Oktoobris alustasid rekordilised 55 kohalikku omavalitsust abipakkumist 16-26-aastastele noortele, kes on tööturult või haridusest kõrvale jäänud. Kokku on selliseid potentsiaalselt abivajavaid noori 11 306, kellega omavalitsuse noortega töötav spetsialist hakkab ühendust võtma, et vajadusel aidata neil naasta haridus- või tööellu. See on hetkel eriti oluline, sest COVID-kriisi tulemusel tõusis mullu nende noorte osakaal 10%-ni.
Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge just neile 16-26-aastastele noortele, kes on tööturult või haridusest mingil põhjusel eemale jäänud. „Praeguses koroonakriisi olukorras on eriti oluline ulatada abikäsi neile noortele, kes on tööturult või õppest eemale jäänud. Oleme näinud, et isoleeritus süvendab vaimse tervise probleeme, mistõttu on ülioluline, et noored neile saadetud kirjale vastaksid, isegi, kui nendega on kõik hästi ja abi ei vajata. Samal ajal on väga hea meel, et järjest enam omavalitsusi on otsustanud osaleda noortegarantii järjekordses seires, sest oleme näinud, et kui abipakkumine on pidev, siis suurendab see selle vastu võtmise tõenäosust. Kutsun kõiki omavalitsustelt kirja saanuid vähemalt sellele vastama,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik Heidi Paaborti sõnul ei pruugi mitte kõik noored pakutavat tuge vajada. “Selleks ongi omavalitsustes noori tundev spetsialist, kes noorte abi- ja toevajadust täpsustab. Näiteks eelmise seirega tuvastati 10 121 sihtgruppi kuuluvat noort, kellest 231 noort vajas tuge haridustee jätkamisel või töö leidmisel. Kokku on kolme aastaga lahenduse leidnud 1 369 noort,“ rääkis Paabort. „Võttes arvesse, et 16-26-aastased noored on selgelt mõjutatud ka koroonakriisist tulenevast, on viimase seirega tuvastatud noorte arv – 11 306 – enam-vähem oodatav.”
„Senine kogemus näitab, et noorte abivajadus on väga erinev. Üks osa vajab pigem väikest tõuget ja informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta. Suuremal osal tuleb aga enne haridusse naasmist või tööleasumisele lahendada kas esmavajadustega seonduvad mured, näiteks eluaseme, dokumentide või tervisega seonduvalt või toetada noore seesmist motivatsiooni teha oma elus oluline muutus,“ selgitas Heidi Paabort.
Paabort nendib, et mitmed noored ei ole oma hetkeolukorraga küll rahul, ent see on nende jaoks tuttav ja turvaline. “Nad tahaksid edasi liikuda ja otsivad seda käivitajat, mis aitaks neil liikuda muutuste poole. See käivitaja on aga iga noore puhul erinev ja eeldab noortega töötavatelt spetsialistidelt partnerlust väga paljude koostööpartneritega,” rääkis Paabort.
Oktoobris liitunud 55-st kohalikust omavalitsusest kaks on esmakordsed liitujad, kogu maakond on seirega kaetud nelja maakonna puhul (Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa). Vaid viis omavalitsust ei ole kolme aasta jooksul noortegarantii tugisüsteemiga liitunud. Mitteliitumise põhjusena on omavalitsused välja toonud, et neil puudub hetkel vastav töötaja, tuge vajavad noored on pigem teada ja teadlikuma toetussüsteemi loomiseks ei ole tänased ressursid (teadmised, rahastus) piisavad. Lähiajal saavad alguse regionaalsed kohtumised omavalitsustega, mis võimaldavad vabamas õhkkonnas tuua välja ühiseid murekohti ja lahendusi, et noored üle Eesti oleksid aina enam märgatud ja toetatud.
Noortegarantii tugisüsteem on elektrooniline tööriist kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada infot piirkonna 16–26-aastastest mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ning saadud kontaktinfo kaudu jõuda noorteni, et toetada neid haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. Iga omavalitsus saab tugisüsteemiga vabatahtlikult kaks korda aastas liituda. Noortegarantii tugisüsteemi kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist.
Kambja vallavalitsuses on kontaktisikuks:
sotsiaaltöö spetsialist
Aare Laak
tel 750 2612, 5696 5611
e-post aare.laak@kambja.ee
