsusega kättesaadavamad.
Uueks aastaks soovin kõigile rohkem tänulikkust, rohkem aega lähedaste inimeste jaoks ning rohkem liikumist looduses. Rahulikke pühi!
KULDAR LEPIK – väikeettevõtja, vallavolikogu majanduskomisjoni aseesimees
Olen sündinud 1982. aastal ja kogu aja elanud Kambja vallas Lalli külas. Minu haridustee algas kodulähedases armsas mõisakoolis Vana-Kuustes. Südame teeb soojaks, et maja on nüüd vastselt renoveeritud ja saanud justkui uue elu. Edasised õpingud jätkusid linnakoolides.
Igapäevaselt tegelen väikeettevõtlusega. Enne valdade liitmist kuulusin volikogu ühte koosseisu. Vaba aega olen enamasti sisustanud vabaühenduste vedamisega ning kui ka sealt aega üle jääb, siis meeldib viibida looduses. Kambja vald on väga hea ja ilus paik elamiseks ning toimetamiseks.
Kuna olen ise saanud alghariduse kodu lähedal, siis pean õigeks, et ka valla kaugemates piirkondades peaksid koolid säilima. Piirkonna kool on ka omamoodi kogukonna hing, kus inimesed kiirest elutempost hoolimata kohtuda saavad. Peame leidma vahendeid, et kaasajastada olemasolevaid ning rajada uusi õppeasutusi.
Väiksemad kultuuri- ja spordisündmused võiksid toimuda valla erinevates piirkondades, nii et kohalik kogukond nendes osaleda saab. See omakorda suurendab infovahetust ning mingil määral ka turvalisust piirkonnas. Sellega seoses kutsun üles aktiivseid kodanikke moodustama oma kogukonnas erinevaid seltsinguid.
Jätkuvalt tuleb hooldada ja täiendada erinevaid puhkealasid ning rajada ka uusi, lisaks koostöös Maanteeametiga leida võimalusi kergliiklusteede võrgustiku laiendamiseks – on ju meil siin Lõuna-Eestis väga ilus loodus ning kõndides või jalgrattal sõites on seda tore nautida.
Palju on juba tehtud ja palju on veel teha…
Soovin kõikidele ilusat valget pühadeaega ning kõike paremat uuel aastal!
TRIIN NÕMMISTU – vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees
Tänan südamest kõiki oma valijaid, kes minu poolt seekordsetel kohalike omavalitsuste valimistel hääletasid. Teie usaldus on mulle väga oluline!
Olen Kambja vallas elanud 14 aastat ning mul on kaks last. Olen lõpetanud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ärijuhtimise eriala spetsialiseerumisega turundusele. Praegu töötan Eesti Jäätmehoolduskeskuses projektijuhina ning olen JCI Viljandimaa Ettevõtlike Noorte Koja 2022. aasta president.
Osutusin sel sügisel teist korda valituks Kambja vallavolikokku. Eelmises koosseisus osalesin haridus- ja kultuurikomisjoni töös, sel korral jätkan tööd Kambja valla parema tuleviku nimel revisjonikomisjoni esimehena.
Minu eesmärk järgmiseks neljaks aastaks on vallaelanikke kaasava juhtimiskultuuri saavutamine Kambja vallas. Valla areng peab toimuma koostöös vallaelanikega. Elanike soove, muresid ja ettepanekuid peab arvesse võtma! Vallavolikogu istungitele peab olema igal meie inimesel ligipääs veebiülekande näol ja infovahetus ning elanike rahulolu valla teenustega peab paranema.
Annan oma panuse ka Kultuuripealinn Tartu 2024 Kambja valla projekti õnnestumisse. See projekt on suurepärane võimalus laiapõhjaliseks koostööks nii teiste omavalitsustega kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks on meil turunduslikult võimalik selle projekti abil viia Kambja kui koorilaulu häll maailmakaardile!
Selleks, et Kambja vallast saaks päriselt kodune ja kõikide võimalustega innovaatiline omavalitsus, vajame teie abi, head valla kodanikud. Julgustan ja kutsun üles kõiki pöörduma murede ja ettepanekute korral nii vallavalitsuse ametnike kui ka enda poolt volikokku valituks osutunud inimeste poole. Meenutage julgelt tänastele volinikele nende valimislubadusi (sh loomulikult ka mulle) ja ärge jääge oma murega üksi. Poliitilistest mängudest olulisem on ikkagi meie valla inimene.
Ma soovin kõigile Kambja valla elanikele rahulikku pühadeaega!
