Järjekordne Maailmakoristuspäeva aktsioon ei jätnud ükskõikseks ka Kuuste kooli- ja lasteaiaperet. Kui vastav üleskutse allakirjutanu e-postkasti potsatas, asusime kohe tegutsema: registreerisime oma koristussündmuse vastaval veebilehel, panime paika ajagraafiku ja leppisime kokku objektide osas.
Nagu eelnevatelgi kordadel pälvisid meie põhitähelepanu kooliümbruse teeääred, nende hulgas parginurgast kaupluseni kulgev kergliiklustee ja idasuunaline mõisaallee ning selle kaugemast otsast kuni Põlva-Reola maanteeni viiva tee ääred. Olgu kõrvalepõikena öeldud, et see kujutab endast lõigukest ajaloolisest postiteest, mis meie valla territooriumil on säilinud teejupina Uhti kõrtsi ees, Ülenurme asulas ning teelõiguna Reola (Röövlimäe) ja mainitud Põlva maantee vahel.
Õpilaste ja lasteaialaste entusiasm ja tegutsemisõhin oli südantsoojendav, väiksemgi prügi ei pääsenud nende teravate silmade ja nobedate näppude käest. Koristustööde käigus jäi aega juttudeks erinevate prügiliikide ohtlikkusest meie keskkonnale ning ei puudunud ka lõbusad naljad. Loomulikult said pahameelsete repliikide kaudu nuheldud kõik hooletud prügistajad, aga näiteks allakirjutanu sai ühe 8. klassi tüdruku käest hüüdnime Konisõber, kuna püüdis järjekindlalt kõik sigaretiotsad maanteeservalt üles leida.
Aktsiooni käigus tuli ilmsiks ka omapärane paradoks: nimelt kurvastasid nii mõnedki tublid koristajad, et prügi on väga vähe ning kotid ei taha kuidagi täituda. Püüdsime neid siis lohutada, et see on ju hoopis tore – järelikult on meie kandi inimesed muutunud keskkonna suhtes hoolivamaks ja prügi pannakse sinna, kus on tema õige koht.
„Õnneks“ päästsid kurtjate päeva vanemate klasside tütarlapsed, kes leidsid raudteeheki alt muljetavaldava prügihunniku, kust ei puudunud ka ligedad titemähkmed…
See leid ja koristusnädalast osa võtnud laste tegutsemistahe ja osavõtlikkus süvendab veendumust, et vajadus taoliste ettevõtmiste järele ei kao kuhugi.
KAIDO MARK
