Mõnedes vanemates kortermajades on tihti probleemiks toasooja ebaühtlane jaotus korterite vahel. Selleks, et ka kõige külmemates tubades hoida temperatuur seaduses nõutud 18 °C tasemel, tuleb mõnd teist korterit kütta näiteks 24 °C. See on aga energia ja raha raiskamine, sest üleköetud korterites talutakse ebamugavalt kõrget temperatuuri või avatakse aknad ning lastakse üleliigne soojus välja.
Tänapäeval on soojatootjal kohustus tagada kõikidele tarbijatele piisavas koguses kodusoojust iga ilmaga ja olenemata hoone asukohast. Parajas koguses soojuse jõudmiseks ka kõige kaugematesse tarbimispunktidesse peab katlamajast väljastama kõrgema temperatuuriga soojusenergiat. See võib põhjustada kaugküttevõrgu alguses olevate majade ülekütmise. Kui aga väljastada madalama temperatuuriga soojust, siis jäävad võrgu lõpus olevad kodud külmaks.
Katlamajast väljub kindla temperatuuriga küttevesi, mis elumajadeni jõudes peaks jagunema võrdselt kõikide korterite vahel. Ebavõrdse soojuse jagunemise põhjus on tegelikult lihtne: kortermajas puudub soojussõlm, mis aitaks soojusenergiat ühtlaselt jagada. Soojussõlmes on reguleerautomaatika seade, mis jälgib välisõhutemperatuuri ja valib iga päev kõige sobivama küttevee temperatuuri. Nii hoiab automaatika ära liigse kütmise ilma ootamatu soojenemise korral ja ka teisipidi – külmetamise eriti krõbedatel talvepäevadel. Automaatika saab seada ka nii, et öine toatemperatuur on mõni kraad madalam (nii saab küttekulusid vähendada). Õigesti seadistatud automaatika töötab ilma sekkumiseta kogu kütteperioodi. Leidub kortermaju, kus on meie heitlikku kliimat silmas pidades otsustatud reguleerautomaatikaga varustatud küttesüsteem aastaringselt töös hoida. Sedasi välditakse liigniiskuse teket jahedamatel ja vihmastel suvekuudel; kui aga kütmisvajadust pole, siis automaatika kütet sisse ei lülitagi.
Teine probleem ebaühtlase temperatuuriga korterites on tekkinud aja jooksul kortermajade küttesüsteemi amortiseerumise või küttesüsteemi omaalgatusliku muutmise tagajärjel. Radiaatorkütte süsteem on üles ehitatud veeringlusele – soojussõlmes üles soojendatud vesi juhitakse korraga läbi kõikide küttepüstikute ja sellega ühendatud radiaatorite. Selleks, et maja kõikidesse tubadesse saaks sama temperatuuri, on vajalik teostada küttesüsteemi tasakaalustamine. Kui küttesüsteem on tasakaalus, siis voolab läbi iga küttepüstiku vajalik hulk kuuma vett ja iga radiaator annab välja vajaliku hulga soojust. Kui küttesüsteem ei ole tasakaalus, siis voolab läbi mõne püstiku rohkem ja läbi teise püstiku vähem kuuma vett, kui vajalik oleks.
Põhilised küttesüsteemi tasakaalu rikkuvad põhjused
- Küttesüsteemi amortisatsioon – rooste, katlakivi ning sette ladustumine torudesse ning radiaatoritesse. Amortiseerunud küttesüsteemis ei anna radiaatorid enam välja algselt ette nähtud soojahulka. Kui radiaator on suures osas ummistunud, siis ei saagi tuba enam soojaks minna.
- Radiaatori vahetamine teise võimsuse või takistusega radiaatori vastu. Remondi käigus soovitakse mõnikord vahetada vana radiaator kaasaegsema vastu. Selle juures ei mõelda aga radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tulemusena tõstetakse temperatuuri oma korteris, kuid alandatakse temperatuuri kõigis järgnevates korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub.
- Küttetorude asendamine väiksema läbimõõduga torude vastu. Mõnikord ei meeldi korteriomanikule vanad jämedad nõukogudeaegsed küttetorud ning ta otsustab need remondi käigus asendada ilusate uute vasktorudega. Sellega mõjutatakse aga tervet küttesüsteemi, sest kui uued torud on vanadest peenemad, siis läbivoolava vee hulk selles püstikus väheneb ning teistes püstikutes suureneb. Seega väheneb temperatuur kõigis selle püstikuga ühendatud radiaatorites ning suureneb teiste püstikute radiaatorites.
- Termostaatventiilide paigaldamine. Kuna ühetorusüsteemis liigub vesi läbi kõigi korruste radiaatorite jadamisi, siis igasugune lokaalne kütte reguleerimine reguleerib korraga tervet küttesüsteemi. Kui keegi on paigaldanud enda radiaatorile termostaatventiili ja keerab seda kinni, siis on selle mõju sarnane toru läbimõõdu vähendamisega eelmises punktis.
Eelinfoks
13. novembri pealelõunal avame kõikidele huvilistele nii Tõrvandi kui ka Ülenurme uute katlamajade uksed. SW Energia meeskond on kohal ja vastab kõikidele küsimustele nii katlamajade toimimise kui ka kaugkütte kohta. Täpse info toimumisaja kohta avaldame nii SW Energia kodulehel www.swenergia.ee kui ka meili teel otse tarbijatele.
MAIT PÄRG,
SW Energia OÜ tegevjuht