RAUNO KIURU – vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees
Olen sündinud ja üles kasvanud Kambjas ning lõpetanud Kambja põhikooli. Edasine haridustee viis mind Tartu Tamme gümnaasiumi loodusklassi. Seejärel asusin õppima Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda kehalise kasvatuse ja spordi erialale. Omandasin magistrikraadi samas teaduskonnas kehalise kasvatuse õpetaja erialal.
Õpingute kõrvalt hakkasin treenima noori korvpallureid, praegu aga olen juhendamas hoopiski Luunja naiskonda. Töötan Kambja Ignatsi Jaagu koolis poiste kehalise kasvatuse õpetajana ning olen Kambja spordihoone juhataja.
Praegu olen lapsehoolduspuhkusel oma teise lapsega.
Volikogu töös on minu eesmärk parandada vallarahva võimalusi harrastada aktiivset eluviisi.
Samuti vajab meie vald spordisüsteemi ümberstruktureerimist, millega on tasapisi ka juba tegelema hakatud.
Meie vald võiks võimaldada tegeleda kvaliteetse huvitegevusega kodule lähemal. Selleks peame looma vajalikud tingimused ning kaasama võimalikult palju lapsi, noori ja täiskasvanuid.
Soovin kõigile aktiivset ja teguderohket uut aastat!
TOOMAS ARUMÄGI – MTÜ Tõrvandi Päästeselts juhatuse liige, OÜ Olme juhataja, vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees
Olen 44-aastane, abielus, minu peres kasvab kolm last, kellest vanim on juba täiskasvanu ja noorim lasteaia viimases rühmas. Valla arengute ja tegemiste juures olen olnud volikogu liikmena eelmises koosseisus ning täiendavalt maakomisjoni esimehena andnud panuse valla arengutesse. Osutusin valituks ka uue volikogu koosseisu ning seal on minu juhtida usaldatud arengu- ja planeerimiskomisjon.
Alates kooli lõpetamisest olen olnud Tõrvandi elanik ja minu elu on olnud tihedalt seotud päästega – alustasin kohe pärast kooli teenistust tol ajal tuletõrjuja ametis Tõrvandi komandos. Haridustee on viimistletud Sisekaitseakadeemia rakendusliku kõrgharidusega päästevaldkonnas ning üksjagu aastaid olen teinud tööd nii päästjaid koolitades kui ka päästetöö valmisoleku tagamiseks kontoris.
Praegune töö on siiski minu hobi ja olen tagasi „põllul“ – töötan operatiivkorrapidajana.
Alates riikliku teenuse kaugenemisest meie koduvallast, kui suleti Tõrvandi komando, olen loonud ja vedanud MTÜd Tõrvandi Päästeselts vabatahtliku päästekomandona. Selle komando loomise algusest alates oli minu soov ja eesmärk pakkuda vallaelanikule kiireimat võimalikku abi ja selle nimel käib jätkuvalt igapäevane töö koos meie päästeseltsi vabatahtlikega.
Valdade liitumise järel on meie vedada nii Tõrvandi kui ka Kambja komandod ning mõtteid arenemiseks ning turvalisema kogukonna loomiseks jätkub. Viimasel aastal olen töötanud ka OÜ Olme juhatajana.
Omavalitsusele kuuluvat haldusfirmat juhtides pakub iga päev hulgaliselt ülesandeid ja olukordi, mis pakuvad põnevaid väljakutseid. Meil kõigil on veel koos käia pikk tee kauni, puhta ja hästi hoitud koduvalla nimel.
Soovin kõigile mõnusat ja rahulikku aastalõppu ja kindlasti veel paremat järgmist aastat!
ARGO MERESAAR – SK Duo võrkpallitreener, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige
Olen Argo Meresaar, kahemeetrine vallakodanik, kellele lähevad korda kõigi endast pisemate mured. Sündinud Pärnus, jõudnud vahepeal Tallinnasse, maandusime 2013. aastal Ülenurme alevikus. Olen abielus ning peres kasvab kolm poega.
Kogu mu elu on läbi põimunud spordist. Olen olnud võrkpalliga seotud nii professionaalse mängija, treeneri kui laagrikorraldajana. Praegu töötan spordiklubis Duo noortetreenerina.
Kambja vallas olen elanud 8 aastat, olen siin näinud paljude elamute kerkimist ja uute elanike juurdevoolu. Kolme lapse isana tunnen, et hea elukeskkond ei saa aga koosneda vaid majadest ja teedest nende vahel.
Minu lapsed tunnevad väga puudust korralikust mänguväljakust, kus vabal ajal pärast kooli või lasteaeda sõpradega kokku saada, et palli mängida, rulaga sõita, kiikuda ja turnida. Nad tahaksid liikuda ja veeta põnevalt aega vabas õhus, aga selleks puuduvad neil kodu lähedal võimalused. Noorte hea tervis algab hoovispordist ning seetõttu oleks tarvis korrastada ja juurde ehitada multifunktsionaalseid avalikke spordiväljakuid. Minu eestvedamisel korrastati mõned aastat tagasi Eesti Põllumajandusmuuseumi kõrval asuv võrkpalliväljak. Sel suvel aitasin seal läbi viia „Võrkpallisuvi 2021“ raames toimunud treeninguid võrkpallihuvilistele lastele. Projekt oli edukas, sest osa võttis üle 50 lapse, mis näitab, et Kambja valla lapsed on aktiivsed ja soovivad võimalusel oma aega sportlikult veeta.
Ülenurme Gümnaasiumi staadioni ja uue spordihoone valmides tuleks enam rõhku pöörata kooli sportliku maine tõstmisele, vabariiklikel võistlustel osalemisele ja spordivõistluste võõrustamisele. Samuti peaks läbi mõtlema, kuidas korraldada paremini valla lastele, aga ka nende vanematele kodulähedaste treenimisvõimaluste pakkumine.
Valla ühised üritused, bussiliiklus linnaga, kogukondlike traditsioonide taastamine ja edendamine, kommunikatsioon vallaelanikega, kooli maine parandamine jne – need on teemad, mis mind veel kõnetavad ja mille eest seista kavatsen.
TOOMAS OTSATALO – vallavolikogu arengu- ja planeerimisjoni liige
Kambja vallavolikogu valimisel osalemise ajendiks oli soov seista oma kodupiirkonna, Külitse aleviku ja seda ümbritseva piirkonna huvide eest. Olen elanud Külitsel üle 15 aasta ning tajunud korduvalt, kui vähetähtsad on vallavõimule olnud piirkonnad, mis jäävad äärealadele (sh Külitse). Tundsin, et sedasi ei saa olukord edasi kesta. Viimased aastad olen aktiivselt seisnud hea aleviku tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise eest. Külitse alevikuga tuleb arvestada seda enam, et tegu on rohkem kui 1000 elanikuga asumiga.
Olen realistliku ja praktilise maailmakäsitluse ning inseneriharidusega pereisa, mistõttu hindan kohaliku omavalitsuse tegevuses kaalutletud ja motiveeritud valikuid. Oman kinnisvarahalduri, kinnisvara tehnohoolduse meistri ja diplomeeritud mehaanikainseneri kutsetunnistusi. Näen oma tegevusvaldkonnana eelkõige valla infrastruktuuri kujundamist ja seeläbi hea elukeskkonna tagamist. Nüüdseks olen Kambja vallavolikogu ja selle arengu- ja planeeringukomisjoni liige. Leian, et Kambja valla eelistatud arengusuund ei pea olema tingimata elamuarendus ja väärtuslike põllumaade muutmine hoonestusaladeks. Minu soov ei ole elada valglinnastunud piirkonnas ja seejuures pidevalt paisuvas kogumis. Vallavõimul tuleb arvestada eelkõige olemasolevate elanikega, pakkuda neile head elukeskkonda linnalähedases piirkonnas. Lahendada tuleb esmajoones olemasolevaid probleeme, olgu nendeks näiteks puuduvad lasteaia- ja koolikohad, kesine infrastruktuur ning omavalitsuste liitmisega kaasnenud ääremaastumine.
Mul on pikaaegne, ligi 15-aastane töökogemus kahes omavalitsuses, tegelenud olen eelkõige kommunaal- ja elamumajandusega. Käesoleval ajal töötan Tartu linnavalitsuses linnavarade osakonnas. Omavalitsuse avatuse mõõdupuuks on elanike ärakuulamine ja vastuvõetud otsuste kättesaadavaks ja arusaadavaks tegemine. Teave peab olema selge ja üheselt mõistetav ning elanikel peab olema võimalus omavalitsuse tegemistes kaasa rääkida.
Soovin vallaelanikele pühadeks rahulikku meelt ja toredat peresisest aega. Leidke jõudu mõelda oma lähedaste peale ja neilt küsida, kas kõik on ikka hästi. Maailm meie ümber on kujunenud kohati keeruliseks ning nõuab meilt järjest enam kohanemist ettenägematute olukordadega.
