Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jaanika Hunt saatis toimetusse oma õpilase loovtööna valminud toreda kirjatüki. Lastele oli teemaks antud kunstiteose põhjal ilukirjanduse loomine ja õpetaja hinnangul tegi õpilane seda suurepäraselt. Noore autori kirjutis on mõnus mõtlemapanev lugemine, mitmetasandiline ning võiks öelda, et päevakajalinegi.
Lahedat lugemiselamust!
Olen ilves
Oma südamesoojusega loon maailma iseendale ja nendele, kes valivad tee olla koos minuga. Oma silmavaatega loon universumi endale ja neile, kes mulle silma vaatavad. Oma julgusega ületan karmid hetked ja keerulised olukorrad. Naeratusega näol võin muuta kellegi päeva paremaks. Võin olla nähtav ja haavatav, samas peituda kurjade olendite kõledate varjude taha. Ma seisan alati püsti ega soovi kukkuda isegi siis, kui elu mind tõukab, sest ma olen ilves. Ma olen loom, kes loodi siia maailma teisi aitama.
Mitte iga ilves ei tunne sedasama õilsat ja vastutavat tunnet nagu mina. Iga elusolend teab ise oma rada. Oma elu kaarti ei saa osta, seda peab otsima ja taas kaotama, sest ainult sellisel juhul hindad sa seda veelgi rohkem. Seda tunnet, mida tunned siis, kui tead, kes sa oled. Tead, mida teed ja tead, kuhu kuulud. Seda ei saa kirjeldada isegi maailma kõige ilusamate ja tähendusrikkamate sõnadega.
Ma tahan olla see, keda on raske tabada, aga leides jagub rõõmu ja õnne kuhjaga. Ma soovin, et elusolendid saaksid jõudu mu pilgust ja soojust kallistustest. Ma soovin teisi aidata ja abistada. Ma ei taha teha samu vigu, mida teevad kõik, kes arvavad, et aitavad, sest mitte kedagi ei saa lohutada teiste haletsus.
Kui käes on aeg ärgata ja astuda vastu päevale, asetan ma käed risti oma rinnale ja tunnetan, kuidas minu enda südamesoojus mind austab. Siis heidan pilgu kaugusesse ja sammun sinna, kuhu mu silmad mind viivad ja julgus kannab.
MARTA ELLER,
Ülenurme gümnaasiumi 8.a klass