Õpihuvilaager Rakett69 lennutas Kuuste ja Kambja kooli kõrgustesse

1631

Ühel oktoobrikuu sügisesel nädalal kogunesid Kuuste kooli 2.-9. klassi ja Kambja Ignatsi Jaagu kooli 4.-9. klassi õpilased oma koolidesse, et hakata tegema tundmatuid katseid ja meisterdama midagi uut. Alguses oli veidi kõhe, sest ei tea ju, kellega kokku puutud või kuidas läheb meeskonnatöö. Pärast esimesi julgustavaid sõnu sissejuhatuses jaguneti punasesse, rohelisse ja sinisesse tiimi. Iga tiimi laual oli palju vahendeid, mis tekitasid segadust, aga põnevus lükkas kogu sisemise ebakindluse kaugele eemale. Ja muidugi see kell, mida oleks väga tahtnud vajutada, kuid õpetaja uuris meid pinevalt, endal muie suul, kui üritasid sellele läheneda.

Juhendaja suunas meid laudade ette, et rääkida lahti, mida hakkame tegema. Korraga kõlas: „Olete te valmis?” Instinktiivselt vastasime ühes kooris: „Jaaaa!”.

Nii algaski kolmepäevane õpihuvilaager Rakett69, mida juhendasid suve lõpus AHHAA-s koolituse läbinud õpetajad Mailis Mõttus, Helena Jaansalu ja Ene Rooma.

Rakett69 õpihuvilaagri kuulutuse peale sattusime õpetajatega täiesti juhuslikult, kui ühel hommikul sai vaadatud Terevisiooni ning otsitud AHHAA kodulehelt infot sobivate õppekäikude kohta. Sellel hetkel polnud veel üldse kindel, et Rakett69 õpihuvilaager rahastuse saab, aga kõik olid nii õhinal ja valmis õpihuvilaagrit juhendama. Panime ennast kirja, teadmata, mis meid ees ootab, aga me ei pidanud kahetsema, sest tulemus oli super. Haarasime kampa oma naabri Kambja kooli, kes meelsasti võttis meid enda koolis vastu.

Õpihuvilaager kestis kolm põnevat päeva, kus proovile pandi nii tiimitöö oskused, täpsus, kannatlikkus, leidlikkus kui ka julgus teha midagi täiesti teistmoodi. Iga päev oli üks võttepäev, seega igal päeval pidid võistlejad olema valmis uuteks väljakutseteks. Täiesti tavaline oli olukord, kus kõik tiimiliikmed tegelesid eri ülesannete osadega ning seejärel mõisteti, et oota – kas me peame üldse seda tegema? Kui laagri õhustikku kirjeldada, siis õhus oli kärsahaisu, mis tuli võistlejate ajude kärssamisest. Peale selle jäävad kellahelin ja saatealguse klapp meid kõiki kummitama pikkadeks aegadeks, sest mõistame, mis juhtub, kui kell heliseb, ja klapp läheb kinni – see tähendab, et on aeg asuda võistlusesse tundmatule alale.

Õpihuvilaagri läbi viinud õpetajad tänavad südamest AHHAA teaduskeskuse ja Rakett69 teadusstuudio tiimi!

Küsite – miks? Vähem kui kolme kuuga loodi midagi, mille loomiseks normaalses elus võib kuluda 2-3 aastat. Ülesanded, mis olid tegemiseks, olid suurepäraste retseptidega saate läbiviijale ning kindlasti sai iga osaleja nii suhkrutüki kui ka pipratera enda supi sisse. Loodame, et Rakett69 õpihuvilaagrid on meie noortele ka edaspidiseks majakaks teadusmaastikul!

MAILIS MÕTTUS,
Kuuste kooli 2. klassi klassijuhataja

Kino maale
EelmineSügisesed sünnipäevalapsed
JärgmineHalloweeni-jalutuskäik Vana-Kuustes