Olümpiaakadeemia lipp lehvis Eesti jaoks tavatus kolmekümnekraadises kuumuses Kambja staadionil, sest seal toimusid 4. juunil Kambja Ignatsi Jaagu kooli viiendad kooliolümpiamängud.
Juunikuise kooliolümpia ettevalmistused algasid Kambjas juba varakevadel, kui valiti erinevate riikide nimesid kandvatele võistkondadele kaptenid ning õpetaja Rauno Kiuru kaasabil komplekteeriti koosseisud. Sel kooliolümpial said võistkondade kapteniteks Laura Näkk, Andrea Muru, Hanna Näkk, Miikal Roos, Enriko Kiuru, Mattias Mägi, Grete Grepp ja Karl Markus Rumjantsev.
Olümpiameeleolu süvendamiseks osales kogu koolipere mitmel huvitaval kohtumisel. Ausa mängu reeglitest käis rääkimas Henn Vallimäe SAst Eesti Antidoping. Inimese sportlike võimete piiridest kõneles doktorant-sporditeadlane Rasmus Pind. Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi töötajate nõul ja jõul avardasid Kambja laste kehakultuuriteadmisi nii asjalikud teematunnid, esitlusele toodud põnevad eksponaadid (näiteks maailmakuulus Gerd Kanteri ketas), infoküllased näituse-stendid kui põnev olümpiaviktoriin. Ka kõik võistkonnad tutvustasid koolikaaslastele oma riiki ja selle spordielu nii stendidel kui lavaliste etteastetega.
direktor Marika Karo, eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg, klassiõpetaja Peeter Ruuge ja õppejuht Ave Sillaste. Foto: Christi Olep
Maailmameister juhendas põrgukuumuses soojendusvõimlemist
Väga kuuma ilmaga olümpiapäeval algas programm juba varakult. Iga osalev võistkond leidis staadionil endale koha, kuhu paigutada piknikutekk või päikesevari.
Enne sportlikke starte autasustati õpilasi, keda oli saatnud edu loomekonkurssidel. Kooliolümpia eel toimusid sporti ja ausat mängu populariseerivad joonistamis- ja luulevõistlused ning maskoti nimekonkurss. Võistu olid kehalist aktiivsust üles näidanud ka sportlikud õpetajad.
Kambja kooliolümpia aukülaliseks ja peaesinejaks oli sel korral vehklemise kahekordne maailmameister Julia Beljajeva. Tunnustatud sportlane rääkis oma karjäärist ja meenutas, et õige spordiala juurde sattus ta tänu oma vehklemistreenerina töötanud tädile. Julia tutvustas oma relva ja maski, mida kõik huvilised said ka oma käega katsuda, ning näitas vehklemise võtteid.
Kui kõik tubased spordijutud said räägitud, kogunesid võistlejad riikide kaupa koolihoone siseõue. Riikide nimesid kandvad võistkonnad seati rivvi küll tähestikulises järjekorras, kuid ammust olümpiatava järgides sammus avadefileele selgi korral esimesena olümpiamängude sünnimaa Kreeka nimega võistkond. Tavakohane oli seegi, et noorte olümpiahuviliste pika rivi lõpetas võõrustajamaa esindajana Eesti nimega võistkond.
Tänavusel Kambja kooliolümpial pakkusid Kreekalt ja Eestilt nime saanud võistkondadele konkurentsi veel kaheksa sportlike noorte esindust, mis seostasid end Aserbaidžaani, Jaapani, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Suurbritannia riigiga. Tore on märkida, et Aserbaidžaani ja Norra nimega võistkond oli moodustatud hoopis Kuuste kooli õpilastest, kes kutsuti külalistena Kambja kooliolümpiamängude taset tõstma.
Kui kooliolümpialased Eesti rahvakooli memoriaali suunas teele asusid, sammusid kõigi ees maskotiks valitud tõtakas siga Potsu (kelle pilkupüüdva kostüümi olid kujundanud ja valmistanud 8. klassi õpilased Gerli-Kertu Rehemaa ja Annabel Lensment), aukülaline Julia Beljajeva, kooli direktor Marika Karo ja aukülalise staatuses endine koolijuht Enn Liba.
Nagu kõigi eelmiste kooliolümpiamängude puhul, võeti ka sel korral olümpiatule süütamiseks vajalik tõrvikuleek Eesti rahvakooli memoriaali tulealtarilt. Juubelinumbriga kooliolümpia tuletõrviku süütajaks oli valitud kauane kehalise kasvatuse õpetaja Katre Pind, kes on olnud nii viiekordne Eesti meister sõudmises kui kooliolümpiatraditsiooni algataja ja edendaja Kambjas.
Kui kõigi võistkondade noored sportlased olid rivistunud kooliolümpia avatseremooniaks lipuplatsile, tervitas neid koolijuht Marika Karo. Aukülaline Enn Liba mõtiskles ausast mängust nii elus kui spordis ning kuulutas Kambja kooli viiendad kooliolümpiamängud avatuks. Olümpiarõngastega lipu kandjad tulid noore spordirahva ette olümpiahümni saatel. Lipu heiskasid Grete Grepp, Meribel Kivimets, Aaron Karu ja Mikk Tubin – Kambja kooli tublid sporditüdrukud ja -poisid.
Teatejooksu põhimõttel tõid kõigi võistkondade tulekandjad tuletõrviku rahvakooli memoriaali juurest staadionile, tegid koos sellega auringi ning ulatasid siis Julia Beljajevale, kes tippsportlase särtsaka jooksusammuga jõudis tuleurnini ja süütas seal püha olümpiatule.
Verivärske spordilaulu, millest võiks vabalt kujuneda ka Kambja kooli spordihümn, loojateks ja ettekandjateks olid muusikaõpetaja Lilia Kiuru ja tänavune koolilõpetaja Sandra Näkk. Tantsutüdrukud Kuustest ning Kambjast (kultuurikeskuse estraadi- ja sõutantsuringist) esitasid atraktiivsed tantsukavad.
Piduliku osa lõppedes hakkasid noorsportlased Julia Beljajeva eestvedamisel ja juhendamisel tegema soojendusvõimlemist. Kui lihased soojad, liikusid noorolümpialased oma esimese ala võistluspaika.
Palju medalisära üllatuslikel võistlusaladel
Kõik alad toimusid meeskondlikult. Võistluskavva kuulusid maadlus poomil, pakuheide, ketasgolf, paigalt kaugushüpe käsikutega, sõudmine ja viimase mehe jooks. Paraku pidid kohtunikud sel aastal tunnistama, et kõik võistlejad ei järginud ausa spordi reegleid, mistõttu viimase mehe jooksus tuli diskvalifitseerida Soome nime kandev võistkond.
Rõõmsat elevust tekitas loomulikult autasustamistseremoonia. Iga ala kolme parimat meeskonda autasustati medaliga, millel olümpiaakadeemia logo. Esimese koha võistkonnale mängiti ka nende nimeks oleva riigi hümni. Kokkuvõttes võitis Kambja kooli viiendad olümpiamängud võistkond Prantsusmaa. Nende liikmetele anti auväärne võimalus olla olümpialipu langetajateks. Olümpiatuli kustutati sel korral liivaga. Õpetaja Lilia Kiuru muusikastuudio tütarlasteansambli esituses kõlanud laulu saatel läksid kõigi võistkondade liikmed kosutuseks sööma kauneid küpsisetorte, mida nad eelnevalt olid valmistanud.
Kambja juubelinumbriga kooliolümpiamängude suurejoonelist korraldamist toetasid olümpiaakadeemia, Tartumaa koolispordi liit ja Kambja vallavalitsus, askeldustes aitasid nõu ja jõuga kaasa nii õpetajad, kooli töötajad kui koolijuht.
Kambjas algas kooliolümpiatraditsioon aastal 2007, pärast seda ja tänavuste eel on meeleolukad sportlikud mängud toimunud ka aastal 2010, 2013 ja 2016.
KATRE PIND,
TOIVO ÄRTIS
Samal teemal:
