Suvekuumuses ja puhkusevaimustuses kipuvad inimesed ära unustama, et elektriliinide vahetus ümbruses varitsevad ohud. Kaitsevööndi reeglid pole kehtestatud igaks juhuks, eluohtliku elektrilöögi võib saada ka juhet puutumata. Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid tuletab meelde, mida ja miks liinide läheduses teha ei tohi.
Lõke võib tekitada eluohtliku elektrilöögi
Jaanilõket ei tohi teha õhuliini lähedal isegi juhul, kui ilm on tuuleta, inimesed kained ja lõket osatakse kontrolli all hoida. Lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Selline löök ohustaks inimeste elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest kerkiv kuumus liinijuhtmete venimist, mille toimel vajub juhe maapinnale lähemale ning oht elektriöögiks suureneb veelgi. Sama hoiatus kehtib ka kulu ja okste põletamise kohta.
Tuulelohe ja õhupalliga ei tohi liini lähedale minna
Kaitsevööndisse ei tohi paigutada batuute ega lennutada liini all drooni, tuulelohet või heeliumiga õhupalle. Kuna lapsed ei pruugi ise riske aduda, tuleks nendega elektriliinide ohtudest varakult rääkida, muuhulgas üle rõhutada, et elektripostidel ja -mastidel on ohtlik ronida.
Liini alla ei tohi paigaldada antenne
Ühtegi antenni ega lipumasti ei tohi paigaldada liini alla ajutiselt ega püsivalt, samuti ei maksa sõita kõrge antenniga autoga liini alt läbi, see võib põhjustada lühise. Eestis on juhtunud, et kõrge autoantenni tõttu tekkinud lühis süütas auto ja selles viibinud inimesed vajasid haiglaravi.
Suurte masinatega liini alla minek nõuab ettevaatust
Liinijuhtmed on küll kõrgel, aga mitte nii kõrgel, et nende all oleks ohutu toimetada
suurte masinate, näiteks tõstuki ja kombainiga. Ohtlikke olukordi põhjustavadki kõige sagedamini transpordivahendid ja metsa- ning ehitustehnika, eriti nende liikuvad osad, näiteks kraana nool või kalluri kast. Seega tasub meeles hoida, et tegutsedes tuleb alati jälgida sõiduki kõrgust ning liikumisraadiust. Seda nii avalikult kasutatavatel teedel kui väljaspool teid, näiteks põllul ja metsas. Kui masin satub mingil põhjusel pinge alla, ei tohi sellest väljuda, see põhjustaks veelgi suurema ohu.
Ehitada ja metsa teha võib vaid elektrivõrgu valdaja loaga
Liini kaitsevööndis plaanitavad raie-, ehitus-, pinnasetööd või materjali ladustamine tuleb elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohi langetada puid lähedal asuva elektriliini suunas. Kindlasti ei tohi ladustada puid õhuliini all või vahetus läheduses.
Parem karta kui kahetseda
Kui mõne tegevuse puhul pole teada, kas see on lubatud või mitte, tuleks elektrivõrgu valdaja käest üle küsida. Kui märkad kõrgepingeliini läheduses kahtlast tegevust või potentsiaalset ohtu, näiteks viltuvajunud puud liini kõrval, võõrkeha liinijuhtmetel või on juhtmed kahtlaselt madalal, tuleks sellest koheselt elektrivõrgu valdajat teavitada. Kui märkad maha kukkunud juhet, ei tohi sellele minna lähemale kui 20 meetrit, sest juhe võib olla pinge all ja eluohtlik.
Õhuliini kaitsevööndi suurus sõltub sellest, millise pingega liiniga on tegu, kusjuures kaitsevööndisse ei kuulu üksnes maapind, vaid ka liini ümbritsev õhuruum. Kui tegu on 110-kilovoldise pingega liiniga, on kaitsevöönd 25 meetrit, kui tegu on 220- või 330-kilovoldise pingega, siis 40 meetrit. Kui täpselt ei tea, millise liiniga on tegu, võiks lähtuda pigem karmimast eeldusest. Olenemata liini pingest on selle all ja kõrval viibimisel ja töötegemisel ettevaatlikkus alati omal kohal.
