Järjest jahedamaks muutuvad ilmad kaanetavad veekogud peatselt jääga. Esimene jää pärast möödunud suve ja igavamat sügisaega tekitab lastes kindlasti palju elevust ning uudishimu. Seepärast kutsume vanemaid lastele juba varakult üle selgitama nõrga jääga seonduvad riskid ja hoidma mudilastel veekogude läheduses alati silma peal.
Enne veekogu katvale jääle minemist tuleb enda ohutuse tagamiseks olla alati ettevaatlik ja tähelepanelik ning hinnata hoolikalt ilma- ja jääolusid. Tuleb meeles pidada, et inimest kannab üksnes n.ö terve jää, mis on ühtlane ja sile ning milles pole lõhesid või pragusid. Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Kusjuures alati ei pruugi seegi paksus olla piisavalt turvaline, sest ilmaolude muutudes muutuvad kiiresti ka jääolud.
Läbi jää vajuv inimene satub vette, mille temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Sellistes oludes peab täiskasvanud tavainimene jõu raugemiseni vastu kuni 10 minutit, laps kaotab vees teadvuse veelgi varem.
Jääl liikumise meelespea
- Veendu, et jää kannab. Liigu jääl juba eelnevalt käidud kohtades.
- Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrgem.
- Veel tuleb väga tähelepanelik olla kõrkjate kasvukohtades, madalike ja allikakohtade juures, kanalisatsiooni-, joa-, kraavi või muudes suudmekohtades.
- Praksumist kuuldes lahku kohe jäält. See tähendab, et jäässe on tekkinud praod.
- Vooluveekogul – nagu jõgi või oja – on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil.
- Pimedas jääl liikumine ei ole mõistlik, sest kergesti võib ära eksida.
- Jäätunud lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu külmumisoht tekib lihtsamini.
- Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid pigem kiirendab seda.
Talvisel ajal juhtuvad veekogudel õnnetused siis, kui ollakse liiga enesekindel ja ohte ei hinnata tõsiselt. Uppumisohtu kasvatab turvavarustuse mittekasutamine. Elementaarne on kaugemale jääle minnes kaasa võtta jäänaasklid ja veekindlasse kotti pakitud ning laetud mobiiltelefon. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, siis helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.
Koduse tuleohutuse meelespea jõuludeks ja aastavahetuseks
Jõulude ja aastavahetuse saginas võib varitseda hulk tulega seotud ohte. Köetakse kütteseadmeid ja kasutatakse rohkem küünlaid, mis peomelus unustatakse. Liigne enesekindlus, et tuleõnnetused juhtuvad mujal ja mitte minuga, ei tule sugugi kasuks. Õnnetus ei hüüa tulles, ütleb juba vanarahvatarkus. Tõsi on see, et kahjutuli võib alguse saada pisiasjast. Tark tegu on enda ja kaaslaste ohutus tagada õnnetusi ennetades. Selleks hoia meeles järgmisi nõuandeid.
- Järelevalveta jäetud küünlast võivad kergesti süttida küünlale lähedal olevad esemed. Paiguta alati küünlad mittesüttivale alusele ja põlevmaterjalist eemale.
- Väldi elektriseadmete ülekoormamist, samuti kontrolli elektrijuhtmete seisukorda. Ära kasuta katkise ja silmnähtavalt kulunud isolatsiooniga juhtmeid või katkisi pistikuid ja lüliteid.
- Ilutulestik on heaks meeleolu loojaks seni, kuni seda kasutatakse kasutusjuhendit järgides. Veendu alati, et kõik inimesed oleksid tulestiku käivitumisel ohutus kauguses ja raketi lennuteele ei jääks takistusi.
- Kütmisega ei tohi liiale minna. Hooldatud kütteseadme mõõdukas kütmine teeb toa piisavalt soojaks, kuid liigne kütmine hakkab seadet lõhkuma. Hoia põlevmaterjal kütteseadme kuumadest osadest kaugemal.
- Kui külastate oma vanavanemaid või lähedasi, kontrollige kindlasti üle nende suitsu- ja vinguandurite ning küttekollete töökorrasolek.
- Kahjuks puutuvad päästjad jõulude ajal sageli kokku pliidile või ahju küpsema unustatud toidust alguse saanud tulekahjudega. Kui teed sööki, jää kööki!
- Kui hoolid endast ja oma lähedastest, siis ära suitseta siseruumides. Hooletu siseruumides suitsetamine toob igal aastal kaasa üle kahekümne tulesurma.
Kingi lisaks tavalistele jõulukinkidele lastele ja lähedastele teadmisi tuleohutusest, mis võivad päästa kellegi elu. Infot selleks leiad aadressilt www.kodutuleohutuks.ee.
ANNELORE HIRSCHON,
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist
