Luuletaja Hendrik Visnapuu luuleridu „See aasta tuleb kevad teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti“ on aastate pikku kevadest rääkides palju kasutatud, aga vist kunagi pole need read nii teistmoodi kõrvalmõjuga kevadet kirjeldanud. Palju on jäänud olemata ja tegemata, paljugi on tulnud sootuks muudmoodi teha. Ehkki puud lähevad lehte ja linnud laulavad selgi kevadel, nagu ikka.
Tartu maanaiste liit (TML) on juba pikki aastaid koostöös Tartumaa omavalitsuste liiduga korraldanud Tartumaa aasta ema valimisi. Ikka on emadepäevale eelneval laupäeval palutud nomineeritud emad ülikooli aulasse aktusele pidukõnesid ja päevakohast kontserti kuulama. Kõiki kandidaate on alati esitletud ja tänatud-tunnustatud, ehkki Tartumaa aasta emaks osutub lõpuks ju alati vaid üks nende hulgast.
Sel aastal oli kõik teisiti. Või peaaegu et kõik oli teisiti. Ähvardas karm paratamatus, et sel kevadel jääb Tartumaa aasta ema valimata ja meie tublid tunnustamata. Siiski – ühisel mõttejõul leiti lahendused ja isemoodi korraldusel sai kõik ikkagi korraldatud ning imehead muljed jäävad veel kauaks me päevadesse erilist värvingut lisama.
Otsus oli: Tartumaa aasta ema saab valitud kõigest koroonast hoolimata!
Rõõmustavalt palju oli seekord neid, keda kandidaatidena üles seati. Ehk oli lähedastel ja kolleegidel sedapuhku lihtsalt rohkem aega ja põhjust mõelda selle üle, mis on selles elus püsiväärtused ja kes on meie jaoks olulisimad siin ilmas…
Žürii liikmed tegid oma valiku virtuaalmaailmas ja tervituskõned ning –kontsert kõigile jäädvustati virtuaalvormis. Südamega ning suure korraldamisrõõmuga läbi viidud ettevõtmise kulminatsiooniks sai kõigile konkursile esitatud kandidaatidele nende tunnustuse kättetoimetamine.
Selle laupäeva hommik oli rõõmsalt päikeseline. Kolm TMLi juhatuse liikmetest koosnevat ekipaaži, igas autos kaks inimest, asusid teele konkursil osalenud emade poole. Tartumaa olime omavahel jaganud kolmeks piirkonnaks. Meie ülesanne koos TMLi juhi Mall Türgiga oli õnnitlused koju kätte viia Kambja valla tublidele konkursil osalenutele.
Esimene sihtpunkt oli Ülenurmes Mõisniku tänavas, kus elab selleaastase konkursi noorim osaleja Kerstin Tammur. Kui väravasse jõudsime, askeldasid pere suuremad ja väiksemad õues. 6-aastane neiu Kärt ja 3-aastane noormees Kaspar tegid oma tähtsaid tegemisi, 2-kuune pesamuna Kertu nautis noorima pereliikme staatust.
Noor ema Kerstin toimetas kõige ja kõigiga väärika väljapeetusega. Konkursile esitatud tutvustusest olime teada saanud, kui palju on ta juba korda saata jõudnud.
Kerstin on lõpetanud arstiteaduskonna ja praegu kodus beebipuhkusel, kuid enne kojujäämist oli ta taastusravi ja spordimeditsiini erialal arst-resident ning lisaks eelmise aasta sügisest ka geneetika doktorant. Noore naise eesmärk pärast residentuuri lõpetamist on pühenduda laste tervise toetamisele ehk saada laste taastusravi arstiks.
Kerstini kogu tegevus ongi üsna suures osas seotud lastega, varem rohkem teiste emade lastega, nüüdseks on lisandunud pühendunud askeldamine oma pisiperega. Ta on olnud vabatahtlik projektis „Vanem Vend, Vanem Õde”, kus on olnud aastate jooksul tugiisik kolmele asenduskodu lapsele. Enne teise lapsega kojujäämist oli Kerstin tegev programmis „Minu unistuste päev“, kus korraldas lastehaiglas filmi- ja meisterdamisõhtuid ning aitas sisustada raskelt või krooniliselt haigete laste peredele nende unistuste päeva. Ülikooli ajal kuulus ta nii Tartu ülikooli üliõpilasesindusse kui ka Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi, mõlemas osales mitmete ühiskondlike projektide korraldamises.
Abikaasa Kaarel, kes hindab oma kaasat kõigiti vääriliseks aasta ema kandidaadiks, on kirjutanud: „Kerstin on tore, rõõmsameelne ja tegus pereema, kelle jaoks on tema kolm last elus kõige tähtsamad. Ülenurme vahel võib teda pidevalt näha lastega jalutamas ja rattaga sõitmas. Koos lastega meeldib talle käia muuseumites ning teaduskeskustes, matkaradadel ning mänguväljakutel. Samuti võib neid kohata teatris ning muusikaüritustel. Iga aasta suvehooajal mängib Kerstin perega H2O külastusmängu, andes lastele teadmisi loodusest ning keskkonna hoidmisest. Kodus peab ta lugu haridusest ja raamatutest. Vaba aeg möödub koos lastega lugedes, puslesid kokku pannes, lauamänge mängides, meisterdades, lauldes, tantsides, trenni tehes või koos lastega kokates. Kui Kerstin ei ole koos lastega, võib teda näha jalgpalliväljakul mustvalges särgis JK Welco ridades palli taga ajamas. Samuti on Kerstin aastaid tegelenud rahvatantsuga, esindades rahvatantsuansamblit Tarbatu. Kui parajasti on kiirem periood ja trennidesse jõuab vähem, käib Kerstin jooksmas – tervislikud eluviisid on tema jaoks alati tähtsad olnud.“
Väärib äramärkimist, et Kerstini kandidatuuri oli konkursile esitanud abikaasa Kaarel ja temalt pärineb suur osa siinkirjutatud tutvustusest. Žürii liikmetele kõigile avaldas muljet ja tegi heameelt tõdemus, et laste isa oskab tähelepanuväärselt kenasti oma kaasa ja laste ema väärtust märgata ja hinnata. Edu ja õnnestumisi teile, Tammurid!
Lilleampel, kommikarp ja tänukiri said üle antud, me retk jätkus järgmise ema koju.
Järgmise nominendi rohelusse peituv kodu asub Reolasoos.
Paljud meist teavad Juhani Puukooli. Tea Juhani, selle asutuse tootmisjuht, on meie järgmine külastatav. „Taimetark, väga empaatiline ja loodussäästlikku ellusuhtumist pooldav inimene, kes on kõigi Juhani Puukooli töötajate jaoks alati olemas. Hea tugi abikaasa Tiidule ja nende kolmele lapsele.“ Nõnda kõlab töökaaslaste lühiiseloomustus Tea kohta.
Tea on pärit Jõgevamaalt. Ta peab oma huvide tekkimises ja kujunemises oluliseks oma vanaema, kes oli omal ajal kodumajanduskoolist saanud eluks väga tarvilised teadmised, oskas neid edasi anda oma järglastele, õpetada au sees hoidma oma rahvust, traditsioone. Vanaema oli lillelembeline ja tema maamajapidamises oli täiesti silmapaistev lilleaed. Oma käsitööhuvigi ütleb Tea olevat vanaemalt saanud, keskkooli lõpetamise puhul võis ta uhkusega selga sättida kodukihelkonna Maarja-Magdaleena rahvarõivad, mis oma kätega valmis meisterdatud. „Etnoarmastus,“ ütleb Tea selle kohta. „Eestlus on meie peres väga tähtsal kohal. Oluline on hinnata ja hoida seda, mis meil on. Riik ise ei püsi,“ võtab ta kokku oma pere maailmavaate.
Aiandushuvi viis neiu pärast keskkooli Räpina aianduskooli ja õppepraktikale tuli Tea Tartusse Juhani puukooli. Sealt sai tasapisi alguse Tiit ja Tea Juhani ühispuukool ja hakkasid ka ühise pesapaiga otsingud. Praegune Reolasoo on nende otsingute käigus leitud kodukoht, mis meelitas oma paraja kaugusega linnast ja samas sulni loodusega, mis oligi aiandushuvilise paari jaoks põhiline tõmbenumber. 1998. aastal sündis esimene tütar Karolina, aastaarv 1999 on laotud omaehitatud maja kivimüüri kui tähis eluaseme valmimisest. Kristina sündis aastal 2002 ja Joosep 2003. „Suur rõõm on olnud neid kasvatada ühiselt loodud kodus,“ on Tea õnnelik.
Kerge see kõik ei olnud, aga lastele mõeldes tegutseti rõõmu ja pühendumusega. „Olen väga õnnelik, et otsustasime oma kodu rajamise ette võtta!“ ütleb Tea selle teema tagasivaateks. Esimese lapse sünniaastal polnud Tartus mitte ühtegi beebiriiete poodi, mäletab ta. Sellised ajad on olnud… Aga vanaemalt saadud õmblemisoskused on pereelule kogu aeg tõhusaks abiks olnud ja kõigega on hakkama saadud. Nüüdseks on lapsed juba üsna suured, esiklaps Karolina õpib Šotimaal farmakoloogiat, Kristina ja Joosep käivad koolis Tartus.
Kooskäimise ja treeningu heaks ühisosaks on Teale tantsutrenn. Ta ise ütleb, et see on tema taasärganud noorepõlveunistus – siis paelus teda väga peotants. Praegu saab ta innustust ja lisasärtsu bailatino treeningutest.
Hingele teeb pai ka heategevus – Juhani puukoolil on pikaaegsed sidemed Maarja küla elanikega, kes on käinud istanduses abiks ja kelle tegevust on toetatud näiteks jõulude aegu kuusemüügituludest. Juhani puukool on hea sponsor ka Tartu maanaiste liidule – Tartumaa aasta ema tunnustamisüritusel on juba pikki aastaid sponsortoetusena sellest puukoolist emadele kingitavad amplid soetatud. Lõbusa uperpallina sai seekord ka Tea Juhani ise kingituseks Juhani Puukooli punaseõielise roosiampli!
Kolleegid Juhani puukoolist, kes Tea kandidatuuri üles seadsid, hindavad teda kõrgelt: „Kui Juhani puukoolis tekib probleem ja keegi ei tea, mis teha, siis Tea teab. Kõike, mis puutub taimede kasvamisse ja kasvatamisse, seda teab Tea. Ta teab muidugi palju muudki: kuidas lapsi kasvatada, kuidas ilus kodu rajada ja enda ümber rõõmu jagada.”
Tea ütleb siirad tänusõnad oma kolleegidele, kes teda kandidaadiks esitasid: „Olen nii väga tänulik! See on liigutav ja väga rõõmustav üllatus. Ja mu lastel oli selle üle väga hea meel. Aitäh!“
Mõnusat loodusrahu ja rohkesti koosolemise aega Juhani-perele!
Autonina Tartu – Võru maanteel lõunasse suunatud, vurame Rebase külla Mõrsjamäe talu otsima. Seal elab Tartumaa aasta ema konkursi järgmine nominent Egle Mäe. Ilusa nimega talus elavad ema Egle ja isa Margus ning nende lapsed Ergeli, Elerin, Erena ja ühekuune Ereelia. Laste nimed on ema enda välja mõeldud ja peresisese kokkuleppe kohased – tütarde nimed alaku E-ga ja kui sünnivad poisid, siis nende nime algustäheks saagu M.
Egle ja Marguse lugu on hästi armas ja teeb südame soojaks. Nad elasid Põlvamaal naaberkülades oma kodumajades ja käisid mõlemad Ahja koolis. Egle mäletab, et tema oli viiendas klassis ja Margus seitsmendas. Juba põhikoolis algas koolipoiss Marguse eakohane tähelepanuväljendus koolitüdruk Egle vastu – ikka natukene kiusamist ja pisut patsist sikutamist. Keskkooliaastatel hakkasid suhted ja tunded tõsinema ja nüüdseks, nagu öeldud, sirgub peres neli piigat. Isa on uhke: „Koha nimi on Mõrsjamäe ja meilgi on peres neli mõrsjat sirgumas!“
Mõrsjamäe nimega käib kaasas ka legend, mille pereisa meile ära räägib. Elanud-olnud kord kaks mõisahärrat, kes mõlemad armastanud ühte ja sama talutüdrukut. Paraku ei leidnud kumbki neist vastuarmastust. Talutüdruk kumbagi mõisahärrat ei tahtnud ja mõne aja pärast ta teadmata asjaoludel suri ning maeti maja kõrval asuvasse liivakivipaljandisse. Sellestsamast paljandist saanudki koht endale nime…
Pereema Egle on õppinud Tartu ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas. Praegu on pooleli täiendkoolitus, et omandada matemaatikaõpetaja lisaeriala. Esimene töökoht oli füüsikaõpetajana kodukoolis Ahjal, kus oli õpetajana ametis ka abikaasa Margus. Järgnesid kümme aastat loodusainete õpetajana Vastse-Kuuste koolis ja aastast 2016 füüsika-keemia õpetajana Kõrveküla põhikoolis. Vastse-Kuuste koolis sai Egle kaasabil hea tegutsemishoo sisse poiste rahvatantsurühm. Sealt edasi arenes tantsulugu sedasi, et eks tüdrukudki tahtnud tantsida ja nõnda said Vastse-Kuuste poisid-tüdrukud rahvatantsupisiku külge. Egle on ise tantsinud naisrühmas ja tunnistab, et rahvatants tõmbab teda endiselt, ent nüüd on pereringis teemaks olnud ühiselt segarahvatantsuga tegelema asuda.
Rahvatantsu kõrval on pereema meelishobi aiandus. Mõrsjamäe õuelgi hakkas silma värske lillepeenar, kus muld mõnusasti istutusootel. Perel on käsil viljapuuistanduse rajamine ja oma panus antakse kuuseistanduses, mis kuulub Egle vennale.
Mäe pere toimetab Mõrsjamäel tegusalt ja tulemuslikult – suure maja juures jätkub juba ainuüksi ehitamist ja remonditegemisi küllaga. Pereisal on sõbrad ja tuttavad abiks käinud ja nõnda see suure pere ruumikas kodu muudkui täieneb. Majale on teine korrus juurde ehitatud ning eks neid plaane ja unistusi ilmselt jagub veel ja rohkem. Pere lapsed käivad Ülenurme gümnaasiumis ja praegust aega arvestades on nendega koos koolielu elamine tubli tükk ettevõtmist. Lisaks peab pidevalt tegelema peresisese logistikaga – kes trenni, kes kooli või näitusele või ekskursioonile… Tavapärases olukorras tuleb vanematel selle kõigega tegelda päevast päeva.
Konkursile esitasid Egle kandidatuuri peretuttavad ja tema kolleegid Kõrveküla koolist. Nad hindavad Egle häid omadusi mitmete ülivõrretega: „Ülihea suhtleja, enda tegemistes väga järjekindel, üdini positiivse ellusuhtumisega, korrektne, supertöökas, õpihimuline, 200%-liselt perele pühendunud jne jne. Koos abikaasaga on nad aastatega rajanud maale hubase kodu. Kõik 3 suuremat last on samuti koolis-lasteaias ülitublid ja käivad ka erinevates huviringides kodust kaugemal.
Ametialaselt on Eglet hea ja pühendunud töö eest koolis tunnustatud mitmeid kordi; viimati valiti ta Kõrveküla aasta õpetajaks 2017. Meie, Egle sõbrad, õpetajad, kutsume teda juba aastaid Superemaks! Seda ta ju ongi!“
Toredaid avastusi ja rohkesti imelisi hetki Mõrsjamäe suurele perele!
Meie ekipaažid lõpetasid oma tunnustusreisid pealelõunal Kastre vallas Kuristal Jaago käsitöötalus. Oli saabunud tähtis tund avalikustada Tartumaa aasta ema 2020 – Inga Talvis. Oli aeg anda üle lilled ja lausuda tunnustussõnad. Tartumaa omavalitsuste liidu kingituse – kupukausi – andis üle organisatsiooni juht Rain Sangernebo. Kastre vallavanem Priit Lomp ulatas oma valla kodanikule rõõmsate õnnitlussõnade saatel vägeva lillekimbu. Mall Türk andis soojade südamlike sõnade saatel üle Tartu maanaiste liidu tervitused ja tänukirja, siinkirjutajal kui käsitöise kingi autoril oli au ulatada aasta emale TMLi traditsiooniline kingitus – suur soe õlasall. Toas viibides küündinuks emotsioonid laeni ja kergitanuks seda tubli küünra jagu, aga meie olime Jaago talu õdusas koduõues ja emotsioonidele jagus ruumi taevani ja tagasi.
Kaunis ja häädest tunnetest tulvil päev kaldus õhtusse. Olime saanud enneolematu kogemuse aasta emasid sedasi tunnustada ja olime kõik selle tõttu mõõtmatul moel rikkamaks saanud. Millised imelised kodud ja pered, millised vahvad lapsed ja millised superemad ning toetavad isad! Hea ja ilus hingeseisund sai sellest kõigest kokku. Aitäh kõigile emadele, palavaimad tervitused me koduvalla tragidele!
Sel pühade-eelsel päeval hakkajate perede õuedes käies oli loomulikult põhjust ka isadele mõelda. On see nüüd mõne klassiku mõte või on meeldejäänu lihtsalt kellegi väga õige ja arukas väljaütlemine, aga igatahes tundus see nii emadepäeva kui igasse päeva sobiva tarkusena: „Isad ei saa oma laste heaks teha midagi enamat, kui armastada nende ema.“
Palju armastust, hoolimist ja ühtehoidmist me peredesse!
MAIRE HENNO,
Tartu maanaiste liidu juhatuse liige
Tartumaa aasta ema 2020
